2-07-19479/2 · 2-07-19479/2 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Otsuse tegemise aeg ja koht 29.juuni 2007. a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates.

Legislator headnote

AI generated

2-07-19479/2 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates.

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Annely Eesmaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

Otsuse tegemise aeg ja koht 29.juuni 2007. a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-07-19479

Tsiviila

Tsiviilasisisisi

A V hagi R V vastu elatise suurendamise nõudes.

Menetlusosalised ja

Menetlusosalised ja nende

nende

esindajad

Hageja:

Hageja: A V , isikukood xxxx, elukoht xxxx

esindaja volikirja alusel M M , isikukood xxxx, asukoht

Tallinna tn. 21, Rakvere linn 44311, Lääne-Virumaa.

Kostja:

Kostja: R V , isikukood xxxx, elukoht xxxx

esindaja volikirja alusel M K , isikukood x, elukoht xxxx

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungi toimumise aeg25.06.2007.a.

Kohtuistungil osalesid

Resolutsioon:

hageja ja hageja esindaja, kostja ja kostja esindaja.

hagi rahuldada osaliselt.

agi rahuldada osaliselt.

Välja mõista R

Välja mõista R V ’lt (isikukood

lt (isikukood

lt (isikukood xxxx

xxxx

xxxx) A

) A

) A V (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) ) ) ) kasuks alates

kasuks alates

21.05.2007.a. elatis nende lapse A

21.05.2007.a. elatis nende lapse A V , sündinud

, sündinud

, sündinud xxxx

xxxx

xxxx.a.,

.a.,

.a., ülalpidamiseks kuni lapse

ülalpidamiseks kuni lapse

täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni

igakuise elatusra

igakuise elatusrahana

hana

hana 1 205

1 205

1 205 (ü

(ü

(üks tuhat ka

ks tuhat ka

ks tuhat kakssada

kssada

kssada viis

viis

viis) krooni.

) krooni.

Välja mõista R

Välja mõista R V lt (isikukood

lt (isikukood

lt (isikukood xxxx

xxxx

xxxx) A

) A

) A V (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) ) ) ) kasuks alates

kasuks alates

21.05.2007.a. elatis nende lapse V

21.05.2007.a. elatis nende lapse V M V

V

V , sündinud

, sündinud

, sündinud xxxx

xxxx

xxxx.a.,

.a.,

.a., ülalpidamiseks kuni l

ülalpidamiseks kuni l

ülalpidamiseks kuni lapse

apse

täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni

igakuise elatusrahana

igakuise elatusrahana 1 205

1 205

1 205 (ü

(ü

(üks tuhat kaks

ks tuhat kaks

ks tuhat kakssada

sada

sada viis

viis

viis) krooni.

) krooni.

Menetluskuludest jätta kohtukuluna riigilõiv

Menetluskuludest jätta kohtukuluna riigilõiv R V

V

V kanda ja kohtuvälised kulud

kanda ja kohtuvälised kulud

poolte en

poolte endi kanda.

di kanda.

Välja mõista R

Välja mõista R V

V

V ’lt (isikukood

lt (isikukood

lt (isikukood xxxx

xxxx

xxxx) riigilõivu katteks riigituludesse

riigilõivu katteks riigituludesse

riigilõivu katteks riigituludesse 250

(kakssada viiskümmend) krooni.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja

kantselei kaudu

kantselei kaudu 29

29.0

.0

.06.200

.200

.2007.a.

.a.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg.7).

Riigilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod AS

Riigilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod AS-s s s s

SEB Eesti Ühispank nr. 10220034796011 ja AS

SEB Eesti Ühispank nr. 10220034796011 ja AS-s Hansa

s Hansa

s Hansapank konto nr. 221023778606,

pank konto nr. 221023778606,

viitenumber mõlemal juhul 2900072136.

Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja

sellekohase maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab

riigilõivu nõude täitmisele pööram

riigilõivu nõude täitmisele pööramise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja

ise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja

korras.

I. Asjaolud ja hag

I. Asjaolud ja hageja

eja

eja nõue.

nõue.

Poolte kooselust on sündinud xxxx.a. tütar A V ja xxxx.a. poeg V M V , kes

elavad hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Lääne-Viru Maakohtu 19.09.2001.a.

otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks ja kummagi lapse ülalpidamiseks välja 500

krooni kuus, kuid mitte vähem kui veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast. Alates elatise väljamõistmisest on hageja kostjalt elatusraha 1 000

krooni kätte saanud ajast, mil kostja töötab xxxx. Kuna laste vajadused kasvavad,

kostjal on elatise osas võlg, tema töötasu on normaalne, ta on endale muretsenud

Jeep’i, siis taotleb hageja elatise suurendamist. Hageja töötasu on väike, 3 400 krooni

kätte. Peale selle on hagejal maksta pangalaen, mille ta võttis, et maksta kostjale

ühisvara jagamisest tulenev hüvitis. Kulutused on suuremad kui hageja töötasu,

mistõttu hagejat aitavad sugulased. Hageja leiab, et kostja töötasu on piisav selleks, et

kostjalt hageja kasuks ja laste ülalpidamiseks välja mõista seadusega kehtestatud

määr. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 1 800 krooni kuus lapse kohta.

Hagi on esitatud PKS §-de 60 ja 61 alusel.

II. Kostja

II. Kostja kirjalik vas

kirjalik vas

kirjalik vastus

tus

tus.

Kostja kohtule 31.05.2007.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista.

Kostja teatab, et on hagejale tasunud 19.09.2001.a. kohtuotsusega väljamõistetud

summat. Lisaks ühistele lastele hagejaga on kostjal veel kaks last uuest kooselust ja

üks laps varasemast kooselust. Kokku on kostjal viis last. Kostja töötab xxxx ja tema

igakuine kättesaadav töötasu on umbes 6 500 krooni. Kostja elukaaslane on väiksema

lapsega lapsehoolduspuhkusel. Asjaolu, et kostja soetas endale hädavajaliku

tarbeesemena auto, ei anna alust arvata, et kostja varaline seis on paranenud. Kostjal

on kahest pangast laen, milledele kulub 3 300 krooni kuus ja mida aitab maksta kostja

ema. Autoostu sissemaksuks kandis kostja summa, mille ta sai ühisvara jagamise

tulemusena. Kostja elab elukaaslasele kuuluvas kahetoalises puuküttega korteris,

mille kommunaalkulud on umbes 700 krooni kuus. Kostja on nõus jätkuvalt maksma

hageja juures elavate laste tarbeks elatist, kuid 1 800 krooni kuus kokku. Kostja ei ole

suurema summa tasumiseks võimeline, sest siis jääksid vähem kindlustatuks tema

teised lapsed. Kostja töötasust ei piisa, et maksta igale lapsele elatist seadusega

sätestatud määras. Kostja leiab, et hagi rahuldamiseks puudub alus.

III. Asja kohtulik arutelu.

Kohtuistungil hageja esindaja selgitab, et hageja jääb hagiavalduses toodu

juurde. Hageja on ainult kahe kuu jooksul saanud 1 600 krooni. Kostja on endale

soetanud džiibi, mis ei ole hädavajalik, võinuks odavam auto olla. Kostja näitab

tahtlikult oma olukorda teistsugusena, kui see on. Hageja ei pea tõestama oma

kulutusi, kui nõue on esitatud elatise miinimumi peale. Tütar käib peotantsus ja

muusikakoolis ning tema huvidest lähtuvalt on lisakulutused kuus umbes 750 krooni.

Hagejal on vaja maksta puude, vee ja elektri eest. Elatise suurendamise hagi

esitamine oli ammu plaanis, kuid hageja ootas teistes vaidlustes tehtud otsuste

jõustumist ega saanud majanduslikust olukorrast tulenevalt hagi esitada. Hageja

esindaja palub hagi rahuldada.

Hageja ise seletab, et elab halvasti. Selleks, et maksta ära ühisvara jagamisel

väljamõistetud kompensatsioon kostjale, tuli nelja aasta peale võtta pangalaenu, mille

tagasimakse kuus on 891 krooni. 1 500 krooni läheb maksudele elektri, vee, kütte eest,

ühistumaksuks, lasteaia ja muusikakooli tarbeks. Seni on lapse muusikakooli eest

maksnud õde, kuid temalgi on oma pere. Ema aitab ka vahel, kui väga vaja. Palk on

4 000 krooni, millest arvestatakse maha tulumaks. Riigitoetus on 300 krooni ja

koolitoetus 450 krooni. Laste vajadused kasvavad iga päevaga.

Kostja esindaja selgitab, et kui võrrelda poolte kättesaadavaid summasid, jääb

kummalgi pooltest kahe lapse peale võrdne summa, tuleb vaid paarisajakroonine vahe.

Kostja on seni maksnud kohtuotsuse alusel ja ka suuremas summas, kuna käesoleval

ajal on veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast 900 krooni. Kostja

on selle summa maksmisega nõus ka edaspidi. Rohkemat kostja sissetulek ei kannata

maksta, sest kostjal on veel kolm last ülal pidada. Lastest C K emaga on suuline

kokkulepe, et kostja teda toetab vajadusel. Asjaolu, et kostja soetas endale auto, ei

tähenda, et kostja majanduslik olukord oleks sedavõrd parem, et maksta lastele elatist

1 800 krooni kuus igale neist. Auto on tarbeese, eriti kui peres on lapsed, elatakse

maal, kus on vaja eemale tööle käia. Autoostu sissemakse tegi kostja ühisvara

jagamisel saanud hüvitise arvel ja see oli tema otsustada, mis ta rahaga teeb. Kostjal

muid sissetulekuid ega kinnisvara pole. Pangalaene aitab maksta ema. Kostja

esindaja palub rakendada PKS § 61 lg. 5 sätteid ja jätta hagi rahuldamata, sest kostja

on oma kohtuotsusest tulenevat kohustust täitnud.

Kostja ise seletab, et kaks last elavad tema juures, kõige vanemale lapsele aitab

ta osta asju, milleks alles oli mobiiltelefon. Enne seda aitas kostja lapsele osta

motorollerit, aga ka riideid ja muud vajalikku. Kostja leiab, et ta ei saa teisi lapsi jätta

halvemasse olukorda, mistõttu on nõus maksma elatist senises määras.

IV. Maakohtu otsuse põhjendused.

Kohus leidis, et hagi on põhjendatud rahuldada osaliselt.

Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal ning

kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt

vanemalt lapsele elatise välja. PKS § 61 lg. 3 kohaselt vanema varalise seisundi või

lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Kostja on oma elatise maksmise kohustust täitnud, kuid õiguslik olukord on

muutunud. Kostjalt elatise väljamõistmise ajal PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine

elatusraha ühele lapsele ei võinud olla väiksem kui veerand Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise suurendamise nõudes esitatud hagi

esitamise ajaks on vastav sätte muudetud ja igakuine elatusraha ühele lapsele ei või

olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja

arutamise ajal on kuupalga alammäär 3 600 krooni ja pool sellest 1 800 krooni. PKS §

61 lg. 5 annab kohtule võimaluse vähendada elatise suurust alla poole Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast juhul, kui vanemal on teine laps, kes

elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saav laps.

Hinnates poolte varalist seisundist lähtuvalt nende töötasust, selgus, et pärast

kohustuslike laenumaksete tasumist jääb hagejal ülalpeetava kohta 836 krooni,

millele lisandub riigitoetus 300 krooni, kostjal 1 241 krooni. Seega jääb kostjale kuus

rohkem 1241-936= 305 krooni ülalpeetava kohta ning selle summa võrra peab kohus

põhjendatuks ka seni tasutud elatusraha lapse kohta suurendada ning kostjalt hageja

kasuks ja kummagi lapse ülalpidamiseks välja mõista 1 205 krooni. Kohus on

seisukohal, et lapsevanemad peavad oma elu korraldama nii, et suudaks oma

vanemakohustust täita ja oma lapsi ülal pidada, mitte rajama elu lootuses, et keegi

neid pidevalt aitab. Samas on põhjendatud kohaldada kostja taotletud PKS § 61 lg. 5

sätteid, sest hagi taotletud määras rahuldamisel juhtuks nõnda, et kostja lapsed C

K , R ja K jääksid kostja poolt vähem kindlustatuks, kui hageja juures elavad lapsed.

Ka Riigikohus on oma lahendis nr. 3-2-1-21-07 leidnud, et vanem peab tagama

kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi

võrdväärselt ülal. Õige ei ole eelistada vanemast lahus elavaid lapsi vanemaga koos

elavatele lastele ega rahuldada vanemast lahus elavate laste vajadusi vanemaga koos

elavate laste vajaduste arvel. Lapsi tuleb kohelda võrdselt. Nimetatut kinnitab ka PKS

§ 61 lg. 5, mille järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla kehtestatud elatise

miinimummäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles

suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ka

miinimummäärast suurema elatise väljamõistmisel tuleb siiski arvestada asjaoluga, et

kohustatud isiku teised ülalpeetavad lapsed ei osutuks vähem kindlustatuks.

Lahendis nr. 3-2-1-65-07 kolleegium märgib, et elatise vähendamise aluseks võib olla

samuti asjaolu, et kostjal tuleb hageja kõrval ülal pidada ka oma teisi lapsi. PKS § 61

lg . 5 järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg. 4 nimetatud

suuruse ka juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles

suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Riigikohus on

juba väljamõistetud elatise vähendamise nõude lahendamisel selgitanud, et

kohustatud vanemale uute ülalpeetavate lisandumine mõjutab selle vanema varalist

seisundit ning võib olla aluseks elatise vähendamisele. Riigikohus sedastas, et vanem

peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning

pidama lapsi võrdväärselt ülal.

TsMS § 230 lg. 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti. Kostja on tõendanud, et oma varalisest olukorrast lähtuvalt pole ta võimeline

lastele elatusraha maksma seadusega sätestatud määras. Põhjendamatu on hageja

esindaja väide, et miinimummääras elatise nõude puhul ei pea hageja oma kulutusi

tõestama, sest ka selleks, et otsustada, kas on võimalik rakendada PKS § 61 lg. 5 sätet,

tuleb kohtul kooskõlas PKS § 61 lg. 2 sättega hinnata kummagi vanema varalist

seisundit ja lapse vajadusi. Kohtu arvates ei ole kostja oma varalist seisu tahtlikult

halvendanud, sest hageja ise kinnitab, et enne hagi esitamist ta ei rääkinud kostjaga

elatise suurendamisest. Seega sai kostja auto ostmisel arvestada senise olukorraga,

kus ta täitis elatise maksmise kohustust kohtuotsusega määratud korras ega teadnud

ette majandusliku olukorra muutumisest esitatava nõude tõttu.

Kohus tuli järeldusele, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb

kummagi lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis igakuise elatusrahana 1 205 krooni.

PKS § 61 ei sätesta elatise väljamõistmisel tulumaksu lisamise kohustust.

Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi

esitamise päevast, mis antud juhul on 21.05.2007.a.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma.

TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. TsMS § 129 lg. 2 järgi „Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle

peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise

kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse

korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi

esitamisele järgneva üheksa kuus eest saadav summa.“ Suurendatud summa on 1 205

- 900= 305 x 9 = 2 745 krooni, millelt vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 on tasumisele

kuuluv riigilõiv 250 krooni. Kuna hageja oli riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p. 2 kohaselt

hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, siis tuleb 250 krooni mõista kostjalt

välja riigilõivu katteks riigituludesse.

TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kohus juhindus PKS §-de 60, 61, TsMS §-de 129, 162, 230, 441-442, 632

nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 02. augustil 2007.a

02. augustil 2007.a

Nooremreferent

I.Golubev

2-07-19479/2 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text