2-06-34183/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-34183

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 19.juuni 2007.a Tartu Tsiviilasi AS EMT hagi X vastu 3 870,38 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS EMT (RK 10096159, asukoht Valge tn 16 19095 Tallinn); Hageja esindaja: Raido Reinsalu (Lindorff Eesti AS, Hobujaama 4, 10151 Tallinn); Kostja: X Kohtuistungi toimumise aeg 04.06.2007.a Protokollija Istungisekretär Astrid Sägi RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS EMT hagi X vastu 3 870,38 krooni välja mõistmiseks.

2. Välja mõista X 3 870,38 krooni (kolm tuhat kaheksasada seitsekümmendkrooni ja 38 senti ASi EMT kasuks.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud X kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. ASJAOLUD Pooled sõlmisid 28.09.2001.a. liitumislepingud, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved kokku summas 2007,65 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja põhivõlg 1 935,69 krooni. Hageja on arvestanud viiviseid alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 20.10.2006.a summas 4 521,10 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest on hageja vähendanud viivist põhivõlast väiksemaks ja arvestab viivist summas 1 934,69 krooni. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja võla 3 870,38 krooni ja kohtukulud AS EMT kasuks, sealhulgas riigilõiv 250.00 krooni ja AS EMT poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 657.96 krooni. KOHTUISTUNG Hageja istungile ei ilmunud esitades kohtule avalduse arutada asja hageja esindaja osavõtuta. TsMS § 409 lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel teeb hagi õigeksvõtule põhineva otsuse, kui kostja võtab hagi õigeks. Kostja, X, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et ta oli võla olemasolust teadlik, kuid kuna ta oli rahalistes raskustes, siis ei saanud ta võlga ära maksta. Ta võtab hagi õigeks.

KOHTU PÕHJENDUSED TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib jätta kirjeldava osa välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki; põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01. juulit 2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Lähtuvalt kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele.

Lähtudes asjaolust, et kostja on kohtuistungil hagi õigeks võtnud, rahuldab kohus ASi EMT hagi X vastu 3 870,38 krooni välja mõistmiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik