2-07-18324/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2007. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-18324

Tsiviilasi

OÜP hagi AT vastu renditasu 52 492,60 krooni saamiseks ja

rendilevõetud vara tagastamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜP(registrikood XXX, asukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja Rein Saumann

Kostja AT(isikukood XXX, elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista AT renditasu 52 492,60 krooni OÜPkasuks.

3. Välja nõuda ATOÜPkuuluv vara: diiselsoojapuhur, elektriline soojapuhur ning vee- ja

tolmuimeja; vara hävimisel või kaotsiminekul mõista AT välja vara ostuhind summas

17 373,20 krooni OÜPkasuks.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta ATkanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja

esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või

mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas

(konto nr 10220034799018 või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Asjaolud

OÜP esitas 09.05.2007 hagi AT vastu renditasu 52 492,60 krooni saamiseks ja vara

väärtusega 17 373,20 krooni väljanõudmiseks. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele

lisatud tõendid ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja vastust 20 päeva

jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus

tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit

pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning

põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on

hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 339 kohaselt kohustub rendilepinguga üks isik (rendileandja)

andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle

rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on

kohustatud maksma selle eest tasu (renti). VÕS § 358 lg 1 kohaselt peab rentnik pärast

rendilepingu lõppemist tagastama rendilepingu eseme koos päraldistega. VÕS § 76 lg 1

kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 4 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning öelda lepingu üles. Kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja VÕS § 108 lg 1 kohaselt nõuda selle täitmist.

Poolte vahel 11.10.2006 sõlmitud rendileping/arvest nähtub, et poolte vahel on võlasuhe.

Kostja võlgneb hagejale renditasu 52 492,60 krooni ja vara (diiselsoojapuhur, elektriline

soojapuhur ning vee- ja tolmuimeja) väärtusega 17 373,20 krooni. Esitatud tõendite põhjal

kostja kohustust täitnud ei ole. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult

põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele renditasu 52 492,60 krooni.

Kostjalt tuleb välja nõuda ka vara: diiselsoojapuhur, elektriline soojapuhur ning vee- ja

tolmuimeja; vara hävimisel või kaotsiminekul vara ostuhind summas 17 373,20 krooni.

Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab

hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja

menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse

jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja

menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning

kulusid tõendavad dokumendid.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Viivi Villemson

Kohtunik