Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-07-7414/6 AI generated

2-07-7414/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 2-07-7414/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Hageja esitas 08.03.07. kohtule taotluse tuvastada lapse Axxxx Hxxxxxxxxxpõlvnemine kostjast ning välja mõista lapse ülalpidamiseks elatis miinimummääras. Samuti taotles kostja teiste ühiste laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurendamist kehtiva miinimummäärani.

Legislator headnote

AI generated

2-07-7414/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: Perekonnaseaduse § 38 lg 3 kohaselt põlvneb laps isast, kes on tema eostanud. Sama seaduse § 42 lg 1 kohaselt võib lapse põlvnemise kindlaks teha ema avalduse alusel kohtus, lg 2 kohaselt kohus tuvastab põlvnemise asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Antud juhul on põlvnemine piisavalt tõendatud poolte endi seletustega ning kostja kirjaliku omaksvõtuga, samuti nähtub asjaoludest, et pooled elasid koos lapse eostamise eeldataval ajaperioodil.

Keywords

AI generated
right to know one's parentage placement of a child single-parent adoption medical needs of child asylum for minors parental alienation syndrome
AI generated
2-23-14520/28
Mõista M.T.-lt välja elatis T.-R.T.
2-08-24616/14
A. M. (IK xxx) on sündinud xxx. a, lapse vanematena on sünnitunnistusele märgitud J. M. ja N. A.. R. A. (hiljem perekonnanimi muudetud M.) (IK xxx) on sündinud xxx a, lapse vanematena on sünnitunnistusele märgitud J. M. ja N. M..
2-20-19236/22
Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht 23.07.2021, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-19236 Tsiviilasi Txxxx Kxxxxxxhagi UxxxxxKxxxxx vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise väljamõistmise nõuetes Tsiviilasja hind 6128 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: TxxxxxKxxxxx(isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x maakond), seaduslik esindaja Exx Kxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x maakond; e-post:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Piia Roosileht (piia.roosileht@mail.ee); Kostja: Uxxxx Kxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; e-post:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 11.02.2021, 04.03.2021, vastavalt 29.06.2021.a määrusele kirjalikus menetluses
2-06-7536/11
Viru Maakohtu menetluses on Z V hagi A R’i vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks.
2-09-22515/17
18.05.2009. a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise suuruse muutmise nõudes. Pooled olid abielus kuni 04.08.2004. aastani. Abielust on sündinud neli last: xxx. a poeg A.Š. (sai xxx a 18. aastaseks), xxx. a poeg A.Š. (15. aastane), xxx. a poeg D.Š. (12. aastane) ja xxx. a tütar K.Š.a (9. aastane).

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1)

2-07-7414

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht 04.juuni 2007.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-7414 Tsiviilasi Dxxxx Hxxxxxxxx hagi Txxxx Vxxx vastu lapse põlvnemise, elatise ja elatise suurendamise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Dxxxx Hxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: Txxxx Vxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kohtuistungi toimumise aeg 24.05.07

RESOLUTSIOON

Lugeda tuvsatatuks Axxxx Hxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) põlvnemine Txxxx Vxxxxxx.

Völja mõista Txxxx Vxxxxxx Dxxxx Hxxxxxxxx kasuks:

1. alates 08.03.07. elatis 1800 krooni kuus lapse Axxx Hxxxxxxxx ülalpidamiseks kuni lapse täiesealiseks saamiseni.

2. alates 08.03.07. elatis 1800 krooni kuus lapse Sxxxxx Vxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks kuni lapse täiesealiseks saamiseni.

3. alates 08.03.07. elatis 1800 krooni kuus lapse Axxxx Vxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks kuni lapse täiesealiseks saamiseni.

Lõpetada elatise arvestamine ning sissenõudmine alates 08.03.07. Jõgeva Maakohtu 17.04.06 otsuse järgi (tsiv.asi 2-06-4723).

2) Menetluskulude jaotus:

Jätta menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas 08.03.07. kohtule taotluse tuvastada lapse Axxxx Hxxxxxxxxxpõlvnemine kostjast ning välja mõista lapse ülalpidamiseks elatis miinimummääras. Samuti taotles kostja teiste ühiste laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurendamist kehtiva miinimummäärani.

Kohtuistungil kostja kinnitas, et Axxxx Hxxxxxxxx on tema laps. Pooled elasid koos lapse eostamise ajal, kuigi abielus ei olnud. Elatise suuruse osas kostja vaidles vastu, kuna palk on väike. Samuti avaldas kostja kahtlusi seoses oma isadusega lapse Axxxx Hxxxxxxxx osas.

Kohus leiab asja arutamise põhjal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Perekonnaseaduse § 38 lg 3 kohaselt põlvneb laps isast, kes on tema eostanud. Sama seaduse § 42 lg 1 kohaselt võib lapse põlvnemise kindlaks teha ema avalduse alusel kohtus, lg 2 kohaselt kohus tuvastab põlvnemise asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Antud juhul on põlvnemine piisavalt tõendatud poolte endi seletustega ning kostja kirjaliku omaksvõtuga, samuti nähtub asjaoludest, et pooled elasid koos lapse eostamise eeldataval ajaperioodil.

Lapse ülalpidamiskohustus tuleneb Perekonnaseaduse §-st 38 lg 1 ja § 60. Kostja kohustus tasuda hagejale elatist vähemalt miinimummäära ulatuses on sätestatud PeS § 61 lg 1 ja 4. Kuna kostja ei ole seni lapse ülalpidamiskohustust täitnud, tuleb elatis välja mõista kohtuotsusega.

Hageja nõue elatise suurendamiseks on põhjendatud PeS § 61 lg 3 alusel. Varasemalt määratud elatis on väiksem käeksoleval ajal kehtivast miinimummärast, so 1800 krooni kuus.

Määratavad elatised tuleb lapse ülalpidamiseks välja mõista igakuiselt kooskõlas PkS §-ga 70 lg 1 alates hagi esitamisest s.o. alates 08.03.07.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kostja vastuväited elatise suuruse osas ei ole asjakohased, kuna hageja on esitanud nõude miinimumelatise saamiseks. Kostja peab vanemana olema võimeline oma lapsi ülal pidada. Kohus ei pea usutavaks kostjal võimaluste puudumist suurema sissetuleku leidmiseks, eriti Tallinna ehitusturul.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

3) TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §165 lg 1 näeb ette, et kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik: