2-05-11090/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 04.06.2007.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-11090 (endine nr 2/228-19798/05) Tsiviilasi OÜ hagi AV`i vastu 4396.42 krooni saamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: Silver Eensaar (AS Julianuse Inkasso Agentuur, XXX) Kostja: AV (isikukood XXX, elukoht XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista AV`ilt OÜ kasuks 1902.25 (üks tuhat üheksasada kaks krooni ja 25 senti) krooni, millest põhivõlgnevus on 1698.44 (üks tuhat kuussada üheksakümmend kaheksa krooni ja 44 senti) krooni ja viivis 203.81 (kakssada kolm krooni ja 81 senti) krooni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Välja mõista AV`ilt OÜ kasuks menetluskulu 190.00 (ükssada üheksakümmend) krooni.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja hageja nõue 29.06.2005.a. esitas OÜ hagi AV`i vastu 4396.42 krooni saamiseks. Nõue tuleneb AS-i Tele 2 Eesti (AS-i Ritabell õigusjärglane) ja kostja vahel 08.12.2000.a. sõlmitud tähtajalisest Q Lepingust nr 10088904, mille alusel AS Tele 2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu moodustas kostja põhivõlgnevus AS-i Tele 2 Eesti ees 2198.21 krooni. Vastavalt Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimuste p-le 7.4. pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60.00 krooni kokku. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15 %, kokku summas 3438.88 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet

2(3) põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 2198.21 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 2198.21 krooni, viivise summas 2198.21 krooni, riigilõivu summas 420.00 krooni ja õigusabikulude katteks 219.82 krooni.

Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega 02.05.2007.a. määras kohus asja läbivaatamise lihtmenetluse korras ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja esitas täiendavalt nõude aluseks olevate arvete kordusväljatrükid, Nõude loovutamise lepingu nr XXX ning Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimused ja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja on hagimaterjalid koos kohtu ettepaneku ja hageja täiendavate dokumentidega isiklikult kätte saanud .. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse seni kehtinud seadust.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel 08.12.2000.a. sõlmitud tähtajatu Q Leping nr XXX, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 23.07.2001.a. teatest. 20.04.2005.a. saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 17.08.2001.a. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 20.09.2001.a. esitatud lõpparve nr 11730704, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed summas 1132.08 krooni, kõneteenused summas

566.36 krooni ja leppetrahv summas 500.00 krooni. Nimetatud arvet ei ole hageja kohtule esitanud ning ei ole ka tõendanud, et 20.09.2001.a. lõpparve nr XXX on kostjale väljastatud. Seega jätab kohus tähelepanuta ka hagi esitamisest 1,5 aastat hiljem kohtule esitatud arvete väljatrükid, kuna ei nähtu nende seos väidetavalt kostjale 20.09.2001.a. esitatud lõpparvega nr 11730704.

Lisaks TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel nõuda.

3(3) TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kohtule esitatud Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimused leppetrahvi ei kajasta, seega on leppetrahvi nõue põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata kõneteenuste ja telefonimaksete eest kokku summas 1698.44 krooni.

Kohus leiab, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 203.81 krooni ulatuses (3 % x 1698.44 krooni x 4 aastat).

Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1902.25 krooni.

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 140.00 krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 50.00 krooni.

OSALISELT TÜHISTATUD Taimi Kollom Kohtunik