2-07-1677/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2007, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

S.S. hagi H.M. ja J.M. vastu pärimisõiguse tunnustamiseks

ja omandiõiguse tuvastamiseks

Tsiviilasja number

2-07-1677

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: S.S.

Hageja esindaja: vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar (AB

Siigur, Kõrgesaar ja Partnerid, Küüni 7 Tartu

50050)

Kostjad: H.M.

J.M.

Kostjate esindaja: vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa (AB

Kaljo Kuusmaa, Aleksandri 1-2, Tartu 51004)

Kohtuistungi toimumise aeg

10.05.2007

Protokollija

kohtuistungisekretär Evelin Laansalu

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tuvastada S.S. pärimisõigus vastavalt H.M. 30.07.2002. a testamendile.

3. Tunnustada S.S. omandiõigust K. külas, M. vallas, Tartumaal asuvale kinnistule nr

2407504.

4. Jätta menetluskulud kostjate kanda.

5. Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima;

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442

lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE

H.M. määras 30.07.2002. a koostatud testamendiga hagejale annakuna kinnistu asukohaga K.

külas, M. vallas, Tartumaal, märkides kinnistu registriosa numbriks 24625.

H.M. suri 27.04.2006. a. 04.09.2006. a esitas hageja Tartu notar Mati Allikule

pärimisavalduse H.M. pärandi vastuvõtmiseks testamendi alusel. Kostjad, seadusjärgsete

pärijatena, esitasid pärimisavaldused Tartu notar Edgar Grünbergile. Omavaheliste

konsultatsioonide tulemusel selgitasid notarid pärimismenetluse asjaolusid ja tuvastasid, et

H.M. oli kinnistusregistri registriossa nr 24625 kantud kinnistu võõrandanud juba enne

testamendi tegemist. Nimetatud fakti selgumise järel teatasid kostjad, et ei tunnista hageja

pärimisõigust.

H.M. on määratlenud annaku eset testamendis kui temale isikliku omandiõiguse alusel

kuuluvat kinnistut asukohaga K. külas, M. vallas, Tartumaal, kinnisturegistriosa nr 24625.

Seega on asja kirjeldatud kolme tunnusega:

-

kinnistu kuulub testaatorile isikliku omandiõiguse alusel

-

kinnistu asub K. külas, M. vallas, Tartumaal

-

kinnistusregistriosa number on 24625.

Esimesed kaks tunnust on selged ja õiged, kuid registriosa number on vale, sest sellise

numbriga kinnistu ei olnud testamendi tegemise ajal enam testaatori omandis. Küll oli

testaatori omandis testamendi tegemise ajal K. külas, M. vallas, Tartumaal asuv kinnistu,

mille registriosa number on 24075.

Kinnistusregistri registriossa nr 24625 kinnistu tekkis kinnistu nr 24075 jagamisest. H.M.

jagas kinnistu ja võõrandas jagamise tulemusel tekkinud kinnistu (reg.osa nr 24625) AS-le T.

12.06.2002. a. Seega sai H.M. testamendi tegemise ajal annakuna pärandada kinnistu, mille

registriosa numbriks on 24075. Ilmselt eksimuse tõttu andis H.M. testamendi koostamisel

notarile teada varem temale kuulunud kinnistu registriosa numbri, mis kanti ka testamenti.

Pärimisseaduse § 27 lg 3 järgi juhul, kui testamendi mõnda korraldust saab tõlgendada mitut

moodi ning ei ole alust neist ühte eelistada, eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt testament

jääb kehtima võimalikult suuremas ulatuses. Vastavalt pärimisseaduse §-le 28 lg 2 juhul kui

testaatori tahtes kahtlust ei ole, ei mõjuta testamendi kehtivust eksimus asjade või isikute

nimetamises või kirjeldamises ega see, et isiku või asja testamendis nimetatud omadus või

tunnus on hiljem kadunud. Testamendi tõlgendamisel ainult kinnistu numbrist lähtudes ei

jääks testament üldse kehtima. Testaatori tahte tõlgendamisel soovina jätta hagejale K. külas,

M. vallas, Tartumaal asuv kinnistu, jääb testament kehtima täies ulatuses.

Hagejale pärandatud kinnistu sihtotstarbeks on elamumaa, sellel asub suvila, mida testaator ja

hageja ühiselt 32 aasta jooksul kasutasid ja korras hoidsid. Suvila võtmed on käesoleva ajani

hageja käes, seega on kinnisasi hageja valduses. Vastavalt pärimisseaduse §-le 130 lg 1

lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja

arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest

tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Õigusteoreetikute hulgas on seetõttu levinud

seisukoht, et surnud isiku omandi kanne kinnistusraamatus on kuni kande parandamiseni

ebaõige.

Vastavalt haginõude täpsustusele palub hageja tuvastada S.S. H.M. testamendi alusel

testamentaarsest annakust tulenevate õiguste kehtivus ning tunnustada S.S. omandiõigust

kinnistule asukohaga K. külas, M. vallas, Tartumaal, mille kinnistusregistriosa number on

2407504 (tl 13).

KOSTJA SEISUKOHT

Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kinnistu on konkreetse numbriga tähistatud asi. H.M.

testamendis on kinnistu numbrina nimetatud 24625, mitte 24075. Hageja väide, et testaator

võis eksida kinnistu numbri avaldamisel notarile on oletuslikku laadi. H.M. oli elukutselt

raamatupidaja, testamendi tegemise ajal täie mõistuse juures ja eksimust ei saanud olla.

Hageja oli mõnda aega H.M. töökaaslane TÜ Raamatukogus. Ta avaldas kostjatele, et S.S.

nõuab, et vara talle jäetaks, kuid seda ei saa teha, kuna S.S. ei ole tema heaks midagi teinud.

H.M. tegi teadlikult vale testamendi, et vabaneda S.S. mõjutustest. H.M. soovis jätta suvila

oma poegadele. Ta soovis anda suvila poegadele juba oma eluajal, kuid kostjad otsustasid, et

jäägu see siiski pärast isa surma.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde.

Hageja seletuse kohaselt tundis ta H.M. 32 aastat. Nad majandasid ühiselt K. külas, M. vallas,

Tartumaal asuvat suvilat. Hageja viibis koos H.M. notaribüroos vaidlusaluse testamendi

koostamise ajal. H.M. nimetas notarile suvila kinnistut nimepidi ja märkis, et see on hagejale.

Pärast H.M. surma korraldas hageja matused ja kandis kõik sellega seonduvad kulud. Kostjad

H.M. matuste korraldamist mingil moel ei toetanud (tl 62).

Kostjad vaidlesid hagile vastu.

Kostjate väitel lubas H.M. suvila poegadele jätta. H.M. seletuse järgi käidi isale pinda ja

seetõttu läks isa testamenti tegema. H.M. suhtles isaga ca kord kuus, kuid J.M. ei suhelnud

isaga üldse.

KOHTU SEISUKOHT

1. Asjas puudub vaidlus selles, et 30.07.2002. a tegi H.M. notariaalse testamendi. Nimetatud

testamendiga määras ta S.S. annakuna K. külas, M. vallas, Tartumaal asuva kinnistu,

kinnistusregistriosa nr 24625 (tl 7) (Seoses kinnistusregistri registriosade numeratsiooni

ühtlustamisega on registriosade numeratsioon käesolevaks ajaks muutunud. Tartumaal

asuvate kinnistute numbrite lõppu on lisatud 04. Selguse huvides on otsuse tekstis

kasutatud registriosade nn vanale numeratsioonile vastavaid numbreid). Testamendi

tegemise ajal ei olnud kinnistusregistri registriossa nr 24625 kantud kinnistu enam H.M.

omandis. Testaator oli selle numbriga kinnistu vastavalt 12.06.2002. a sõlmitud lepingule

võõrandanud (tl 8). Küll oli testamendi tegemise ajal H.M. omandis K. külas, M. vallas,

Tartumaal asuv kinnistu, mille registriosa number on 24075 (tl 9). Nimetatud kinnistul

asub suvila.

2. H.M. suri 27.04.2006. a

3. Kostjad H.M. ja J.M. on esitanud pärandi vastuvõtmise avalduse H.M. seadusjärgsete

pärijatena (tl 60).

4. H.M. 30.07.2002. a koostatud testamendi tekstist on võimalik üheselt aru saada, et H.M.

on määranud annakusaajaks S.S.. S.S. isik on määratletud üksnes tema isikukoodi

nimetamise kaudu ega ole teda kirjeldatud H.M. ja S.S. varasemate suhete kaudu. Samuti

ei ole testaator seadnud S.S. mingeid tingimusi annaku vastuvõtmiseks. Selles osas ei ole

poolte vahel vaidlust. Seetõttu on kohus seiskohal, et poolte väited H.M. ja S.S., samuti

H.M. ja A.V. suhete kohta ei ole asjakohased, ei oma tähtsust H.M. tahte väljaselgitamisel

ning tuleb asja otsustamisel kõrvale jätta.

5. Poolte vahel on vaidlus H.M. tahte osas pärandada K. külas, M. vallas, Tartumaal asuv

suvilaga kinnistu hagejale.

6. Kohus on tuvastanud, et H.M. omandis oli K. külas, M. vallas, Tartumaal asuv Kala

kinnistu (reg.osa nr 24075), mille koosseisu kuulusid maatükid katastritunnustega

50101:006:0050 (6,27 ha) ja 50101:006:0053 (2,26 ha). 07.06.2002. a kandega on

muudetud kinnistu koosseisu: 6,27 ha suuruse maatüki asemel kuulub kinnistu koosseisu

5,24 ha suurune maatükk (katastritunnus 50101:006:0055) ja 10 320 m2 suurune maatükk

(katastritunnus 50101:006:0054). 02.07.2002. a kandega on kinnistu jagatud. Kinnistu nr

24075 koosseisu on jäänud maatükk katastritunnusega 50101:006:0054 (10 320 m2) (tl 9).

Samal päeval on avatud uus kinnistusregistri registriosa nr 24625 ning moodustatud

kinnistu, mille koosseisu kuuluvad 2,26 ha suurune maatükk (katastritunnus

50101:006:0053) ja 5,24 ha suurune maatükk (katastritunnus 50101:006:0055). Samuti

02.07.2002. a on AS T. kantud kinnistusraamatusse kinnistu nr 24625 uue omanikuna.

7. Pärimisseaduse (PäS) § 19 lg 1 järgi on testament ühepoolne tehing, millega pärandaja

(testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Vastavalt (PäS) §-le 21 lg 1

tõestab notar testamendi, mille ta on koostanud testaatori tahteavalduse kohaselt või mille

on talle tõestamiseks esitanud testaator. Seega tuleb eeldada testamendis väljendatud

korralduste vastavust testaatori tahtele.

8. H.M. 30.07.2002. a koostatud testament ei ole annaku eseme nimetamise osas üheselt

mõistetav. PäS § 28 lg 1 järgi piisab isikute ja asjade nimetamisel testamendis seesugusest

nimetamisest või kirjeldamisest, mis ei jäta testaatori tahtes kahtlust. Kui testaatori tahtes

kahtlust ei ole, ei mõjuta testamendi kehtivust eksimus asjade või isikute nimetamises või

kirjeldamises ega see, et isiku või asja testamendis nimetatud omadus või tunnus on

hiljem kadunud (PäS § 28 lg 2). Kohtul ei ole andmeid selle kohta, et testaator oleks

testamendi sisu kohta kirjalikke selgitusi jätnud.

9. Asjas tähtsust omavaks asjaoluks on see, et H.M. on kirjeldanud annaku objekti, lisaks

kinnistu numbrile ka selle asukoha (K. küla, M vald, Tartumaa) ning omandi (minule

isikliku omandiõiguse alusel kuuluv) kaudu. Testamendi tegemisele eelneva kahe kuu

jooksul oli testaator talle kuuluva kinnistu jaganud ja jagamisel tekkinud uue kinnistu

võõrandanud. Samuti on oluline, et H.M. kasutas talle kuulval kinnistul asuvat suvilat

ning et pärast kinnistu jagamist ja jagamisel tekkinud kinnistu võõrandamist jäi tema

omandisse just see maatükk, millel asub suvila. Kuna kinnistu jagamise ja võõrandamise

tehingud toimusid vahetult testamendi tegemisele eelnenud ajal, siis oli H.M. teadlik, et

talle kuulub K. külas, M. vallas, Tartumaal kinnistu mille koosseisu kuuluval maatükil

asub suvila ning teisi samas asukohas paiknevaid kinnistuid tema omandis ei ole. Samas

on ilmne, et mitmete tehingute järjestikuse tegemise tõttu võis testaatoril tekkida eksimus

selles, millist kinnistusregistri registriosa numbrit tema omandisse jäänud kinnistu kannab.

Ka tunnistaja K.M. ütlustest nähtub, et H.M., rääkides oma testamendist, pidas silmas

suvila pärandamist (tl 62). Seetõttu on kohus seisukohal, et H.M. eksis kinnistu numbri

nimetamisel testamendis ning tema tegelik tahe oli suunatud sellele, et teha korraldus tema

omandis olnud kinnistu nr 24075 kohta.

10. Tunnistaja K.M. ütluste järgi väitis H.M. tunnistajale, et ta tegi testamendi, aga see

testament on nii ja naa ning, et nad saavad teada kui õige aeg on ning, et ärge laske ennast

ära petta. Jutt oli suvila pärandamisest (tl 62). Tunnistaja Aare Puustuse ütluste kohaselt

rääkis H.M. tunnistajale oma testamendist mõned kuud pärast A.V. surma. A ja H surma

vahel oli üle aasta, täpselt ei tea. Ta rääkis, et tal on uus elukaaslane ja et, küll naised

ilmuvad kui raha on. Samuti rääkis ta, et tahetakse pärandust ning, et tegi päranduse juba

ära, aga küll veel nalja saab (tl 63).Kohus võtab arvesse, et K.M. on kostja, H.M.,

abikaasa, seega kostja lähikondsena kohtumenetluse tulemusest otseselt huvitatud isik.

Tunnistaja A.P. on andnud kohtule ütlusi, millest saab järeldada, et ta ei mäleta toimunud

sündmusi täpselt. Näiteks nimetas tunnistaja A.V. ja H.M. surma vaheliseks ajaks „üle

aasta“, kuigi tegelikult suri A.V. ca kolm ja pool aastat enne H.M. (tl 25). Tunnistaja

Helve Reidla ei ole andnud ütlusi, mis aitaksid tuvastada H.M. tahet testamendi tegemisel.

Kostja on rajanud oma väite selle kohta, et H.M. nimetas testamendi tegemisel tahtlikult

vale kinnistu numbri, just tunnistajate ütlustele. Tunnistajate ütlustest nähtuvad vihjed

H.M. testamendi tegemise asjaoludele ei ole selged ega üheselt mõistetavad. Seetõttu leiab

kohus, et tunnistajate ütlused kostja väidet vastuvaidlematult ei tõenda.

11. Kui testamendi mõnda korraldust saab tõlgendada mitut moodi ning ei ole alust neist ühte

eelistada, eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt testament jääb kehtima võimalikult

suuremas ulatuses (PäS § 27 lg 3). H.M. 30.07.2002. a koostatud testament sisaldab ainsa

korraldusena testaatori korraldust S.S. annaku määramise kohta. Kostjate väide

testamendis sisalduva annaku määramise korralduse kehtetuse kohta ei ole tõendatud,

seega pole alust eelistada tõlgendust mille kohaselt on annaku määramine, annaku objekti

puudumise tõttu kehtetu. Seetõttu tuleb tõlgendada testamenti vastavalt PäS §-le 27 lg 3

ning lugeda selles sisalduv annaku määramise korraldus kehtivaks.

12. Hageja on taotlenud tuvastada S.S. H.M. testamendi alusel testamentaarsest annakust

tulenevate õiguste kehtivus ning tunnustada S.S. omandiõigust kinnistule asukohaga K.

külas, M. vallas, Tartumaal, mille kinnistusregistriosa number on 2407504. Riigikohtu

08.02.2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05 on riigikohus märkinud, et

pärimistunnistuse olemasolu või puudumine ei mõjuta iseenesest pärimisõigust ega selle

ulatust (vt ka Riigikohtu 21. veebruari 2003. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-12-03). Kui

kohus tuvastab pärimisõiguse olemasolu teistsuguses ulatuses, kui see on väljendatud

pärimistunnistuses, asendab kohtuotsus pärimistunnistust. Seetõttu leiab kohus, et kohus

saab tuvastada hageja õiguse annakule ning selles osas asendab kohtuotsus pärimisõiguse

tunnistust ning on aluseks kinnistusraamatu kande tegemiseks.

13. Arvestades eeltoodut peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi ning tuvastab S.S.

pärimisõiguse vastavalt H.M. 30.07.2002. a testamendile ning tunnustab S.S.

omandiõigust K. külas, M. vallas, Tartumaal asuvale kinnistule nr 2407504.

14. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda.

Kohtunik