Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-05-18234/2 AI generated

2-05-18234/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-05-18234/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

mai 2007.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-05-18234 (endine number 2/276-24769/05) Tsiviilasi KK hagi GKvastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja KK(isikukood XXX, elukoht XXX) kostja GK(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 07.05.2007. a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud hageja KK kostja GK tõlk KS istungit protokollis sekretär KS RESOLUTSIOON

Legislator headnote

AI generated

2-05-18234/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kuna pooled soovivad oma abielu lahutada, siis tuleb pidada abielu jätkamist võimatuks ning abielu tuleb lahutada.

Keywords

AI generated
childcare allowance parental allowance parental alienation syndrome placement of a child reduction of child maintenance parental or family leave
AI generated
2-05-18234/1
Rahuldada KK hagi GK vastu elatusraha väljamõistmise nõude osas tagaseljaotsusega.
2-05-22055/1
Rahuldada J V hagi AV’i vastu elatise väljamõistmiseks tagaseljaotsusega.
2-06-30629/9
Viru Maakohtule 27. märtsil 2007.a. esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxx. Abielust on sündinud kaks last: V. V. xxx.a. ja S. V. xxx.a. Perekonnaelu kostjaga ei ole laabunud, abielusuhted on lõppenud ja hageja on kindel, et nende suhete taastamine ei ole võimalik.
2-09-3610/8
september 2009.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär september 2009.a.
2-08-11226/15
O P esitas 26. märtsil 2008 Viru Maakohtule hagi A P´i vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 01.07.2006.a. Abielust on xxx sündinud poeg D P. Jaanuaris 2008 pooled otsustasid ühist kooselu mitte jätkata. Kostja kolis pere juurest ära, kuid tuli mõne päeva pärast tagasi, kuna tal ei olnud kuskil elada. 08.01.2008 kolis kostja koos lapsega oma vanemate juurde, sellest ajast on poolte abielusuhted lõppenud. Kostja toetus lapsele on ebastabiilne, kuid last näeb ta regulaarselt. Pooled olid kokku leppinud abielu lahutamises perekonnaseisuosakonnas, kuid kostja sinna kohale ei tulnud, vaid läks hoopis hageja vanemate juurde lapse järgi. Kostja proovis last salaja ära viia. Kui hageja püüdis kostjat selles takistada, kasutas kostja füüsilist vägivalda, juhtumist on teatatud politseile. Hageja leiab, et peale sellist kostja poolset käitumist ei ole abielu jätkamine võimalik.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

23. mai 2007.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-05-18234 (endine number 2/276-24769/05) Tsiviilasi KK hagi GKvastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja KK(isikukood XXX, elukoht XXX) kostja GK(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 07.05.2007. a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud hageja KK kostja GK tõlk KS istungit protokollis sekretär KS RESOLUTSIOON

1. Rahuldada KK hagi GK vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada KK ja GK abielu, mis on sõlmitud XXX ja mille kohta on tehtud kanne nr XXX.

3. Taastada KK’le varem kantud perekonnanimi K .

4. Välja mõista GK`lt menetluskulud 300 (kolmsada) krooni KK kasuks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik KK esitas 17.10.2005.a kohtule hagi GK vastu abielu lahutamiseks ning lastele elatusraha väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte perekond lagunenud. Hageja ning kostja kooselu ei ole võimalik. Lapsi kostja materiaalselt ei toeta. Eeltoodust tulenevalt palus hageja lahutada poolte abielu ning mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatusraha tütar I K ülalpidamiseks 3000 krooni ja poeg GK ülalpidamiseks 3000 krooni. Samuti palus hageja anda talle tagasi abielueelse perekonnanime K .

Kostja abielu lahutamise nõudele vastu ei vaielnud.

Harju Maakohtu 06.03.2007.a osaotsusega (tagaseljaotsus) mõisteti kostjalt välja elatusraha 3000 krooni kuus hageja kasuks tütre IK ülalpidamiseks alates XX kuni XXX. Samuti mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatusraha 3000 krooni kuus poja GK ülalpidamiseks alates XXX kuni XXX. Lisaks mõisteti kostjalt välja riigilõiv 4750 krooni riigituludesse.

Kohtu põhjendused Abielutunnistusega on tõendatud, et hageja ning kostja abiellusid XXX, mille kohta on tehtud kanne nr XXX.

Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kuna pooled soovivad oma abielu lahutada, siis tuleb pidada abielu jätkamist võimatuks ning abielu tuleb lahutada.

Nimeseaduse § 11 lg 2 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lõike 2 p 1 kohaselt võib taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja on soovinud abielueelse perekonnanime taastamist. Abielutunnistusest nähtuvalt oli hageja abielueelne perekonnanimi K . Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale taastada perekonnanimi K .

Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu. Hageja on tasunud riigilõivu 300 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seega tuleb kostjalt hageja tasutud riigilõivu katteks välja mõista 300 krooni.

Indrek Soots kohtunik