2-05-3594/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks - tegemise aeg ja koht

15. mai 2007.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-05-3594 (endine nr 2/276-5711/05) Tsiviilasi AS hagi JS’i vastu 10 000 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS(registrikood XXX, asukoht XXX) hageja lepinguline esindaja J A kostja JS (isikukood XXX , elukoht XXX) Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud 25.04.2007.a, avalik kohtuistung hageja lepinguline esindaja J A , kostja JS, tõlk Ksenia Ess. Istungit protokollis sekretär Kristi Serva. RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista JS’ilt võlgnevus 10 000 krooni ASkasuks.

3. Välja mõista JS’ilt menetluskulud 700 krooni AS kasuks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

22.06.2005.a esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid pooled XXX XXX pangakaardi kasutamise lepingu. Lepingu alusel väljastati kostjale isiklikuks kasutamiseks salajase PIN-koodiga maksekaart. Vastavalt lepingu punktile 7.2 kohustus kostja hoidma saladuses ja kaardist eraldi asetsevalt temale kuuluvat PIN koodi. Lepingu punkti 8.1 kohaselt kohustus konto omanik tasuma pangale kõik kaardiga tehtud kulutused, kaardi teenustasud ja muud kaardiga seonduvad summad. XXX laekus kostja arvelduskontole 20 000 krooni. Samal ja järgnevatel päevadel on kostjale väljastatud kaardiga võetud sularahaautomaatidest välja kokku 30 000 krooni. Kostja ei ole hagejale tasunud XXX teostatud kaarditehingute eest ning võlgneb hagejale 10 000 krooni.

Tehingute tegemine tegelikke rahalisi vahendeid ületavas summas sai võimalikuks seetõttu, et XXX alustas hageja infotehnoloogilisi töid pangakaartide protsessori AS automaadiserverilt oma majasisese automaadiserverile üleminekuks. Üleminekuperioodil paigaldas hageja uusi sularahaautomaate ainult ühendatuna oma automaadiserveriga, samas varasemal perioodil paigaldatud sularahaautomaadid ning kõik ülejäänud pankade sularahaautomaadid kasutasid kaarditehingute autoriseerimiseks AS-i autoriseerimisserverit ning sinna jäädvustatud kaartide vabu vahendeid. Seega töötas samaaegselt hageja kaartide jaoks kaks erinevat autoriseerimiskeskust. Kuna hageja ja AS-i autoriseerimisserverid ei vahetanud andmeid reaalajas, sai võimalikuks, et ühe ja sama kaardiga võeti kahe erineva süsteemi kasutamise tõttu pangaautomaatidest välja rohkem raha, kui oli maksekaardi omaniku enda kontol.

Eeltoodu alusel palus hageja kostjalt välja mõista 10 000 krooni ja riigilõivu 700 krooni.

Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole XXX pangakaarti kätte saanud. Tema ei ole raha arvele maksnud ega ka välja võtnud. Raha arvele maksnud isikut kostja ei tunne.

Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud XX XXX pangakaardi kasutamise lepingu. Hageja poolt kohtule esitatud maksekorraldusest ilmneb, et XXX on kostja pangakontole tehtud sularaha sissemakse summas 20 000 krooni. Maksekorralduse kohaselt on makse tegijaks PT. Kostja väitel tema PTei tunne. AS XXX tõendi kohaselt sellise nimega isik rahvastikuregistris puudub. Kostja pangakonto aruandest selgub, et perioodil XXX kuni XXX oli kontolt väljavõetud raha kogusummas 30 000 krooni. Seega 10 000 krooni rohkem, kui pangakontol oli.

Põhjendamatu on kostja väide, et tema ei ole hagejalt pangakaarti saanud. Kostja on XXX esitanud XXX pangakaardi saamise taotluse. XXX on kostja oma allkirjaga nimetatud taotlusel kinnitanud, et ta on kaardi kätte saanud. Lepingu punkti 7.1 kohaselt kohustus kaardi valdaja hoidma kaarti hoolikalt ning mitte andma seda üle teistele isikutele. Vastavalt lepingu punktile 7.2 kohastus kaardi valdaja hoidma saladuses ja kaardist eraldi asetsevalt temale kuuluvat PIN-koodi. Seega sai lepingu järgi olla pangakaart üksnes kostja käes ning üksnes tema sai teada PIN-koodi. Raha saab sularahaautomaadist välja võtta isik, kelle käes on pangakaart ning kellel on teada PIN-kood.

Kohtu hinnangul ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel määrava tähendusega asjaolu, kes raha arvele maksis. Olulise tähendusega on see, et raha võeti välja kostja pangakaarti ning PIN-koodi kasutades.

Vastavalt lepingu punktile 8.1 kohustus konto omanik tasuma pangale kõik kaardiga tehtud kulutused, kaardi teenustasud ja muud kaardiga seonduvad summad, sealhulgas ka summad, mis selguvad lepingu lõppemisest ühe kuu jooksul. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Vastavalt TsK § 222 lg 1, kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Kohus leiab, et kuna raha võeti sularahaautomaadist välja kostja pangakaarti ja PIN-koodi kasutades, siis tuleb enamväljavõetud raha kostjal pangale tagasi maksta. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 10 000 krooni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 700 krooni. Kohus leiab, et riigilõivu tasumine on olnud vajalik ja põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja tasutud riigilõivu katteks välja mõista 700 krooni.

Indrek Soots kohtunik