2-07-9743/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-9743

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

18. mai 2007, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

A.P. avaldus alealise põlvnemise tuvastamiseks V.K.

pärast tema surma

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja:

• A.P.

• puudutatud isikud:

• L.K.

• V.D.

• V.K.

• Alaealine M.P.

Kohtuistungi toimumise aeg

08.05.2007

Protokollija

kohtuistungisekretär Margit Mägi

RESOLUTSIOON

1. Tuvastada, et M.P. põlvneb V.K.

2. Jätta menetluskulud A.P. kanda.

3. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

4. Määrus jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega.

5. Saata määrus pärast selle jõustumist Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates (TsMS

§ 583, § 660 lg 3, § 661 lg 1, 2).

AVALDUSE SISU

Avaldaja palub tuvastada, et tema alaealine poeg M.P. põlvneb V.K.. Avalduse kohaselt avaldaja

ja V.K. elasid Tiksojal koos alates 1990.aastast kuni 1995.aastani vabaabielus ja kooselust sündis

poeg M.P.

KOHTUISTUNG

Istungil kuulati üle tunnistaja M.F, kes rääkis, et tema hoidis M, kui tema ema pidi tööle

minema. Igal reedel tuli M isa V.K. lapsele järgi, et viia laps Tiksojale. V oli ise siis juba abielus

aga hoolitses M eest väga hästi, toetas last rahaliselt, maksis kinni trenne ja tõi toidukraami

kaasa. Tunnistaja arvab, et A ei pidanud oluliseks põlvnemise tuvastamist, kuna V kunagi ei

eitanud, et M on tema poeg. Ükskõik kuna oli abi vaja, võis alati V helistada ja ta tuli alati appi.

Kui oli vaja viia last kuhugi, siis ta seda tegi. Suheldi ka teise vanaemaga, kes käis ka sageli

külas. Alati võis kindel olla, et kui laps on Tiksojal, siis hoolitsetakse lapse eest hästi. Tunnistajal

oli ka kunagi juttu V lapse võtmisest oma nimele ja siis oli V nõus sellega.

Tunnistaja M.V, kelle ema on A isa õde seletas, et tema venna pulmas tuli avalikuks, et A ootab

last. Samal ajal ootas ka tunnistaja ise last. A oli pulmas koos V. Peale poiste sündi 3 esimest

aastat peeti poistel koos sünnipäevi. V väga hoidis M. Ka peale lahkuminekut V võttis M enda

juurde. Kui M tema juurest tagasi tuli, oli tal kaasas suur maiustustekott. V toetas M ka

rahaliselt. Ta oli väga tubli isa

Avaldaja jäi istungil varasemate seisukohtade juurde ja palus kohtul tuvastada, et tema alaealine

poeg M.P. põlvneb V.K..

Puudutatud isik V.D. avaldusele vastu ei vaielnud. Ta kinnitas kohtuistungil, et M on tema poja

poeg ja tema jaoks nagu poeg. Tema poeg V väga hoidis oma lapsi.

Puudutatud isik L.K. esitatud avaldusele vastu ei vaidle. Ta seletas, et temal on abielust V üks

laps XX.XX.XXXX.a. sündinud A.K.. V abielludes oli ta teadlik, et V on laps. V aitas oma last

kogu aeg, ta suhtus M kui oma poega

KOHTU SEISUKOHT

TsMS § 579 lg 1 kohaselt lahendab kohus põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud, üksnes

avalduse alusel. PkS § 42 lg 1 sätestab, et kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse

põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse

eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei

ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes

täisealiseks saanud lapse nõudel.

A.P. palub tuvastada tema alaealise poja M.P. põlvnemise V.K.. M.P. sünnitunnistusel (tl 6)

puudub kanne isa kohta, emana on sünnitunnistustesse kantud A.P. Rahvastiku registri andmetest

(tl 7) nähtuvalt suri V.K.

Vastavalt PkS § 42 lg-le 2 tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad

meest lapse isaks pidada. PkS § 38 lg 3 kohaselt põlvneb laps isast, kes on tema eostanud.

Kõik tunnistajad (M.F (tl 31-32), M.V (tl 32), ütlesid, et V.K. on M.P. isa.

08. mail 2007 toimunud ärakuulamisel (protokoll tl 30-31) ütles puudutatud isik V.D., kes on

V.K. ema, et M.P. on tema poja poeg ja tema poeg V pidas M oma pojaks ja väga armastas ja

hoolitses tema eest kuni oma surmani.

Puudutatud isik L.K. avaldusele vastuväiteid ei esitanud ja kinnitas, et tema oli teadlik, et M.P.

oli V poeg, kelle eest V ka hoolitses.

Kohus leiab, et arvestades eeltoodut on tõendatud, et M.P. põlvneb V.K..

TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta avaldajate kanda solidaarselt.

Kohtunik