2-00-88/8 · 2-00-88/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Hagiavalduse kohaselt 01.12.1999.a. palus kostja hagejalt laenu 15 000 krooni oma äritegevuse arendamiseks. Kuna pärast suvila müümist hageja omas raha, siis andis ta

Legislator headnote

AI generated

2-00-88/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: palus kostja hagejalt laenu 15 000 krooni oma äritegevuse arendamiseks. Kuna pärast suvila müümist hageja omas raha, siis andis ta

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Ingrid Koddo

tõlk Jelena Zubtsova

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.mai

mai

mai 200

2007. a.

. a.

. a., Rakvere kohtumaja, Rakvere

, Rakvere kohtumaja, Rakvere

, Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Rohuaia 8

Tsiviilasj

Tsiviilasja number

a number

2-00

00-88

Tsiviilasi

L

S

S hagi V

hagi V

hagi V G

G

G ’i vastu 18 000 krooni nõudes

’i vastu 18 000 krooni nõudes

’i vastu 18 000 krooni nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Hageja: Li

Li

Li S , isikukood

, isikukood

, isikukood xxxx

xxxx

xxxx, elukoht

, elukoht

, elukoht xxxx

xxxx

Kostjad:

Kostjad: V

V

V G

G

G , , , , isikukood

isikukood

isikukoodxxxx

xxxx

xxxx, elukoht

, elukoht

, elukoht xxxx

xxxx

esindaja volikirja alusel I

esindaja volikirja alusel I B

B

B , isikukood

, isikukood

, isikukood xxxx

xxxx

xxxx. . . .

Kohtuistungi toimumise aeg

25.0

.0

.04.200

.200

.2007.a.

.a.

Kohtuistungil osalesid

Resolutsioon:

hag

hageja ja kostja esindaja

eja ja kostja esindaja

rahuldada hagi tervikuna.

Välja mõista

Välja mõista V G ilt (isikukood

ilt (isikukood

ilt (isikukood xxxx

xxxx

xxxx, elukoht

, elukoht

, elukoht xxxx

xxxx

xxxx ) L

) L

) L S

S

S (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx, elukoht

, elukoht

, elukoht xxxx

xxxx

xxxx) ) ) )

kasuks ja võlgnevuse katteks

kasuks ja võlgnevuse katteks kokku 18

kokku 18

kokku 18 000 (

00 (

00 (kaheksateist

kaheksateist

kaheksateist tuhat) krooni ning kohtukulude

tuhat) krooni ning kohtukulude

katteks

katteks kokku

kokku

kokku 1 700

1 700

1 700 (üks tuhat

(üks tuhat

(üks tuhat seitsesada

seitsesada

seitsesada) krooni.

) krooni.

Kohtuotsus

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantselei

tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantselei

kaudu 11.05.2007.a. ja kohtuotsuse ärakiri

kaudu 11.05.2007.a. ja kohtuotsuse ärakiri toimeta

toimeta

toimetatakse

takse

takse kätte menetlusosalistele.

kätte menetlusosalistele.

Kohtuotsuse

peale

on

õigus

esitada

motiveeritud

apellatsioonkaebus

Viru

Kohtuotsuse

peale

on

õigus

esitada

motiveeritud

apellatsioonkaebus

Viru

Kohtuotsuse

peale

on

õigus

esitada

motiveeritud

apellatsioonkaebus

Viru

Kohtuotsuse

peale

on

õigus

esitada

motiveeritud

apellatsioonkaebus

Viru

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast

arvates.

I. Asjaolud, hageja nõue.

Hagiavalduse kohaselt 01.12.1999.a. palus kostja hagejalt laenu 15 000 krooni oma

äritegevuse arendamiseks. Kuna pärast suvila müümist hageja omas raha, siis andis ta

kostjale võlgu 15 000 krooni. Kostja andis selle kohta allkirja, millega kohustus võla tasuma

nädala pärast, kuid ei teinud seda. 2001.a. jaanuaris pöördus hageja kostja poole ja palus võla

tagastada. Kostja võlga ei tagastanud, ütles, et raha pole, ning andis 10.01.2000.a. järjekordse

allkirja lubadusega tagastada võlg 15 000 krooni ning lisaks 3 000 krooni protsendina raha

kasutamise eest kahe kuu jooksul ositimaksetena. Kostja võlga ei tasunud. 28.02.2000.a. lubas

kostja võla tasuda aprilli lõpus - mai alguses, kuid võlg on senini tasumata. Hageja palub

kostjalt välja mõista võlgnevus koos protsendiga, kokku 18 000 krooni ja kohtukulud.

Hagi on esitatud TSK § 272 alusel.

II. Kostja kirjalik vastus.

Kostja 02.02.2001.a. kohtule saabunud kirjalikus vastuses hagi selle esitatud kujul ei

tunnista, sest hageja ja tema poeg ise provotseerisid kostja äritegevuse lõpetamise.

28.02.2000.a. oli võlast tasutud 1 000 krooni. Raha võttis kostja hagejalt alates 2000.a.

septembrist protsendiga 1 000 krooni iga 10 000 krooni pealt. Kuna protsent oli kõrge, siis

sai raha tagasi makstud ja kohe uuesti võetud. Hageja pole saadud protsentidelt tulumaksu

maksnud. Kõrge protsent põhjustas ka äritegevuse lõppemise, millega seoses jäi kostja töötuks

ning puudub raha võlgade tasumiseks. Kostja palub võlgnevuse tasumise külmutada kuni

ajani, mil ta leiab tööd.

III. Asja kohtulik

III. Asja kohtulik arutelu.

arutelu.

Kohtuistungil hageja seletab, et 01.12.1999.a. kostja küsis raha algul 10 000 krooni

üheks nädalaks ja hiljem 08.12.1999.a. veel 5 000 krooni. Võlakiri oli algul V S nimele, aga

raha oli hageja oma. Mingit kokkulepet protsendi kohta algul polnud, 3 000 krooni lisas kostja

ise moraalse kahju katteks, et ei suutnud kohe võlga tagastada. Kostja pole midagi maksnud,

ka mitte ositi, on hoidunud võla tasumisest kõrvale. Hageja jääb oma nõude juurde ja palub

18 000 krooni kostjalt välja mõista ja kohtukulud.

Kostja esindaja selgitab, et kostja on 1 000 krooni tagastanud ning kostja protsendiga

nõus ei ole. Kostja tunnistab võlgnevust summas 14 000 krooni, sest kokkulepet protsendi

tasumiseks polnud.

IV. Maakohtu otsuse põhjendused.

Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid

kogumis, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele tervikuna.

Pooltevahelisele laenusuhtele tuleb kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud TSK sätteid,

sest VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud

enne 01.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama

seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse enne

käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kehtinud TSK § 163 järgi tekkisid

kohustised lepingutest või muudest alustest. Asjas on esitatud kostja 28.02.2000.a.

allkirjastatud võlakiri, mille kohaselt kostja kinnitab, et on võtnud hagejalt raha 15 000

krooni, et 01.12.1999.a. võttis kostja raha tähtajaga üks nädal, kuid ei suutnud seda nädala

jooksul tasuda. Kostja kohustub summa tasuma mitte hiljem kui kaks kuud – aprilli lõpp,

mai algus. 10.01.2000.a. on kostja andnud uue allkirja selle kohta, et tema võttis kostjalt

01.12.1999.a. raha laenuks tähtajaga 05.-06.01.2000.a., kuid raha tagastada ei saanud, sest

raha polnud. Kostja kohustub kogu summa + 3 000 krooni protsendina moraalse kahju

hüvitamiseks tasuma osakaupa kahe kuu jooksul. Kostja võlakirjad on käsitletavad

laenulepinguna. TSK § 272 lg. 1 järgi laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele

poolele (laenajale) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub

laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju

tagastama. TSK § 272 lg. 2 järgi loeti laenuleping sõlmituks raha üleandmise momendist.

Kostja on raha saamist oma allkirjaga tunnistanud ja vastupidist kostja ei tõendanud. TSK §

273 sätestas kohustuse sõlmida laenuleping kirjalikus vormis, kui summa on üle viiekümne

rubla. See nõue on täidetud, lepingud on kostja poolt allkirjastatud. Asjas esitatud

saateleht/arve, millest nähtub, et 01.12.1999.a. andis kostja võlakirja hageja pojale, asjas

tähtsust ei oma, kuivõrd tegemist on originaaldokumendiga, mis tõendab, et sellest

dokumendist tulenevad suhted on selle suhte poolte vahel lahendatud. Samas kinnitab see

hageja selgitust, et algul andis kostja allkirja raha saamise kohta hageja pojale, kuigi raha

oli hageja oma. TSK § 272 lg. 3 sätestas, et pooled võivad iga võla, mis on tekkinud ostust-

müügist, vara üürimisest või muust alusest, vormistada laenulepinguna ning siis

kohaldatakse laenu reguleerivaid sätteid. Järelikult pole vastuolus seadusega sätestada

laenulepingus ka laenusumma moraalse kahju katteks, kui pooled nõnda soovisid.

TSK § 173 lg. 1 kohaselt tuli kohustist täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud

tähtajaks. TSK § 174 järgi ei olnud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. Kostja

laenu ei ole tagastanud. Kehtinud TsMS § 91 lg. 1 sätestas, et kumbki pool peab tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõude ja vastuväited. Analoogne säte sisaldub ka

kehtiva TsMS §-s 230, mille kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kostja pole oma vastuväiteid, et tasus võlga ositi, tõendanud. Järelikult kuulub hagi

rahuldamisele tervikuna ja kostjalt tuleb hageja kasuks ja võlgnevuse katteks välja mõista

18 000 krooni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3

kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse

menetluskulude

jaotamisele

ja

nende

kindlaksmääramisele

seni

kehtinud

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti,

teiselt poolelt välja ka kohtukulud, mis on põhjendatud ja tõendatud hagi esitamiseks

tasutud riigilõivus 1 400 krooni. Hageja poolt tunnistajate ülekuulamiseks tehtud kulutused ei

ole põhjendatud ja jäävad hüvitamata summas 160 krooni, sest TSK § 276 lg. 2 järgi juhul,

kui laenuleping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis, ei ole selle vaidlustamine tunnistajate

ütluste kaudu lubatud.

TsMS § 61 lg. 1 p. 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus tehti,

teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kulud talle osutatud õigusabi

eest hinnaga hagi puhul hagejale kuni 5% hagi rahuldatud osast. Seega on põhjendatud

hageja soovitud ja tõendatud õigusabikulud hüvitada summas 300 krooni, mis on väiksem,

kui 5% summast 18 000 krooni.

Lähtudes tuvastatust kohus kohaldas TSK §-de 162, 173-174, 272-273, 276 sätteid ning

juhindus VÕSRS §-de 2, 11, kehtinud TsMS §-de 60 lg. 1, 61 lg.1 p. 1 ja kehtiva TsMS §-de

230, 441-442, 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 18. juunil 2007.a

18. juunil 2007.a

Nooremreferent I.Golubev

2-00-88/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text