Legislator Case Law & Legislation
2-07-6361/7 AI generated

2-07-6361/7 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Case Number 2-07-6361/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Hageja töötas osaühingus Merinvest (kostja) 13. septembrist 2006 kuni 30. novembrini 2006 detsembril 2006 lõpetas kostja hagejaga töölepingu TLS § 79 lg.1 alusel.

Legislator headnote

AI generated

2-07-6361/7 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: septembrist 2006 kuni 30. novembrini 2006 detsembril 2006 lõpetas kostja hagejaga töölepingu TLS § 79 lg.1 alusel.

Keywords

AI generated
cessation of gainful employment abandonment of employment breach of employment obligations job cuts inflicted job loss occupational rehabilitation measures
AI generated
2-03-22/7
07.10.2002.a. pöördus hageja Ida-Virumaa Töövaidluskomisjoni avaldusega tööandja Securitas Eesti AS vastu töölepingu lõpetamise TLS § 82 alusel tunnistamise ja saamata jätnud lisatasu ja hüvitiste nõudes. 12.12.2002.a. Ida-Virumaa Töövaidluskomisjon otsusega keeldus rahuldamast hageja esitatud nõudeid. Ida-Virumaa Töövaidluskomisjoni otsuse sai hageja kätte posti teel 17.12.2002.a. Hageja leidis, et Töövaidluskomisjoni otsus on ebaseaduslik ning 20.01.2003.a pöördus Narva Linnakohtusse hagiavaldusega.
2-10-7965/10
Kohtule 22.03.2010. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10.12.2008. a. meretöölepingu. Hageja leiab, et 10. detsembril 2008.a. sõlmitud meretööleping jätkuvalt kehtib, kuna oli lõpetatud ebaseaduslikult. Kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud vastuse kohaselt otsustas kostja lõpetada hagejaga töösuhte Eesti Vabariigi töölepingu (edaspidi TLS) §
2-07-12368/3
28.03.2007.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 31.10.2006.a. tööleping nr TL0206-1039, mille kohaselt töötas hageja alates 06.11.2006 a. AS-i G(endise nimega AS F) valvetöötajana. Leping sõlmiti määratud tähtajaks kuni 05.05.2007.a. 4-kuulise katseajaga.
2-10-1270/3
jaanuarist 2006 ei kehti ITLS § 8, mis võimaldas taotleda aegumise kohaldamata jätmist (vt Riigikohtu 11.01.2008.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-07 (p 8)).
2-06-26254/17
P. on 22.05.2006.a. pöördunud Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni (TVK) avaldusega töövaidluse lahendamiseks, nõudes töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ja hüvitise maksmist kuni 6 kuu keskmise palga ulatuses (TVK toimik lk.1-2). Valgamaa Töövaidluskomisjoni 22.08.2006.a. otsusega töövaidlusasjas nr.9.12- 02/1073-06 tunnistati töölepingu lõpetamine TLS §86 p.5 alusel ebaseaduslikuks ning loeti tööleping lõpetatuks töötaja algatusel alates 18.04.2006.a.; OÜ-lt X mõisteti välja E. P. kasuks hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest töötaja kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 7 074 krooni (TVK toimik lk.44-46). 28.09.2006.a. esitas OÜ X kohtule taotluse (vormistatud hagiavaldusena), et kohus vaataks TVK-le esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras. „Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse“ (ITVS) (RT 3/96-57) §24 lg.4 ja lg.5 sätestatust tulenevalt luges kohus TVK-le esitatud avalduse hagiavalduseks ning antud töövaidlusasjas hagejaks E. P. ja kostjaks OÜ X.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Külli Mõlder

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

09. mai 2007 Kuressaare

Tsiviilasja number 2-07-6361

Hagi ese A N'e hagi OÜ Merinvest vastu töövaidluses

Menetlusosalised Hageja A N ( ), kostja OÜ Merinvest ( Mullutu küla,

Kaarma vald 93824, registrikood 10129628), esindaja Enn

Meri, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Tamm

(advokaadibüroo A.Tamm Tolli tn. 7, Kuressaare 93813)

Asja läbivaatamise kuupäev 19. aprill 2007

Resolutsioon

Jätta rahuldamata A N'e hagi OÜ Merinvest vastu töövaidluses.

Menetluskulud jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD

Hageja töötas osaühingus Merinvest (kostja) 13. septembrist 2006 kuni 30. novembrini 2006

pressioperaatorina.

08. detsembril 2006 lõpetas kostja hagejaga töölepingu TLS § 79 lg.1 alusel.

Kuna hageja pidas kostja tegevust töölepingu lõpetamisel ebaseaduslikuks, esitas ta sellekohase

kaebuse Saaremaa töövaidluskomisjonile.

Töövaidluskomisjon oma 01. veebruari 2007.a. otsusega nr. 9-10-02/2571-7 jättis hageja kaebuse

rahuldamata

22. veebruaril 2007 esitas hageja kohtule hagi töövaidluse uuesti läbivaatamiseks.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja hinnangul on kostja rikkunud TLS § 71 p 2 sätteid eelkõige seetõttu, et nimetatud TLS §

71 p. 2 kohaselt tööleping lõpeb tähtaja möödumisel (§ 77).

TLS § 77 sätestab aga, et tööandja võib töölepingu lõpetada töölepingu tähtaja möödumise tõttu

üksnes juhul, kui ta teatab töötajale töölepingu lõpetamisest viis kalendripäeva ette enne tähtaja

möödumist, kui lepingutähtaeg ei ületa ühte aastat (TLS § 77 lg 1 P 2).

Hageja taotleb töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist TLS § 82 lg 1 sätete rikkumise

tõttu.

TLS § 117 lg. 2 alusel taotleb hageja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitust kahe kuu

keskmise palga ulatuses, see on 16 627.-krooni suuruses summas.

Kohtuistungil täpsustas hageja oma nõuet ja taotles töölepingu lõpetamist TLS 82 lg. 1 alusel,

kuna tööandja on tema töötingimusi muutnud ja paigutanud ta tööle pressile, millel töötamiseks

tal kokkulepet ei olnud ja millel töötamine talle ei sobinud, sest madalamal pressil pidi ta töötama

põlvili.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja seda järgmistel põhjustel:

Hageja A N pöördus 14.veebruaril 2007.a. Pärnu Maakohtusse töölepingu lõpetamise

ebaseaduslikuks tunnistamise ja rahalise hüvituse nõudes.

Hageja on pöördunud kohtu poole seoses sellega, et nagu oleks kostja hageja tähtajalise

töölepingu ( mille kestus lõppes 30.11.2006) lõpetanud 8.detsembril 2006.a. TLS § 79 lg.l alusel.

Hageja väitel on kostja nagu rikkunud TLS § 71 lg.2 ja 77 sätteid selles, et nagu oleks tähtajalise

töölepingu lõpetanud ilma töölepingu lõppemise tähtaega töötajale ette teatamata.

Hageja avalduse koostanud isik pole ilmselt aru saanud, mida hageja soovib.

Hageja, A N oli tööle võetud 13.septembril 2006.a. OÜ-sse Merinvest pressioperaatori

ametikohale tähtajaliselt, kuni 30.novembrini 2006.a. Kuna A N ei soovinud peale tähtajalise

töölepingu lõppemist töölt ära minna ja töölepingu lõpetamist ei soovinud ka tööandja, siis

muutus tema tähtajaline tööleping tähtajatuks, kuna töösuhe säilis.

Ometigi esitas A.N ise , vabatahtlikult, 4.detsembril 2006.a. töölt lahkumise avalduse, milles

palus tööleping lõpetada arvates 8.detsembrist 2006.a. seoses töö ümberkorraldamisega.

A Ne tööleping lõpetati TLS § 79 lg.l alusel omal soovil alates 8.12.2006.a. 13.12.2006.a. esitas

A.N Saaremaa Töövaidluskomisjonile avalduse, milles taotles, lugeda töölepingu lõpetamine

ebaseaduslikuks ning selle eest välja mõista rahaline hüvitus. Töövaidluskomisjoni istungil

1.veebruaril 2007.a. selgus, et A N peab ebaseaduslikuks töölepingu lõpetamist seetõttu, nagu

oleks ta 4.12.2006.a. esitanud avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg.l korras põhjusel, et

tööandja viis ta üle tööle teisele pressile, millel töötamist polnud töötajaga kokku lepitud ja

sellega rikkus tööandja kokkulepitud töölepingu tingimusi.

1.veebruari 2007.a. otsusega jättis Töövaidluskomisjon A Ne avalduse rahuldamata, põhjendades

seda selliselt:

TLS § 82 lg.l kohaselt võib töötaja algatada töölepingu lõpetamist omal soovil, kui lepingu

lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingutingimuste täitmatajätmine, mittenõuetekohane

täitmine, töötingimuste oluline halvenemine tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmisvõi

töökorralduses.

A N oma 4.12.2006.a. avalduses ei viidanud ühelegi neist seaduses viidatud töölepingu

lõpetamise põhjustest, mistõttu tööandja pidas avaldust tavaliseks omal soovil lahkumise

avalduseks (TLS § 79 alusel) ja lõpetaski töölepingu töötajale vastu tulles 4.-päevase

etteteatamise järel (kuigi oleks võinud töötajat kinni pidada üks kuu).

Töötaja oli tööle võetud pressioperaatori ametikohale ning välja õpetatud tööks FM2 tüüpi

pressidel. FM 2 pressitüüpi on kahte modifikatsiooni - uuemat modifikatsiooni pressid, mis on

toodetud Taiwanis ja vanemat tüüpi modifikatsioon, mis on toodetud Saksamaal. Tegemist on

täpselt üht tüüpi pressidega, mis erinevad teineteisest üksnes pressimiskõrguse poolest.

Mõlematel pressidel õpetati tööle ka hageja, mõlematel pressidel oli ta ka varem teinud tööd.

Kuna üks hageja kaastööline oli septembrist kuni detsembrini haigestunud ja nad töötasid

osakonnas kahekesi, siis töötajate omavahelisel kokkuleppel töötas üks neist ühel pressi

modifikatsioonil, teine teisel, mistõttu hagejal võis tekkida eksiarvamus, et ta jääbki tööle ühele

pressi modifikatsioonile. Kui detsembris võeti samasse osakonda tööle kolmas pressioperaator,

siis hakati kordamööda pressimodifikatsioone vahetama ning hageja arvas, et tema töötingimusi

on seetõttu muudetud ja seda halvemaks, kuna ta on suhteliselt pikk naine ning haige selja tõttu

on tal ebamugavam töötada vanema- Saksamaa modifikatsiooniga pressil kui uuema Taiwani

pressimodifikatsiooni juures, sest esimeste presside tööpind on madalamal.

Ei töölepingust ega ametijuhendist ei nähtu, et A N oleks tööle võetud üksnes ühele FM2

pressitüübi modifikatsioonile. Hageja ise seletas töövaidluskomisjoni istungil, et väljaõpet

teostati mõlema modifikatsiooni osas, et ta eelnevalt töötas mõlemal modifikatsioonil. Asjaolu, et

madalamal asuva tööpinna puhul jäi A.Ne selg haigeks ja need pressid talle pikkuse tõttu ei

sobinud, ei saa nimetada tööandja poolseks töötingimustes ümberkorralduste tegemiseks, mis

halvendasid töötaja olukorda ning olnuks aluseks töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 korras.

Veelgi enam, alles töövaidluskomisjoni istungil seletas hageja, et asjaolu, et tal on selg haige, on

tema isiklik asi ning seda ta tööandjale teatavaks ei teinud. Sellest asjaolust sai tööandja teada

alles 1.02.2007.a. Töövaidluskomisjoni istungil.

Seega ei olnud tööandjal alust ja põhjust A Ne 4.12.2006 avaldusest välja lugeda muud

töölepingu lõpetamise alust kui töölepingu lõpetamine omal soovil, töötaja algatusel. Tööandjal

ei olnud võimalik lõpetada töölepingut TLS § 82 alusel, kuna töötaja seda ei taotlenud ning

omaalgatuslikult tööandja sel lepingu lõpetamise alusel seda teha ei tohtinud.

Kostja on seisukohal, et töölepingu lõpetamine oli seaduslik, kuna töötaja seda soovis. Tööandjal

polnud alust ega ka põhjust tööleping lõpetada mingil muul alusel kui omal soovil.

Töötaja oli tööle võetud pressioperaatorina ning tema töötingimusi pole muudetud.

Kuna mingisuguseid töö ümberkorraldusi A Ne töös ei tehtud, siis alles 13.detsembril 2006.a.

esitatud avaldusest töövaidluskomisjonile sai tööandja aru, et töö ümberkorralduste all pidas A N

silmas asjaolu, et ta pidi töötama mõlemat varianti FM2 pressidega- nii uuematega- Taiwanis

valmistatud, kui ka vanemate, Saksamaal valmistatud pressidega.

Samast avalduses sai tööandja ka teada asjaolu, nagu oleks Saksamaal valmistatud pressidega

töötamine töötajale ebatervislik.

Nagu öeldud, oli A N tööle võetud pressioperaatorina, seega nii uuemate kui ka vanemate üht

tüüpi presside operaatorina ning ühelt tüübilt teisele tööle minekut ei saa küll

käsitleda töö ümberkorraldamisena. Mõlemat tüüpi presside peal oli A N ka tööle õpetatud ning

mõlemat tüüpi pressidel oli ta ka ennem töötanud.

Mingisugust arsti vormikohast tõendit ega ka suulist avaldust A N teinud ei olnud, nagu oleks tal

tööl tervisehäireid seoses tööga.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leidis, et

esitatud hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel:

Vastavalt hageja A N ja kostja OÜ Merinvest vahel sõlmitud töölepingule nr. 433 asus hageja

osaühingus Merinvest tööle 13. 09. 2006 /TVK t.l.5/ pressioperaatori ametikohale. Tööleping

sõlmiti tähtajaga 30. 11. 2006. Töölepingu lisaga nr. 2 30. 11. 2006 muudeti töölepingu tingimusi

ja leping muutus määramata ajaks sõlmitud lepinguks. Pooled on lepingu muudatusele alla

kirjutanud.

04. 12. 2006 esitas hageja tööandjale avalduse /TVK t.l. 35/, milles palus end vabastada töölt

seoses töö ümberkorraldamisega alates 08. 12. 2006. Hageja on oma avalduse lisas selgitanud, et

kuna ta 04. 12. 2006 paigutati ümber väiksematele pressidele, mis ei sobi tema kasvuga (s.t.

seljale) on ta sunnitud lahkuma.

08. 12. 2006 lõpetas kostja hagejaga töölepingu TLS § 79 lg. 1 alusel /TVK t.l. 10/. Hageja

tagastas lepingu täienduse allkirjastamata, märkega, et lahkus töölt seoses ümberkorraldustega

töös.

Hageja taotleb töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ja töölepingu lõpetamist TLS

§ 82 alusel.

Tööandja oma teatises 04. 12. 2006 on hagejale selgitanud, et töö ümberkorraldust ei toimunud.

Hageja asus tööle pressioperaatorina ja sai väljaõppe nii FM2/T kui ka FM2 pressidel ja tema

töögraafik nägi ette töötamist mõlemal pressil ning seetõttu lõpetatakse tööleping TLS § 79 lg.1

alusel, omal soovil.

Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITLS)§ 28 järgi ebaseaduslik on töölepingu

lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise

aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud

protseduurireegleid oluliselt rikkudes.

TLS § 82 lg. 1 järgi töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu

lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on

tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste

oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või

töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste

rakendamise päevast.

(2) Määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1.lõike alusel maksab

tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga.

Hagejaga sõlmitud tööleping ega pressioperaatori ametijuhend ei kehtesta konkreetset

pressitüüpi, millel töötamine on töötaja tööülesandeks.

Tunnistaja A.Sa ütluste kohaselt koosneb pressitöö kahest masinast-kaks pressi ja kaks lõikajat.

Presse on kahte sorti ja nendel töötatakse kordamööda. Väljaõpe toimub töö käigus ja õpetatakse

tööd mõlemal pressil. Pressid on erineva kõrgusega ja kõrgematel " hiina" pressidel on pikematel

kindlasti mugavam töötada. Seda, et keegi töötaks ainult kõrgematel pressidel, oleks olnud

võimalik kokku leppida, aga see oleks pidanud toimuma töötajate omavahelise kokkuleppega,

sest reeglina töötavad kõik mõlemal pressil. Väljaõppe ajal selgitati ka hagejale, et töö toimub

kahes vahetuses ja kordamööda tuleb töötada mõlematel pressidel.

Hageja on väitnud, et oli sunnitud madalamal pressil töötama põlvili asendis, kuid tunnistaja, kes

ka ise on pressioperaator, ei pea seda vajalikuks ja on arvamusel, et õige asend tuleb enda jaoks

leida.

Hageja poolt esitatud pildilt /t.l. 20/ on näha, et põlviliasend ei ole mingil juhul mugav, sest siis

jääb pressi tööpind liiga kõrgele.

Hageja ei ole esitanud tööandjale tõendit selle kohta, et tema tervislik seisund mingil põhjusel ei

võimalda tal tööd jätkata. Ka ei ole ta üheski avalduses märkinud probleeme põlvega, mille kohta

ta on esitanud tõendi kohtule.

Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja ei ole hageja töötingimusi muutnud, kuna teda ei võetud tööle

konkreetsele pressile. Väljaõppe sai ta mõlemal olemasoleval pressil töötamiseks ja on seda ka

teinud. Asjaolu, et töötaja pidas tööd teisel pressil tema tervise seisukohast vastuvõetamatuks ei

anna alust töölepingu lõpetamiseks TLS §82 alusel.

Tööandja, lõpetades hageja töölepingu töölepinguseaduse § 79 lg. 1 alusel, on talitanud

seaduslikult ja seetõttu puudub alus ka hageja hüvitise nõude rahuldamiseks TLS § 117 lg. 3

alusel.

TsMS § 162 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulu hageja kanda.

Kohtunik: Külli Mõlder

Märkused:

1.Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2007 kohtuotsusega jäeti Pärnu Maakohtu 09.05.2007

otsus muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu ja apellatsioonimenetluse

kulud jäeti hageja A N kanda.

2. Kohtuotsus jõustus 28.jaanuaril 2008 Riigikohtu määrusega, millega jäeti

kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Külli Mõlder

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

09. mai 2007 Kuressaare

Tsiviilasja number 2-07-6361

Hagi ese A N'e hagi OÜ Merinvest vastu töövaidluses

Menetlusosalised Hageja A N ( ), kostja OÜ Merinvest ( Mullutu küla,

Kaarma vald 93824, registrikood 10129628), esindaja Enn

Meri, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Tamm

(advokaadibüroo A.Tamm Tolli tn. 7, Kuressaare 93813)

Asja läbivaatamise kuupäev 19. aprill 2007

Resolutsioon

Jätta rahuldamata A N'e hagi OÜ Merinvest vastu töövaidluses.

Menetluskulud jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD

Hageja töötas osaühingus Merinvest (kostja) 13. septembrist 2006 kuni 30. novembrini 2006

pressioperaatorina.

08. detsembril 2006 lõpetas kostja hagejaga töölepingu TLS § 79 lg.1 alusel.

Kuna hageja pidas kostja tegevust töölepingu lõpetamisel ebaseaduslikuks, esitas ta sellekohase

kaebuse Saaremaa töövaidluskomisjonile.

Töövaidluskomisjon oma 01. veebruari 2007.a. otsusega nr. 9-10-02/2571-7 jättis hageja kaebuse

rahuldamata

22. veebruaril 2007 esitas hageja kohtule hagi töövaidluse uuesti läbivaatamiseks.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja hinnangul on kostja rikkunud TLS § 71 p 2 sätteid eelkõige seetõttu, et nimetatud TLS §

71 p. 2 kohaselt tööleping lõpeb tähtaja möödumisel (§ 77).

TLS § 77 sätestab aga, et tööandja võib töölepingu lõpetada töölepingu tähtaja möödumise tõttu

üksnes juhul, kui ta teatab töötajale töölepingu lõpetamisest viis kalendripäeva ette enne tähtaja

möödumist, kui lepingutähtaeg ei ületa ühte aastat (TLS § 77 lg 1 P 2).

Hageja taotleb töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist TLS § 82 lg 1 sätete rikkumise

tõttu.

TLS § 117 lg. 2 alusel taotleb hageja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitust kahe kuu

keskmise palga ulatuses, see on 16 627.-krooni suuruses summas.

Kohtuistungil täpsustas hageja oma nõuet ja taotles töölepingu lõpetamist TLS 82 lg. 1 alusel,

kuna tööandja on tema töötingimusi muutnud ja paigutanud ta tööle pressile, millel töötamiseks

tal kokkulepet ei olnud ja millel töötamine talle ei sobinud, sest madalamal pressil pidi ta töötama

põlvili.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja seda järgmistel põhjustel:

Hageja A N pöördus 14.veebruaril 2007.a. Pärnu Maakohtusse töölepingu lõpetamise

ebaseaduslikuks tunnistamise ja rahalise hüvituse nõudes.

Hageja on pöördunud kohtu poole seoses sellega, et nagu oleks kostja hageja tähtajalise

töölepingu ( mille kestus lõppes 30.11.2006) lõpetanud 8.detsembril 2006.a. TLS § 79 lg.l alusel.

Hageja väitel on kostja nagu rikkunud TLS § 71 lg.2 ja 77 sätteid selles, et nagu oleks tähtajalise

töölepingu lõpetanud ilma töölepingu lõppemise tähtaega töötajale ette teatamata.

Hageja avalduse koostanud isik pole ilmselt aru saanud, mida hageja soovib.

Hageja, A N oli tööle võetud 13.septembril 2006.a. OÜ-sse Merinvest pressioperaatori

ametikohale tähtajaliselt, kuni 30.novembrini 2006.a. Kuna A N ei soovinud peale tähtajalise

töölepingu lõppemist töölt ära minna ja töölepingu lõpetamist ei soovinud ka tööandja, siis

muutus tema tähtajaline tööleping tähtajatuks, kuna töösuhe säilis.

Ometigi esitas A.N ise , vabatahtlikult, 4.detsembril 2006.a. töölt lahkumise avalduse, milles

palus tööleping lõpetada arvates 8.detsembrist 2006.a. seoses töö ümberkorraldamisega.

A Ne tööleping lõpetati TLS § 79 lg.l alusel omal soovil alates 8.12.2006.a. 13.12.2006.a. esitas

A.N Saaremaa Töövaidluskomisjonile avalduse, milles taotles, lugeda töölepingu lõpetamine

ebaseaduslikuks ning selle eest välja mõista rahaline hüvitus. Töövaidluskomisjoni istungil

1.veebruaril 2007.a. selgus, et A N peab ebaseaduslikuks töölepingu lõpetamist seetõttu, nagu

oleks ta 4.12.2006.a. esitanud avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg.l korras põhjusel, et

tööandja viis ta üle tööle teisele pressile, millel töötamist polnud töötajaga kokku lepitud ja

sellega rikkus tööandja kokkulepitud töölepingu tingimusi.

1.veebruari 2007.a. otsusega jättis Töövaidluskomisjon A Ne avalduse rahuldamata, põhjendades

seda selliselt:

TLS § 82 lg.l kohaselt võib töötaja algatada töölepingu lõpetamist omal soovil, kui lepingu

lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingutingimuste täitmatajätmine, mittenõuetekohane

täitmine, töötingimuste oluline halvenemine tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmisvõi

töökorralduses.

A N oma 4.12.2006.a. avalduses ei viidanud ühelegi neist seaduses viidatud töölepingu

lõpetamise põhjustest, mistõttu tööandja pidas avaldust tavaliseks omal soovil lahkumise

avalduseks (TLS § 79 alusel) ja lõpetaski töölepingu töötajale vastu tulles 4.-päevase

etteteatamise järel (kuigi oleks võinud töötajat kinni pidada üks kuu).

Töötaja oli tööle võetud pressioperaatori ametikohale ning välja õpetatud tööks FM2 tüüpi

pressidel. FM 2 pressitüüpi on kahte modifikatsiooni - uuemat modifikatsiooni pressid, mis on

toodetud Taiwanis ja vanemat tüüpi modifikatsioon, mis on toodetud Saksamaal. Tegemist on

täpselt üht tüüpi pressidega, mis erinevad teineteisest üksnes pressimiskõrguse poolest.

Mõlematel pressidel õpetati tööle ka hageja, mõlematel pressidel oli ta ka varem teinud tööd.

Kuna üks hageja kaastööline oli septembrist kuni detsembrini haigestunud ja nad töötasid

osakonnas kahekesi, siis töötajate omavahelisel kokkuleppel töötas üks neist ühel pressi

modifikatsioonil, teine teisel, mistõttu hagejal võis tekkida eksiarvamus, et ta jääbki tööle ühele

pressi modifikatsioonile. Kui detsembris võeti samasse osakonda tööle kolmas pressioperaator,

siis hakati kordamööda pressimodifikatsioone vahetama ning hageja arvas, et tema töötingimusi

on seetõttu muudetud ja seda halvemaks, kuna ta on suhteliselt pikk naine ning haige selja tõttu

on tal ebamugavam töötada vanema- Saksamaa modifikatsiooniga pressil kui uuema Taiwani

pressimodifikatsiooni juures, sest esimeste presside tööpind on madalamal.

Ei töölepingust ega ametijuhendist ei nähtu, et A N oleks tööle võetud üksnes ühele FM2

pressitüübi modifikatsioonile. Hageja ise seletas töövaidluskomisjoni istungil, et väljaõpet

teostati mõlema modifikatsiooni osas, et ta eelnevalt töötas mõlemal modifikatsioonil. Asjaolu, et

madalamal asuva tööpinna puhul jäi A.Ne selg haigeks ja need pressid talle pikkuse tõttu ei

sobinud, ei saa nimetada tööandja poolseks töötingimustes ümberkorralduste tegemiseks, mis

halvendasid töötaja olukorda ning olnuks aluseks töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 korras.

Veelgi enam, alles töövaidluskomisjoni istungil seletas hageja, et asjaolu, et tal on selg haige, on

tema isiklik asi ning seda ta tööandjale teatavaks ei teinud. Sellest asjaolust sai tööandja teada

alles 1.02.2007.a. Töövaidluskomisjoni istungil.

Seega ei olnud tööandjal alust ja põhjust A Ne 4.12.2006 avaldusest välja lugeda muud

töölepingu lõpetamise alust kui töölepingu lõpetamine omal soovil, töötaja algatusel. Tööandjal

ei olnud võimalik lõpetada töölepingut TLS § 82 alusel, kuna töötaja seda ei taotlenud ning

omaalgatuslikult tööandja sel lepingu lõpetamise alusel seda teha ei tohtinud.

Kostja on seisukohal, et töölepingu lõpetamine oli seaduslik, kuna töötaja seda soovis. Tööandjal

polnud alust ega ka põhjust tööleping lõpetada mingil muul alusel kui omal soovil.

Töötaja oli tööle võetud pressioperaatorina ning tema töötingimusi pole muudetud.

Kuna mingisuguseid töö ümberkorraldusi A Ne töös ei tehtud, siis alles 13.detsembril 2006.a.

esitatud avaldusest töövaidluskomisjonile sai tööandja aru, et töö ümberkorralduste all pidas A N

silmas asjaolu, et ta pidi töötama mõlemat varianti FM2 pressidega- nii uuematega- Taiwanis

valmistatud, kui ka vanemate, Saksamaal valmistatud pressidega.

Samast avalduses sai tööandja ka teada asjaolu, nagu oleks Saksamaal valmistatud pressidega

töötamine töötajale ebatervislik.

Nagu öeldud, oli A N tööle võetud pressioperaatorina, seega nii uuemate kui ka vanemate üht

tüüpi presside operaatorina ning ühelt tüübilt teisele tööle minekut ei saa küll

käsitleda töö ümberkorraldamisena. Mõlemat tüüpi presside peal oli A N ka tööle õpetatud ning

mõlemat tüüpi pressidel oli ta ka ennem töötanud.

Mingisugust arsti vormikohast tõendit ega ka suulist avaldust A N teinud ei olnud, nagu oleks tal

tööl tervisehäireid seoses tööga.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leidis, et

esitatud hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel:

Vastavalt hageja A N ja kostja OÜ Merinvest vahel sõlmitud töölepingule nr. 433 asus hageja

osaühingus Merinvest tööle 13. 09. 2006 /TVK t.l.5/ pressioperaatori ametikohale. Tööleping

sõlmiti tähtajaga 30. 11. 2006. Töölepingu lisaga nr. 2 30. 11. 2006 muudeti töölepingu tingimusi

ja leping muutus määramata ajaks sõlmitud lepinguks. Pooled on lepingu muudatusele alla

kirjutanud.

04. 12. 2006 esitas hageja tööandjale avalduse /TVK t.l. 35/, milles palus end vabastada töölt

seoses töö ümberkorraldamisega alates 08. 12. 2006. Hageja on oma avalduse lisas selgitanud, et

kuna ta 04. 12. 2006 paigutati ümber väiksematele pressidele, mis ei sobi tema kasvuga (s.t.

seljale) on ta sunnitud lahkuma.

08. 12. 2006 lõpetas kostja hagejaga töölepingu TLS § 79 lg. 1 alusel /TVK t.l. 10/. Hageja

tagastas lepingu täienduse allkirjastamata, märkega, et lahkus töölt seoses ümberkorraldustega

töös.

Hageja taotleb töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ja töölepingu lõpetamist TLS

§ 82 alusel.

Tööandja oma teatises 04. 12. 2006 on hagejale selgitanud, et töö ümberkorraldust ei toimunud.

Hageja asus tööle pressioperaatorina ja sai väljaõppe nii FM2/T kui ka FM2 pressidel ja tema

töögraafik nägi ette töötamist mõlemal pressil ning seetõttu lõpetatakse tööleping TLS § 79 lg.1

alusel, omal soovil.

Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITLS)§ 28 järgi ebaseaduslik on töölepingu

lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise

aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud

protseduurireegleid oluliselt rikkudes.

TLS § 82 lg. 1 järgi töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu

lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on

tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste

oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või

töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste

rakendamise päevast.

(2) Määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1.lõike alusel maksab

tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga.

Hagejaga sõlmitud tööleping ega pressioperaatori ametijuhend ei kehtesta konkreetset

pressitüüpi, millel töötamine on töötaja tööülesandeks.

Tunnistaja A.Sa ütluste kohaselt koosneb pressitöö kahest masinast-kaks pressi ja kaks lõikajat.

Presse on kahte sorti ja nendel töötatakse kordamööda. Väljaõpe toimub töö käigus ja õpetatakse

tööd mõlemal pressil. Pressid on erineva kõrgusega ja kõrgematel " hiina" pressidel on pikematel

kindlasti mugavam töötada. Seda, et keegi töötaks ainult kõrgematel pressidel, oleks olnud

võimalik kokku leppida, aga see oleks pidanud toimuma töötajate omavahelise kokkuleppega,

sest reeglina töötavad kõik mõlemal pressil. Väljaõppe ajal selgitati ka hagejale, et töö toimub

kahes vahetuses ja kordamööda tuleb töötada mõlematel pressidel.

Hageja on väitnud, et oli sunnitud madalamal pressil töötama põlvili asendis, kuid tunnistaja, kes

ka ise on pressioperaator, ei pea seda vajalikuks ja on arvamusel, et õige asend tuleb enda jaoks

leida.

Hageja poolt esitatud pildilt /t.l. 20/ on näha, et põlviliasend ei ole mingil juhul mugav, sest siis

jääb pressi tööpind liiga kõrgele.

Hageja ei ole esitanud tööandjale tõendit selle kohta, et tema tervislik seisund mingil põhjusel ei

võimalda tal tööd jätkata. Ka ei ole ta üheski avalduses märkinud probleeme põlvega, mille kohta

ta on esitanud tõendi kohtule.

Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja ei ole hageja töötingimusi muutnud, kuna teda ei võetud tööle

konkreetsele pressile. Väljaõppe sai ta mõlemal olemasoleval pressil töötamiseks ja on seda ka

teinud. Asjaolu, et töötaja pidas tööd teisel pressil tema tervise seisukohast vastuvõetamatuks ei

anna alust töölepingu lõpetamiseks TLS §82 alusel.

Tööandja, lõpetades hageja töölepingu töölepinguseaduse § 79 lg. 1 alusel, on talitanud

seaduslikult ja seetõttu puudub alus ka hageja hüvitise nõude rahuldamiseks TLS § 117 lg. 3

alusel.

TsMS § 162 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulu hageja kanda.

Kohtunik: Külli Mõlder

Märkused:

1.Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2007 kohtuotsusega jäeti Pärnu Maakohtu 09.05.2007

otsus muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu ja apellatsioonimenetluse

kulud jäeti hageja A N kanda.

2. Kohtuotsus jõustus 28.jaanuaril 2008 Riigikohtu määrusega, millega jäeti

kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Külli Mõlder

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

09. mai 2007 Kuressaare

Tsiviilasja number 2-07-6361

Hagi ese A N'e hagi OÜ Merinvest vastu töövaidluses

Menetlusosalised Hageja A N ( ), kostja OÜ Merinvest ( Mullutu küla,

Kaarma vald 93824, registrikood 10129628), esindaja Enn

Meri, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Tamm

(advokaadibüroo A.Tamm Tolli tn. 7, Kuressaare 93813)

Asja läbivaatamise kuupäev 19. aprill 2007

Resolutsioon

Jätta rahuldamata A N'e hagi OÜ Merinvest vastu töövaidluses.

Menetluskulud jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD

Hageja töötas osaühingus Merinvest (kostja) 13. septembrist 2006 kuni 30. novembrini 2006

pressioperaatorina.

08. detsembril 2006 lõpetas kostja hagejaga töölepingu TLS § 79 lg.1 alusel.

Kuna hageja pidas kostja tegevust töölepingu lõpetamisel ebaseaduslikuks, esitas ta sellekohase

kaebuse Saaremaa töövaidluskomisjonile.

Töövaidluskomisjon oma 01. veebruari 2007.a. otsusega nr. 9-10-02/2571-7 jättis hageja kaebuse

rahuldamata

22. veebruaril 2007 esitas hageja kohtule hagi töövaidluse uuesti läbivaatamiseks.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja hinnangul on kostja rikkunud TLS § 71 p 2 sätteid eelkõige seetõttu, et nimetatud TLS §

71 p. 2 kohaselt tööleping lõpeb tähtaja möödumisel (§ 77).

TLS § 77 sätestab aga, et tööandja võib töölepingu lõpetada töölepingu tähtaja möödumise tõttu

üksnes juhul, kui ta teatab töötajale töölepingu lõpetamisest viis kalendripäeva ette enne tähtaja

möödumist, kui lepingutähtaeg ei ületa ühte aastat (TLS § 77 lg 1 P 2).

Hageja taotleb töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist TLS § 82 lg 1 sätete rikkumise

tõttu.

TLS § 117 lg. 2 alusel taotleb hageja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitust kahe kuu

keskmise palga ulatuses, see on 16 627.-krooni suuruses summas.

Kohtuistungil täpsustas hageja oma nõuet ja taotles töölepingu lõpetamist TLS 82 lg. 1 alusel,

kuna tööandja on tema töötingimusi muutnud ja paigutanud ta tööle pressile, millel töötamiseks

tal kokkulepet ei olnud ja millel töötamine talle ei sobinud, sest madalamal pressil pidi ta töötama

põlvili.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja seda järgmistel põhjustel:

Hageja A N pöördus 14.veebruaril 2007.a. Pärnu Maakohtusse töölepingu lõpetamise

ebaseaduslikuks tunnistamise ja rahalise hüvituse nõudes.

Hageja on pöördunud kohtu poole seoses sellega, et nagu oleks kostja hageja tähtajalise

töölepingu ( mille kestus lõppes 30.11.2006) lõpetanud 8.detsembril 2006.a. TLS § 79 lg.l alusel.

Hageja väitel on kostja nagu rikkunud TLS § 71 lg.2 ja 77 sätteid selles, et nagu oleks tähtajalise

töölepingu lõpetanud ilma töölepingu lõppemise tähtaega töötajale ette teatamata.

Hageja avalduse koostanud isik pole ilmselt aru saanud, mida hageja soovib.

Hageja, A N oli tööle võetud 13.septembril 2006.a. OÜ-sse Merinvest pressioperaatori

ametikohale tähtajaliselt, kuni 30.novembrini 2006.a. Kuna A N ei soovinud peale tähtajalise

töölepingu lõppemist töölt ära minna ja töölepingu lõpetamist ei soovinud ka tööandja, siis

muutus tema tähtajaline tööleping tähtajatuks, kuna töösuhe säilis.

Ometigi esitas A.N ise , vabatahtlikult, 4.detsembril 2006.a. töölt lahkumise avalduse, milles

palus tööleping lõpetada arvates 8.detsembrist 2006.a. seoses töö ümberkorraldamisega.

A Ne tööleping lõpetati TLS § 79 lg.l alusel omal soovil alates 8.12.2006.a. 13.12.2006.a. esitas

A.N Saaremaa Töövaidluskomisjonile avalduse, milles taotles, lugeda töölepingu lõpetamine

ebaseaduslikuks ning selle eest välja mõista rahaline hüvitus. Töövaidluskomisjoni istungil

1.veebruaril 2007.a. selgus, et A N peab ebaseaduslikuks töölepingu lõpetamist seetõttu, nagu

oleks ta 4.12.2006.a. esitanud avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg.l korras põhjusel, et

tööandja viis ta üle tööle teisele pressile, millel töötamist polnud töötajaga kokku lepitud ja

sellega rikkus tööandja kokkulepitud töölepingu tingimusi.

1.veebruari 2007.a. otsusega jättis Töövaidluskomisjon A Ne avalduse rahuldamata, põhjendades

seda selliselt:

TLS § 82 lg.l kohaselt võib töötaja algatada töölepingu lõpetamist omal soovil, kui lepingu

lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingutingimuste täitmatajätmine, mittenõuetekohane

täitmine, töötingimuste oluline halvenemine tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmisvõi

töökorralduses.

A N oma 4.12.2006.a. avalduses ei viidanud ühelegi neist seaduses viidatud töölepingu

lõpetamise põhjustest, mistõttu tööandja pidas avaldust tavaliseks omal soovil lahkumise

avalduseks (TLS § 79 alusel) ja lõpetaski töölepingu töötajale vastu tulles 4.-päevase

etteteatamise järel (kuigi oleks võinud töötajat kinni pidada üks kuu).

Töötaja oli tööle võetud pressioperaatori ametikohale ning välja õpetatud tööks FM2 tüüpi

pressidel. FM 2 pressitüüpi on kahte modifikatsiooni - uuemat modifikatsiooni pressid, mis on

toodetud Taiwanis ja vanemat tüüpi modifikatsioon, mis on toodetud Saksamaal. Tegemist on

täpselt üht tüüpi pressidega, mis erinevad teineteisest üksnes pressimiskõrguse poolest.

Mõlematel pressidel õpetati tööle ka hageja, mõlematel pressidel oli ta ka varem teinud tööd.

Kuna üks hageja kaastööline oli septembrist kuni detsembrini haigestunud ja nad töötasid

osakonnas kahekesi, siis töötajate omavahelisel kokkuleppel töötas üks neist ühel pressi

modifikatsioonil, teine teisel, mistõttu hagejal võis tekkida eksiarvamus, et ta jääbki tööle ühele

pressi modifikatsioonile. Kui detsembris võeti samasse osakonda tööle kolmas pressioperaator,

siis hakati kordamööda pressimodifikatsioone vahetama ning hageja arvas, et tema töötingimusi

on seetõttu muudetud ja seda halvemaks, kuna ta on suhteliselt pikk naine ning haige selja tõttu

on tal ebamugavam töötada vanema- Saksamaa modifikatsiooniga pressil kui uuema Taiwani

pressimodifikatsiooni juures, sest esimeste presside tööpind on madalamal.

Ei töölepingust ega ametijuhendist ei nähtu, et A N oleks tööle võetud üksnes ühele FM2

pressitüübi modifikatsioonile. Hageja ise seletas töövaidluskomisjoni istungil, et väljaõpet

teostati mõlema modifikatsiooni osas, et ta eelnevalt töötas mõlemal modifikatsioonil. Asjaolu, et

madalamal asuva tööpinna puhul jäi A.Ne selg haigeks ja need pressid talle pikkuse tõttu ei

sobinud, ei saa nimetada tööandja poolseks töötingimustes ümberkorralduste tegemiseks, mis

halvendasid töötaja olukorda ning olnuks aluseks töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 korras.

Veelgi enam, alles töövaidluskomisjoni istungil seletas hageja, et asjaolu, et tal on selg haige, on

tema isiklik asi ning seda ta tööandjale teatavaks ei teinud. Sellest asjaolust sai tööandja teada

alles 1.02.2007.a. Töövaidluskomisjoni istungil.

Seega ei olnud tööandjal alust ja põhjust A Ne 4.12.2006 avaldusest välja lugeda muud

töölepingu lõpetamise alust kui töölepingu lõpetamine omal soovil, töötaja algatusel. Tööandjal

ei olnud võimalik lõpetada töölepingut TLS § 82 alusel, kuna töötaja seda ei taotlenud ning

omaalgatuslikult tööandja sel lepingu lõpetamise alusel seda teha ei tohtinud.

Kostja on seisukohal, et töölepingu lõpetamine oli seaduslik, kuna töötaja seda soovis. Tööandjal

polnud alust ega ka põhjust tööleping lõpetada mingil muul alusel kui omal soovil.

Töötaja oli tööle võetud pressioperaatorina ning tema töötingimusi pole muudetud.

Kuna mingisuguseid töö ümberkorraldusi A Ne töös ei tehtud, siis alles 13.detsembril 2006.a.

esitatud avaldusest töövaidluskomisjonile sai tööandja aru, et töö ümberkorralduste all pidas A N

silmas asjaolu, et ta pidi töötama mõlemat varianti FM2 pressidega- nii uuematega- Taiwanis

valmistatud, kui ka vanemate, Saksamaal valmistatud pressidega.

Samast avalduses sai tööandja ka teada asjaolu, nagu oleks Saksamaal valmistatud pressidega

töötamine töötajale ebatervislik.

Nagu öeldud, oli A N tööle võetud pressioperaatorina, seega nii uuemate kui ka vanemate üht

tüüpi presside operaatorina ning ühelt tüübilt teisele tööle minekut ei saa küll

käsitleda töö ümberkorraldamisena. Mõlemat tüüpi presside peal oli A N ka tööle õpetatud ning

mõlemat tüüpi pressidel oli ta ka ennem töötanud.

Mingisugust arsti vormikohast tõendit ega ka suulist avaldust A N teinud ei olnud, nagu oleks tal

tööl tervisehäireid seoses tööga.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leidis, et

esitatud hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel:

Vastavalt hageja A N ja kostja OÜ Merinvest vahel sõlmitud töölepingule nr. 433 asus hageja

osaühingus Merinvest tööle 13. 09. 2006 /TVK t.l.5/ pressioperaatori ametikohale. Tööleping

sõlmiti tähtajaga 30. 11. 2006. Töölepingu lisaga nr. 2 30. 11. 2006 muudeti töölepingu tingimusi

ja leping muutus määramata ajaks sõlmitud lepinguks. Pooled on lepingu muudatusele alla

kirjutanud.

04. 12. 2006 esitas hageja tööandjale avalduse /TVK t.l. 35/, milles palus end vabastada töölt

seoses töö ümberkorraldamisega alates 08. 12. 2006. Hageja on oma avalduse lisas selgitanud, et

kuna ta 04. 12. 2006 paigutati ümber väiksematele pressidele, mis ei sobi tema kasvuga (s.t.

seljale) on ta sunnitud lahkuma.

08. 12. 2006 lõpetas kostja hagejaga töölepingu TLS § 79 lg. 1 alusel /TVK t.l. 10/. Hageja

tagastas lepingu täienduse allkirjastamata, märkega, et lahkus töölt seoses ümberkorraldustega

töös.

Hageja taotleb töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ja töölepingu lõpetamist TLS

§ 82 alusel.

Tööandja oma teatises 04. 12. 2006 on hagejale selgitanud, et töö ümberkorraldust ei toimunud.

Hageja asus tööle pressioperaatorina ja sai väljaõppe nii FM2/T kui ka FM2 pressidel ja tema

töögraafik nägi ette töötamist mõlemal pressil ning seetõttu lõpetatakse tööleping TLS § 79 lg.1

alusel, omal soovil.

Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITLS)§ 28 järgi ebaseaduslik on töölepingu

lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise

aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud

protseduurireegleid oluliselt rikkudes.

TLS § 82 lg. 1 järgi töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu

lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on

tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste

oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või

töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste

rakendamise päevast.

(2) Määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1.lõike alusel maksab

tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga.

Hagejaga sõlmitud tööleping ega pressioperaatori ametijuhend ei kehtesta konkreetset

pressitüüpi, millel töötamine on töötaja tööülesandeks.

Tunnistaja A.Sa ütluste kohaselt koosneb pressitöö kahest masinast-kaks pressi ja kaks lõikajat.

Presse on kahte sorti ja nendel töötatakse kordamööda. Väljaõpe toimub töö käigus ja õpetatakse

tööd mõlemal pressil. Pressid on erineva kõrgusega ja kõrgematel " hiina" pressidel on pikematel

kindlasti mugavam töötada. Seda, et keegi töötaks ainult kõrgematel pressidel, oleks olnud

võimalik kokku leppida, aga see oleks pidanud toimuma töötajate omavahelise kokkuleppega,

sest reeglina töötavad kõik mõlemal pressil. Väljaõppe ajal selgitati ka hagejale, et töö toimub

kahes vahetuses ja kordamööda tuleb töötada mõlematel pressidel.

Hageja on väitnud, et oli sunnitud madalamal pressil töötama põlvili asendis, kuid tunnistaja, kes

ka ise on pressioperaator, ei pea seda vajalikuks ja on arvamusel, et õige asend tuleb enda jaoks

leida.

Hageja poolt esitatud pildilt /t.l. 20/ on näha, et põlviliasend ei ole mingil juhul mugav, sest siis

jääb pressi tööpind liiga kõrgele.

Hageja ei ole esitanud tööandjale tõendit selle kohta, et tema tervislik seisund mingil põhjusel ei

võimalda tal tööd jätkata. Ka ei ole ta üheski avalduses märkinud probleeme põlvega, mille kohta

ta on esitanud tõendi kohtule.

Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja ei ole hageja töötingimusi muutnud, kuna teda ei võetud tööle

konkreetsele pressile. Väljaõppe sai ta mõlemal olemasoleval pressil töötamiseks ja on seda ka

teinud. Asjaolu, et töötaja pidas tööd teisel pressil tema tervise seisukohast vastuvõetamatuks ei

anna alust töölepingu lõpetamiseks TLS §82 alusel.

Tööandja, lõpetades hageja töölepingu töölepinguseaduse § 79 lg. 1 alusel, on talitanud

seaduslikult ja seetõttu puudub alus ka hageja hüvitise nõude rahuldamiseks TLS § 117 lg. 3

alusel.

TsMS § 162 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulu hageja kanda.

Kohtunik: Külli Mõlder

Märkused:

1.Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2007 kohtuotsusega jäeti Pärnu Maakohtu 09.05.2007

otsus muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu ja apellatsioonimenetluse

kulud jäeti hageja A N kanda.

2. Kohtuotsus jõustus 28.jaanuaril 2008 Riigikohtu määrusega, millega jäeti

kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.