2-06-8863/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-06-8863

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-06-8863

Otsuse kuupäev

Jõhvi, 30. aprill 2007.a kl 15.00

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi

V. K. hagi A.K.`i vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

05. aprill 2007.a

Istungil osalenud isikud Hageja: V. K.; Kostja: A. K..

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada A.K.`i (isikukood X) ja V. K. (isikukood X) vahel 25. veebruaril 1989.a Kohtla-Järve Linnas sõlmitud abielu (abieluakti kanne nr. 103).

3. Jätta alaealine laps N. K.(sündinud X) hageja V. K. kasvatada.

4. Välja mõista A. K.`ilt (isikukood X, elukoht X) V. Kx (isikukood X, elukoht x) kasuks elatis alaealise tütre N. K. (sündinud X.) ülalpidamiseks summas 1 000 (üks tuhat) krooni kuus, alates 12.04.2006.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

5. Kohtuotsus elatise väljamõistmises kuulub täitmisele viivitamatult.

6. Saata kohtuotsus pärast jõustumist Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2-06-8863

2 (4)

ASJAOLUD

1. 12. aprillil 2006.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu sõlmiti 25.02 1989.a Kohtla- Järve Linnas. Kooselust 27.11.1989.a sündis tütar N. K.. Laps on hageja ülalpidamisel, kostja materiaalselt ei aita. Kostja ei tööta ja kuritarvitab alkoholi ning solvab hagejat.

2. Hageja palus lahutada abielu kostjaga, jätta laps hageja kasvatada ning välja mõista kostjalt elatusraha lapse ülalpidamiseks summas 1 500 krooni kuus.

KOSTJA VASTUS

3. 05. mail 2006.a esitatud vastuses kostja ei tunnistanud hagi. Kostja palus jätta hageja nõuded rahuldamata, sest hageja on kostja kohta esitanud valeandmeid. Hageja väitel kostja ei tööta, kuigi kostja on arvel Tööhõiveametis, seega on ta töötu. Sellegipoolest üritab kostja tööd leida või teenib juhutöödega. Mis puudutab kostja alkoholi kuritarvitamist, siis teeb ta seda ainult väljaspool tööaega. Hageja solvamist põhjendab kostja sellega, et hageja ise provotseerib teda. Kostja palus hagi mitte rahuldada, sest see raskendaks nii tema, hageja kui ka nende lapse olukorda.

KOHTUISTUNG

4. 05. 04. 2007.a. kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses toodud nõudmiste juurde. Hageja väitel abielu jätkamine on võimatu, kuigi hagiavalduses kirjeldatud probleemid on vähenenud. Elatise väljamõistmise osas esitas hageja avalduse ja palus kostjalt välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks summas 1 000 krooni kuus alates hagi esitamisest. Alates hagi esitamisest maksis kostja talle elatist ühe korra summas 1 000 krooni. Hageja nõustus kohtu poolt selle summa arvestamisega.

5. Kostja nõustus abielu lahutamise ja lapse hageja juurde elama jätmisega. Kostja on nõus elatise suurusega 1 000 krooni kuus alates 12.04.2006.a. Kostja kinnitas, et ta on maksnud hagejale elatusraha vaid ühel korral summas 1 000 krooni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Abielu lahutamise nõue

7. Vastavalt abielutunnistusele poolte abielu on sõlmitud 25.02.1989.a. Abielu lõppemise alused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükkis 5. PkS § 26 ja § 27 järgi abielu lõppeb muu hulgas ka abielu lahutamisega kohtus. Sama seaduse §29 lg2 alusel abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

8. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade soovist. Hagiavalduse järgi kostja kuritarvitab alkoholi ja solvab hagejat. Hageja endiselt soovib abielu lahutada. Hagiavalduse esitamine ei mõjutanud pooli, nende vahelised suhted pärast hagi esitamist ei ole paranenud. Kohtuistungil antud hageja seletuste kohaselt kostja endiselt kuritarvitab alkoholi, mistõttu pooled enam üldse ei suhtle. Kohtuistungil selgelt väljendatud poolte tahteks oli abielu lahutamine.

2-06-8863

3 (4)

9. Kohus teatas kostjale tema õigusest taotleda menetluse peatamist, mida kostja ei soovinud. Kuigi oma vastuses hagile kostja vaidles hagile, siiski kohutusitungil ta on nõustunud abielu lahutamisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel kui kostja võtab hageja nõuded õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt põhineb eksimusel või on mõjutatud pettuse või vägivallaga, kohus ei tuvastanud. Poolte tahteavaldused välistavad abielu jätkamist, mistõttu tuleb abielu lahutada.

Lapsesse puutuv vaidlus

10. PkS § 29 lg 3 lähtudes abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel ka lapsesse puutuva vaidluse.

11. Vastavalt sünnitunnistusele lapse N. K. vanemateks on hageja ja kostja. Hagiavalduse järgi laps elab hageja juures. Hageja nõuab jätta last enda juurde elama, millega kostja on nõustunud. Asjaolusid, mille kohaselt ei saaks last hageja kasvatada jätta, pole tuvastatud. Seega rahuldab kohus ka selles osas hagi.

Õigus elatisele

12. Hagiavalduse kohaselt laps on hageja ülalpidamisel, kostja ei toeta hagejat materiaalselt. Oma vastuses hagile kostja ei vaielnud sellele vastu.

13. Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükkis 8. Vastavalt PkS § 50 lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. PkS § 60 lg 1 alusel vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kostja seletuste ja tema pangakonto väljavõtete kohaselt pärast hagi esitamist maksis ta hagejale lapse ülalpidamiseks elatise ühel korral kokku 1 000 krooni.

14. Eeltooduga on tuvastatud, et kostja ei ole lapse ülalpidamiskohustust nõutaval viisil, st igakuiselt ja vähemalt seadusega kindlaksmääratud elatise miinimaalmääras, täitnud. Kohus on poolte selgitanud, et alates 14.05.2005.a kehtima hakanud PkS §61 lg1 4 alusel elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vaatamata sellele hageja soovib saada elatusraha summas 1 000 krooni kuus, mis on väiksem seadusega kehtestatud elatise minimaalmäärast. Sellepärast elatise määramisel ei pea kohus vajalikuks arvestada lapse vajadusi ega poolte varalist seisundit. Kuna vastavalt TsMS §439 kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida pole esitatud, siis vastavalt PkS § 61 lg1 ja §70 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks elatise välja hageja poolt nõutud ulatuses 1 000 krooni kuus.

15. Kostja on võtnud hagi ka elatise maksmise osas omaks. Et kostja õigeksvõtt põhineb eksimusel, pole tuvastatud. Kuna kohtuotsus põhineb kostja õigeksvõtul, TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja rahuldab hagi alates 12.04.2006.a summas 1 000 krooni kuus. Pärast hagi esitamist kostja on tasunud hagejale 1 000 krooni, mida tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel.

2-06-8863

4 (4)

16. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 440 lg2, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik