3-07-168/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2007 Tallinn

Haldusasja number

3-07-168

Haldusasi

A.I. kaebus AS Falck Eesti 15.12.2006 viivistasu otsuse nr

VTO 161027 tühistamiseks.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 18. aprillil

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja A.I.;

Vastustaja AS Falck Eesti;

Vastustaja esindaja Alger Räpp.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista kaebajalt riigituludesse kaebuselt vähemtasutud

riigilõiv summas 65 (kuuskümmend viis) krooni ja 60

senti.

Nimetatud

summa

tasuda

kaebajal

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

number

10220034796011, viitenumber 2900078509.

3. Sekretäril saata otsuse ärakirjad menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28;

§ 31 lg 4).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

1. Kaebaja on esitanud taotluse AS Falck Eesti 15.12.2006 viivistasu otsuse nr VTO 161027

tühistamiseks.

2. Kaebuse kohaselt müüs kaebaja 29.11.2006 talle kuulunud mootorsõiduki Ford 283 ASR

V. Ojakivile, kusjuures kirjalikku ostu- müügi lepingut ei vormistatud.

3. 15.12.2007 on AS Falck Eesti koostanud nimetatud sõidukile viivistasu otsuse nr VTO

161027. Otsuse koostamise ajal oli liiklusregistrisse mootorsõiduki Ford 283 ASR omanikuna

kantud kaebuse esitaja.

4. Kaebaja väite kohaselt registreeris ta mootorsõiduki omaniku muutuse liiklusregistris

27.12.2006.

5. Saanud teate AS Falck Eesti 15.12.2006 viivistasu otsusega nr VTO 161027 määratud

viivistasusumma 480 krooni maksmata jätmise kohta, esitas kaebaja kohtule kaebuse nimetatud

otsuse tühistamiseks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja seisukohad on

järgmised.

7. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 502 alusel on viivistasu maksjaks mootorsõiduki omanik, kui

mootorsõiduki eest vastutava kasutaja andmeid ei ole kantud liiklusregistrisse. Otsustamaks selle

üle, kes on viivistasu maksjaks, on määrava tähtsusega liiklusregistri kui riikliku registri andmed

mootorsõiduki omaniku kohta või sõiduki omandiõiguse üleminekut tõendav dokument.

LS § 62 kohaselt on liiklusregister Vabariigi Valitsuse poolt majandus- ja kommunikatsiooni-

ministri ettepanekul asutatud register andmekogude seaduse tähenduses, mille pidamise eesmärk

on sõidukite, juhilubade ja muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide üle arvestuse

pidamine. Liiklusregistris peetakse arvestust Eestis registreeritud mootorsõidukite ning nende

omanike ja nende õigustatud kasutajate, samuti sõiduki kasutamisele seatud piirangute üle.

8. Viivistasu otsuse koostamise ajal oli mootorsõiduki Ford 283 ASR omanikuna kantud

liiklusregistrisse kaebuse esitaja. Samuti puudub sõiduki omandiõiguse üleminekut tõendav

dokument. Seega on kaebuse esitaja väide sõiduki omandiõiguse üleminekust paljasõnaline ning

viivistasu maksmise nõudmine kaebuse esitajalt õigustatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendamata,

tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

10. Haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et 15.12.2006 kell 10.28 parkis sõiduauto Ford

registreerimisnumbriga 283 ASR avatud tasulisel parkimisalal ilma parkimistasu maksmata ja et

sellel hetkel oli liiklusregistris kantud nimetatud sõiduki omanikuna sisse kaebaja. Sõidukil ei

olnud märgitud vastutavat kasutajat.

11. Haldusasjas vaieldakse selle üle, kas asjaolu, et viivistasu koostamise hetkel võis sõiduki

omandiõigus olla üle läinud teisele isikule, muudab viivistasu otsuse määramise kaebajale

õigusvastaseks.

12. Kohus leiab, et antud asjaoludel toimis vastustaja kaebajale viivistasu määramisel õieti ja ka

peale viivistasu määramist antud selgitused ei anna alust määratud viivistasu otsuse

tühistamiseks. Vastavalt kohalike maksude seaduse § 5 punktile 10 on parkimistasu kohalik

maks. Vastavalt sama seaduse § 141 lõikele 1 kehtestatakse parkimistasu avalikul tasulisel

parkimisalal parkimise korraldamise eesmärgil. Lõike 2 kohaselt toimub parkimistasu

määramine ja sissenõudmine LS-s sätestatud alustel ja korras. Vastavalt LS § 502 lõikele 1 teeb

parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse (viivistasu otsuse), kui parkimistasu

on maksmata, tasutud parkimisaega on ületatud, tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei

ole nõuetekohaselt täidetud või tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud

vastavalt LS § 501 lõikes 41 sätestatule. Vaidlust ei ole selles, et sõiduk parkis tasulises

parkimisalas parkimistasu maksmata. Seega tekkis vastustajal õigus viivistasu nõuda. Küsimus

on selles, kelle vastu vastustaja selle nõude esitada sai.

13. LS § 502 kohaselt on viivistasu maksjaks mootorsõiduki omanik, kui mootorsõiduki eest

vastutava kasutaja andmeid ei ole kantud liiklusregistrisse. Kohus nõustub vastustajaga selles, et

otsustamaks, kes on viivistasu maksjaks, on määrava tähtsusega liiklusregistri kui riikliku registri

andmed mootorsõiduki omaniku kohta. Liiklusregistri andmetel oli 15.12.2006 seisuga sõiduki

omanikuks kaebaja. Vastustaja on ka möönnud võimalust, et kui kaebaja oleks esitanud

vastustajale dokumendi sõiduki omandi ülemineku kohta (ehk siis antud juhul müügilepingu),

siis oleks vastustaja saanud sellel alusel määrata viivistasu sõiduki tegelikule omanikule.

Kaebaja on kinnitanud, et kirjalikku müügilepingut ei sõlmitud. Istungil kinnitas kaebaja, et

andis auto ostnud V. O.ile kirjaliku volituse autoga sõitmiseks.

14. LS § 62 kohaselt on liiklusregister Vabariigi Valitsuse poolt majandus- ja

kommunikatsiooniministri ettepanekul asutatud register andmekogude seaduse tähenduses, mille

pidamise eesmärk on sõidukite, juhilubade ja muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide üle

arvestuse pidamine. Liiklusregistris peetakse arvestust Eestis registreeritud mootorsõidukite ning

nende omanike ja nende õigustatud kasutajate, samuti sõiduki kasutamisele seatud piirangute üle.

Õigusaktides ei ole antud liiklusregistri kandele õigustloovat tähendust. Siiski on registrikandel

informatiivne tähendus ja vastustajal on õigus viivistasude määramisel lähtuda liiklusregistri

andmetest seni, kuni isik ei tõenda üheselt, et ei olnud viivistasu määramise hetkel sõiduki

omanik. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaoludel ei olnud vastustajal võimalik määrata viivistasu

V. O.ile (ega mõnele teisele isikule), kuna asjas kogutud andmed viitavad vaid sellele, et auto

omandiõigus kuulus kaebajale. Kui kaebaja kinnitas, et andis V. O.le kirjaliku volituse autoga

sõitmiseks, kirjalikku müügilepingut aga ei sõlminud, siis selles olukorras ei saa kuidagi lugeda

tõendatuks sõiduki omandi üleminekut. Sõiduki valduse üleminek ja selle andmine teise isiku

kasutusse ei ole viivistasu määramise seisukohalt oluline (seni, kuni tegemist pole vastutava

kasutajaga). Seega on AS Falck Eesti viivistasu otsus nr VTO 161027 õiguspärane ja

tühistamisele ei kuulu.

15. Kohus märgib lõpetuseks, et õigusaktid ei sea mootorsõiduki müügilepingule küll

vorminõudeid (see võib olla sõlmitud suuliselt), kuid valides suulise vormi, peab arvestama

sellega, et teatud olukordades võib osutuda võimatuks tõendada seda, kas ja millistel tingimustel

leping sõlmitud sai. Müügilepingu saab sõlmida ka tingimusel, et omand läheb üle hiljem, nt

peale auto remonti, või teatud tingimuste täitumisel, nt juhul, kui autot üldse sõidukorda

remontida õnnestub. Seega võib suulise lepinguvormi valimine tuua endaga kaasa suure

tõendamiskoormuse ja sel põhjusel tuleks eelistada kirjalikku lepinguvormi. Juhul, kui kaebaja ei

parkinud 15.12.2006 avatud tasulisel parkimisalal viivistasu maksmata ja leiab, et seda tegi V.

O., siis peaks ta suunama oma nõude V. O. vastu. Seda on võimalik teha tsiviilkohtumenetluse

korras alusetu kas kahju tekitamise või alusetu rikastumise sätete järgi.

16. Vastavalt HKMS § 92 lõikele 1 kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti.

Seega jääb kaebaja kanda käesolevas asjas tema tasutud riigilõiv. Kaebaja on kaebuse esitamise

eest tasunud riigilõivu 14 krooni ja 40 senti (tlk 3). Riigilõivuseaduse § 56 lõige 11 kohaselt

halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 3 protsenti summast,

mille väljamõistmist taotletakse /…/, kuid mitte alla 80 krooni ja mitte rohkem kui sama suure

hagihinnaga hagi esitamisel tsiviilkohtumenetluses. HKMS § 92 lg 1 kohaselt menetluskulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis eeltoodu alusel tuleb

kaebajalt välja mõista täiendava riigilõivuna 65 krooni ja 60 senti selle summa kandmisega

riigituludesse.

17. Vastavalt HKMS § 93 lõikele 1 mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja

tema poolt kantud kohtukulud. Vastustaja kaebajalt kohtukulude väljamõistmist taotlenud ei ole

ning seega kaebajalt vastustaja menetluskulude väljamõistmise küsimust ei tõusetu.

Kadriann Ikkonen

kohtunik