2-06-18414/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kõbus

Kohtunik

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Harju Maakohus

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Kohtuistungi toimumise aeg

2-06-18414

AS H(registrikood XXX asukoht XXX) hagi MTÜ H

(registrikood XXX, asukoht XXX), JK(K , isikukood XXX,

elukoht XXX) ja VN(N , isikukood XXX, elukoht XXX) vastu

30 032,13 krooni saamiseks

27. märts 2007.a.

Hageja lepinguline esindaja Kadri Valdre

Kostja V N

Kostja VN lepinguline esindaja Ants Kuningas

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista MTÜ-lt H, J K ja VN solidaarselt 30 032,13

krooni AS H kasuks.

Kohtukulude jaotus

1. Jätta kohtukulud MTÜ H ja JK kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallimia Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Hageja ja MTÜ H sõlmisid 29.05.2002 kasutusrendilepingu nr 0039309L sõiduauto XXX

rentimiseks. Kostja jättis tasumata lepingukohased maksed. Hageja lõpetas lepingu

ühepoolselt ennetähtaegselt. Lepingust tulenevad hageja nõuded on järgmised: 1) tasumata

liisingumaksed summas 9 810,66 krooni,

Kohtuistungil osalenud

isikud

2) kostja poolt hagejale liisingueseme omandamisega tekkinud hüvitamata kulu ehk vara

jääkmaksumus summas 56 730,08 krooni,

3) vara realiseerimisega kantud kulutused summas 7 745,76 krooni,

4) kindlustuse võlgnevus summas 8 288 krooni,

kogusummas 82 574,50 krooni.

Kuna vara võõrandati hinnaga 52 542,37 krooni on hagejale tekitatud kahju suuruseks 30

032,13 krooni.

Hageja sõlmis 29.05.2002 J K käenduslepingu ning 30.05.2002 V N käenduslepingu.

Käendusega võtsid nimetatud kostjad endale solidaarse kohustuse tagada liisinglepingust

tulenevate kohustuste kohase ja täieliku täitmise.

Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 30 032,13 krooni ning kohtukulud.

Kostjate vastuväited ja nende põhjendused

Kostja VN ei tunnista hagi. Hageja sõlmis kostjaga käenduslepingu, mis tagas

kasutusrendilepingut, mille tähtaeg oli 2004a lõpp. Kostja arvates lõppes käendus ühe aasta

pärast lepingu sõlmimisest kuna käenduslepingus ei olnud kokku lepitud käenduse tähtaega.

Samuti leiab kostja, et käendaja vastu pidanuks nõue olema esitatud 3 kuu jooksul

kasutusrendilepingu ülesütlemisest. Kostja leiab, et kõige hiljem lõppes käendus 01.03.2004.

Seetõttu nõuab hageja kohustuse täitmist, mida kostja ei ole käendanud.

Kostja JK, kes on ka kostja MTÜ H seaduslik esindaja kirjalikku vastust kohtule ei

esitanud. Kostja kinnitas e-posti teel, et on nõus igasuguse otsusega, mida kohus teeb ja

palub asja arutada ilma tema osavõtuta.

Kohta põhjendused

Hageja ja MTÜ H on 29.05.2002 sõlminud kasutusrendi lepingu nr 0039309L sõiduauto XXX

liisimiseks. See leping on maksete tasumata jätmise tõttu erakorraliselt üles öeldud

15.10.2003. Lepingujärgsetest liisingumaksetest on tasumata 9 810,66 krooni, vara

jääkmaksumus on summas 56 730,08 krooni, vara realiseerimisega kantud kulutused

summas 7 745,76 krooni ja kindlustuse võlgnevus summas 8 288 krooni (t lk 11-34, 40-46).

Nimetatud asjaoludes vaidlus puudub ning kohus loeb need asjaolud tuvastatuks.

Puudub ka vaidlus, et kostja JK sõlmis 29.05.2002 käenduslepingu, millega kohustus

vastutama hageja ja MTÜ H vahel 29,05.2002 sõlmitud kasutusrendi lepingust nr 00369309L

tulenevate rentniku kohustuste kohase ja täieliku täitmise eest. Juhul, kui MTÜ H ei täida

lepingust tulenevaid kohustusi või täidab neid mittekohaselt, on hagejal õigus nõuda kõigi

mittekohaselt täidetud kohustuste täitmist kostja poolt. Kostja vastutab lepingust tulenevate

kohustuste eest samas ulatuses kui MTÜ H (t lk 35).

Käesolevas asjas on vaidlus kostja VN käenduslepingu kehtivuse osas. Kostja VN on

hagejaga sõlminud 30.05.2002 käenduslepingu, mille sisu kattub kostja JK

käenduslepinguga, kasutusrendilepingu kuupäevaks on aga märgitud 30.05.2002 ja

kasutusrendi lepingu numbriks 0039309L (t lk 37). Kohus peab kasutusrendi lepingu

kuupäeva erisust trükiveaks kuivõrd käenduslepingus on korrektne kasutusrendilepingu

number, samuti oli kostja teadlik, et ta sõlmib just selle kasutusrendilepingu suhtes

käenduslepingu. Eelistungil selgitas kostja VN, et ta töötas käenduslepingu sõlmimise

ajal MTÜ-s H, teadis kasutusrendilepingust ning seda, et käendas transpordivahendi

otsmist. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kostja VN käendas

vaidlusalust kasutusrendilepingut. Numbri erinevus tuleneb kohtu hinnangul aga sellest, et

number oli valesti märgitud hoopis JK käenduslepingul. Kostja JK aga ei vaidlusta seda, et

on vastava käenduslepingu vaidlusaluse kasutusrendi lepingu tagamiseks sõlminud.

Järgmisena analüüsib kohus käenduslepingu kehtivust. Käenduslepingu sõlmimise ajal kehtis

Eesti NSV TsK, mille § 211 p 1 ja 2 järgi käendus lõpeb käendusega tagatud kohustise

lõppemisega või kui kreeditor kolme kuu jooksul, arvates kohustise täitmise tähtpäeva

saabumisest, ei esita hagi käendaja vastu; kui kohustise täitmise tähtpäeva ei ole määratud või

on määratud nõude esitamise momendiga, siis teistsuguse kokkuleppe puudumise korral lõpeb

käendaja vastutus ühe aasta möödumisega käenduslepingu sõlmimise päevast.

Kostja VN leiab, et kuivõrd käenduslepingus ei ole märgitud käenduse tähtaega, lõppes

käendus hiljemalt aasta möödumisega käenduslepingu sõlmimise päevast, s.o 30.05.2003.

Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul on käenduslepingus kokku lepitud

käenduslepingu kehtimise aeg. Nimelt on pooled kokku leppinud, et käendaja kohustus

vastutama kasutusrendilepingust tulenevate kohustuste kohase ja täieliku täitmise eest. Seega

kehtib käendusleping kuni kasutusrendilepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni.

Riigikohtu lahendite kohaselt (näiteks nr 3-2-1-137-03 jt) ei ole selline kokkulepe keelatud

ning TsK § 211 sätestatu antud vaidluses ei kohaldu. Seega kehtib käendus kuni

kasutusrendi lepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni.

Seetõttu asub kohus seisukohale, et käendusleping on kehtiv ning käendaja vastutab

solidaarselt põhivõlgnikuga.

Kasutusrendi leping on oma korrapäraste kohustuste tõttu kestvusleping, millele tuleb

võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse

rakendamise seaduse § 12 lg 1 järgi alates 01.07.2002 kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS)

sätteid.

Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101

p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohus peab võimalikuks hagi rahuldada

ning kostjatelt solidaarselt välja mõista 30 032,13 krooni.

Menetluskulud määrab kohus kindlaks TsMS § 162 lg 1 sätestatud põhireegli alusel ja jätab

kohtukulud MTÜ H ja JK kanda. Kostja VN osas kohaldab kohus TsMS § 162 lg 4 ja

kohtukulusid VN osas hageja kasuks välja ei mõista. Nimelt on kostja VN õigesti märkinud,

et ta on pöördunud hageja poole kohtuväliselt, kuid hageja ei ole temale vastanud. Hageja

seda fakti ka kinnitas. Seetõttu ei ole hageja rakendanud kõiki võimalusi vaidluse

kohtuväliseks lahendamiseks ning kohus ei pea mõistlikuks kohtukulusid kostja VN kanda

jätta. Kostja VN kohtukulud jäävad tema enda kanda.

Hageja võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist

kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.

Meelis Eerik

Kohtunik