2-06-13849/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Harju Maakohus

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

2-06-13849

OÜ H (registrikood xxx, asukoht xxx) hagi AS V (registrikood

xxx asukoht xxx) vastu 126 746 krooni saamiseks

Kohtuistungi toimumise aeg 27. märts 2007.a

Hageja seaduslik esindaja A T Hageja lepinguline esindaja

advokaat Raivo Bergson Kostja seaduslik esindaja J S Kostja

lepinguline esindaja Jelena Lehter Tõlk Margarita Krestinova

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista AS-ilt V 68 569,59 krooni.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta kohtukulud 40% ulatuses OÜ H kanda ja 60% ulatuses AS V kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Asjaolud

OÜ H esitas 01.06.2006 hagi AS V vastu, milles palus välja mõista lepingust tulenev

võlgnevus summas 63 373 krooni ja viivis samas ulatuses, kokku 126 746 krooni. Nõue

tulenes poolte vahel 23.05.2005 sõlmitud töövõtulepingust, millest tulenevalt kohustus hageja

teostama objektil elamu RE-90 asukohaga xxx

Kohtuistungil osalenud

isikud

mitmesuguseid ehitustöid. Tööd teostati. Kostja jättis tasumata 63 373 krooni. Arve

tasumisega viivitamisel kohustus kostja tasuma viivist 0,5% viivist tasumata summalt päevas.

Kostja vastus

Kostja hagi ei tunnista. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Kostja on hagejale tasunud

materjalide ja osaliselt teostatud tööde eest kokku 108 730 krooni. Hageja ei teostanud kõiki

töid ning lahkus omavoliliselt objektilt. Tööde vastuvõtmise akt on kostjale üllatus, selle

kirjutas 26.06.2005 alla JS, kellega töösuhted lõpetati 20.06.2005. Seetõttu palub kostja jätta

hagi rahuldamata.

Kohtu põhjendused

Puudub vaidlus, et poolte vahel sõlmiti 23.05.2005 töövõtuleping nr 1/05 vundamendi

ehitustööde tegemiseks. Küll on vaidlus, millises konkreetses lepingu tekstis kokku lepiti

kuna kohtule on esitatud kaks erinevat lepingut. Kostja on esitanud käsikirjaliste täiendustega

lepingu (t lk 47-50), hageja ilma käsikirjaliste täiendusteta (t lk 6-10). Mõlemad pooled olid

seisukohal, et just nende leping tuleb vaidluse lahendamisel aluseks võtta. Kohus võtab

aluseks hageja poolt esitatud lepingu kuivõrd tunnistaja MN andis ütlusi, mille kohaselt

kirjutati ühele lepingule täiendused pärast lepingute allkirjastamist ilma hageja osavõtuta.

Seega ei saa ilma hageja osavõtuta tehtud täiendusi pidada poolte kokkuleppeks ning

hagejale ei saa need täiendused olla siduvad. Seetõttu tuleb aluseks võtta just ilma

täiendusteta leping (t lk 6-10).

VÕS § 635 lg 1 järgi «töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma

asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija)

aga maksma selle eest tasu."

Poolte vahel on vaidlus, kas hageja tegi need tööd, mille eest ta hagis tasu nõuab või mitte

ning kas kostjal on seetõttu tasu maksmise kohustus.

Vastavalt VÕS § 637 lg 3 ja 4 „töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.

Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja

tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle

anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa

vastuvõtmisel."

Lepingu p-s 6.2 on pooled kokku leppinud, et hageja esitab kostjale aktid teostatud faktiliste

töömahtude ja maksumuse kohta. Tasumine toimub peale tööde üleandmis-vastuvõtuakti

allkirjastamist.

Hageja on esitanud teostatud tööde üleandmise akti, mis on 26.06,2005 allkirjastatud hageja

esindaja A. T ja kostja esindaja JSi poolt. Akti kohaselt on teostatud 98,5% lepingu lisas nr 1

näidatud töödest, teostada jääb peale käesolevat akti välisring penoplasti paigaldus, mis

moodustab kogumaksumusest 1,5%. Tööd on teostatud kooskõlas kostja esindajaga (t lk

11). Kostja vaidleb sellele aktile vastu kuna JSil ei olnud õigust aktile alla kirjutada.

Pooltevahelises lepingus ei ole kokku lepitud kontaktisikuid (p 7). Kontaktisikuks on kostja

poolt esitatud lepingus käsikirjaliselt märgitud M. Nisumaa, kuid käsikirjaliste täiendustega

lepingut ei saa kohus eeltoodud kaalutlustel arvestada. Seetõttu tuleb asuda järeldusele, et

kontaktisikuid kokku lepitud ei ole. Tunnistaja MNandis ütlusi, mille kohaselt

oli objekti peaobjektijuht JS. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 1

ja 2 „volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale

või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Kui esindajana

tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et

esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või

peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis

loetakse, et esindatav on volituse andnud." JS on varemgi kostjat esindanud (t lk 38-42).

Seetõttu oli JS õigustatud kosija nimel akti allkirjastama. Asjaolu, et JS kirjutas 20.06.2005

avalduse töölepingu lõpetamiseks (t lk 25) ei ole antud järeldust väärav kuna kostja ei

teavitanud hagejat JS inga töösuhte lõpetamisest. Tuginedes TsÜS § 127 lg 1 „kui volitus on

antud tahteavaldusega kolmandale isikule või avalikkusele või kui esindatav on volituse

andmisest kolmandale isikule või avalikkusele teada andnud, loetakse volitus kolmanda isiku

või avalikkuse suhtes kehtivaks, kuni volitust ei ole samal viisil tagasi võetud või selle

lõppemisest teatatud." Ei ole esile toodud asjaolusid, mille kohaselt hageja teadis või pidi

teadma JSi volituste lõppemisest. Kohus asub seisukohale, et 26.06.2005 koostatud

teostatud tööde üleandmise akt kuulub arvestamisele. Selle tõendi pinnal asub kohus

seisukohale, et hageja on täitnud oma lepingulised kohustused 98,5% ulatuses. Ka tunnistaja

V L kinnitas tööde tegemist. Kostja ei ole esitanud hageja töö suhtes VÕS § 644 kohaselt

mittevastavuse teadet. Seetõttu on hagejal õigus VÕS § 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 kohaselt

nõuda kostjalt tema kohustuste täitmist, s.o tasu maksmist. Kohus leiab, et kostjalt tuleb

välja mõista põhi võlg summas 63 373 krooni.

Hageja soovib kostjalt välja mõista ka viivist. Selline õigus tuleneb VÕS § 101 lg 1 p 6.

Viivise suurus on hageja hinnangul 0,5% päevas ning see tuleneb hageja poolt esitatud arvest

(t lk 12, 20). Kostja vaidleb viivise suurusele vastu. Kohus nõustub kostjaga. Lepingus viivise

suurust fikseeritud ei ole. Arve kui ühepoolne dokument ei ole aga selliseks dokumendiks,

mis tekitaks tsiviilõigusi- või kohustusi kuivõrd ei ole käsitletav viivise kokkuleppena.

Seetõttu ei saa viivise suuruseks pidada arvel näidatud 0,5%. Seetõttu tuleb lähtuda seaduses

sätestatud viivise määrast.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt «rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub seitse protsenti aastas. /.../"

Vastavalt VÕS § 94 „kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti."

Hageja arvestas viivist ajavahemikul 30.06.2005-30.05.2006, s.o 335 päeva.

VÕS § 94 kohane intress oli kuni 01.01.2006 2% ja VÕS § 113 kohane intress seega 9%

aastas (0,02% päevas); VÕS § 94 kohane intress alates 01.01.2006 kuni 30.06.2005 2,25% ja

VÕS § 113 kohane intress seega 9,25% aastas (0,03% päevas). Viivis perioodi 30.06.2005-

31.12.2005 eest on seega (185 päeva x 0,02% x 63 373 krooni) 2 344,80 krooni ja viivis

perioodi 01.01.2006=30.05.2006 eest on seega (150 päeva x 0,03% x 63 373 krooni) 2 851,79

krooni, kokku seega 5 196,59 krooni. Kohus peab võimalikuks välja mõista viivis nimetatud

suuruses.

Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt.

Viitamata tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust.

Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 163 Ig-st 1 ja määrab kohtukulud

võrdeliselt hagi rahuldamise osaga. Vastavalt TsMS § 173 Ig-le 1 esitab asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta 60% osas kostja kanda ja 40% osas

hageja kanda..

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse

jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja

menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning

kulusid tõendavad dokumendid.

Meelis Eerik

Kohtunik