2-06-33962/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg

otsuse aeg ja koht 23.aprill 2007 Kentmanni kohtumaja

tsiviilasi OÜ hagi OÜ vastu 34 319.00 krooni väljamõistmises ja kohtukulude hüvitamises hageja OÜ , reg. XXX asub XXX, menetluses osalesid volitatud esindajad, AK ja AS kostja OÜ , reg. XXX, asub XXX, menetluses osales volitatud esindaja, JV asjaolud Pooled on 2.mail 2005 sõlminud töövõtulepingu XXX. Lepingu objektiks on jahutusagregaadi automaatika projekteerimine, tarnimine ja paigaldus.

Pooled on kokku leppinud, et hageja teeb kostja tellimusel Pääsküla raamatukogu ventilatsiooni agregaadile vajalike automaatika seadmete ja jahutusagregaadi ühendamiseks vajalike seadmete ja materjalide hanke ja tarne koos paigalduse ja käikulaskmisega.

Töö hind on lepingu kohaselt 90 500 krooni, millest 30 500 kuulus tasumisele ettemaksuna ja 60 000 krooni pärast tööde lõpetamist.

Hageja on 8.juunil 2005 esitanud kostjale arve nr. 50070 vastavalt töövõtulepingule 1082-

04 automaatika projekti müügi eest 70 210 krooni tasumiseks. Kostja on arvest tasunud

40 210 krooni.

hageja nõue Hageja esitas Harju Maakohtule hagi, milles nõuab kostjalt 34 319.00 krooni, s.h.

30 000.00 krooni tasuna tehtud töö eest ja 4 319.00 krooni viivisena.

Hageja väidab, et on nõuetekohaselt täitnud kostja tellimuse. 2.mai 2005 töövõtulepingus kokkulepitud töö on kostjale 27.mail 2005 üle antud, mis vastas poolte kokkuleppele. Samal päeval andis hageja kostjale üle nii töö, tööde aktid kui ka tehnilise dokumentatsiooni. Kostja on töö pretensioonideta vastu võtnud; esitatud arve on osaliselt tasutud. Kostja on hageja töö omakorda üle andnud objekti tellijale, Tallinna linnale. Valminud raamatukogu on avalikkusele avatud 28.septembril 2005. Tsiviilasi nr.2-06-33962/21

Hageja väidab, et kostja pole enne kohtumenetlust hagejale mingeid pretensioone esitanud; kostja on töö kasutusse võtmisega minetanud õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele.

Hageja väidab ka, et on esitanud kostjale tasunõude, mis on kooskõlas lepinguga. Seaduse alusel muutus tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja on tasunõude esitanud pärast töö valmimist ja üleandmist. Viivitusintressi nõue on esitatud seadusjärgse intressi määras. Hageja loeb kostja viivitanuks alates 9.juunist 2005 ning on arvestanud viivitusintressi kuni hagi esitamiseni 7.jaanuaril 2007.

Hageja palub jätta kohtukulud kostja kanda.

kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista.

Kostja väidab, et hageja pole kokkulepitud tööd üle andnud. Hageja pole esitanud tööde üleandmise vastuvõtmise akti, millest nähtuks millised seadmed hageja on tarninud ja millised tööd on hageja teinud. Akt on oluline hageja antud garantii realiseerumiseks.

Hageja poolt kostja suhtes kohustuse täitmata jätmine on olnud kostjale aluseks oma kohustuse täitmisest keeldumisele. Kostja pole seetõttu langenud viivitusse. Hageja andis dokumentatsiooni kostjale üle alles kohtumenetluse kestel. Kostjal tekib maksekohustus 30 päeva pärast arvates dokumentide üleandmist.

kohtu hinnang Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest.

Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel on tekkinud töövõtulepingust tulenev kohustus (võlasuhe).

VÕS § 635 järgi kohustub töövõtja töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö) ja tellija kohustub maksma selle eest tasu.

Vaidlust töö tellimise ja töö hinna üle ei ole. Poolte vahel on vaidlus töö üleandmise üle. Hageja väidab, et on töö, s.h. lepingus ettenähtud dokumendid tellijale üle andnud. Kostja väidab, et pole dokumente saanud.

VÕS § 636 järgi on töövõtja kohustatud tööna valmistatud asja tellijale üle andma; §

638 järgi lasub tellijal töö vastuvõtmise kohustus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Hageja on oma väidete kinnituseks esitanud Pääsküla raamatukogu ventilatsiooni automaatika väljaõppe akti, Pääsküla raamatukogu tööde üleandmis-vastuvõtu akti ja automaatika tööprojekti tehnilise dokumentatsiooni. Kostja möönis menetluses, et objekti tellija, Tallinna linn on töö vastu võtnud ning avalikkusele kasutusse andnud. VÕS § 643 järgi peab oma majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud töövõtulepingu korral tellija tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 646 järgi võib tellija nõuda lepingutingimustele mittevastava töö parandamist või uue töö tegemist; § 648 järgi on täitmisnõude esitamine töövõtjale maksmisele kuuluva tasu vähendamise eelduseks.

Kohus leiab, et hageja väide puudusteta töö üleandmise/vastuvõtmise kohta on kooskõlas esitatud tõenditega. Hageja väidet kinnitab ka kostja poolt hagejalt vastuvõetud töö edasiandmine Tallinna linnale. Töö nõuetekohast üleandmist kinnitab muu hulgas ka asjaolu, et kostja on hageja esitatud arve osaliselt tasunud. Kostja pole kohtule esitanud mingeid tõendeid, mis kinnitaks hagejale väidetavate puuduste kohta pretensioonide või etteheidete esitamist. Kohtul pole alust eeldada töös puuduste olemasolu. Hageja arve osaline tasumine viitab pigem kostja makseraskustele või soovimatusele kohustust täita, kui hageja töös puuduste esinemisele. Kostja ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid, mis kinnitaks, et oleks hagejalt peale töö üleandmist lepingu täitmiseks veel mingeid töid, s.h. dokumentide üleandmist nõudnud. Töö on üle antud 2005 mais. Dokumentatsiooni puudumine on puudus, mille väidetavast olemasolust pidi kostja olema teadlik arvates töö vastuvõtmisest. Lepingu kohaselt kuulub arve tasumisele 30 päeva jooksul alates arve kättesaamisest. Kohus leiab, et sama aja kestel pidanuks tellija oma väidetavad etteheited tööle esitama. Kostja on maksekäsu kiirmenetluses esitanud vastuväite 8.detsembril 2006, mida ei saa pidada töö mittevastavusest teatamisel mõistlikuks tähtajaks. Seega on kostja minetanud õiguse tugineda puudustele töös ning töö tuleb lugeda puudusteta vastuvõetuks.

VÕS § 637 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks reeglina töö valmimisest; juhul kui on kokkulepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.

Vaidlust ei ole töö hinnas, samuti selles, et hageja on kostjale tasunõude esitanud. Hageja arved on töö sisu osas kooskõlas lepinguga. Lepingu p. 9 järgi pidi tellija tasuma töö eest maksegraafiku järgi esitatud arvete alusel. Maksegraafiku kohaselt kuulus teine arve esitamisele pärast tööde lõpetamist. Vaidlust tööde lõpetamise aja üle ei ole. Tasunõue on esitatud pärast töö lõpetamist. Seega on hageja arve muutunud sissenõutavaks 30 päeva pärast arve esitamist, s.o. 9.juulist 2005.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja tasunõue on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada.

Hageja on esitanud viivitusintressi tasumise nõude seadusjärgse viivise määras. Kohus leiab, et hageja viivitusintressi nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivituses. Kõrvanõue jagab põhinõude saatust. VÕS § 113 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kokkuleppe puudumisel loetakse viivise määraks seadusjärgse intressi määr, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Seadusjärgse viivitusintressi määr oli Eesti Panga teatel kuni 1.jaanuarini 2006 9% (2%+7%), kuni 1.juulini 2006 - 9,25%, kuni 1.jaanuarini 2007 - 9,75% aastas, kuni 1.juulini 2007 - 10,5% aastas. Hageja viivitusintressi nõue on arvestuslikult põhjendatud järgnevalt: 9.juulist 2005 kuni 31.detsembrini 2005 - 175 päeva - 7,397 krooni päevas - 1 294.50 krooni; 1.jaanuarist 2006 - 30.juunini 2006 - 181 päeva - 7,603 krooni päevas - 1 376.15 krooni; 1.juulist 2006 - 31.detsembrini 2006 - 184 päeva - 7,137 krooni päevas - 1 313.20 krooni; 1.jaanuarist 2007 kuni 8.märtsini 2007 - 67 päeva - 8,630 krooni päevas - 578.20 krooni.

Seega on hageja viivitusintressi nõue arvestuslikult põhjendatud kogusummas 4 562.05 krooni ulatuses. Hageja on esitanud nõude 4 319 krooni väljamõistmiseks, mis on põhjendatud ja tuleb rahuldada. VÕS § 105 järgi ei ole majandusja kutsetegevuses sõlmitud lepingute korral viivitusintressi tasumise nõue seotud võlgniku vastutusega (süüga). Võlgnik on hoidnud aluseta enda käes hageja raha ning peab selle eest tasuma viivitusintressi.

kohtukulud Hageja on 13.novembri 2006 ja 4.jaanuari 2007 maksekorraldustega nr. 144 ja 165 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu vastavalt 340 ja 1 410 krooni.

Kohtukulud tuleb TsMS § 162 järgi jätta kostja kanda.

resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 1; 230; 436 ja 442; TsÜS §-st

5 ja VÕS §-st 3 p. 1; 76 lg., 1; 101 lg. 1 p. 1 ja 6; 105; 113; 635; 636; 637; 638; 643; 646; 648 kohus o t s u s t a s:

hagi rahuldada.

Mõista välja OÜ OÜ kasuks 34 319.00 (kolmkümmend neli tuhat kolmsada üheksateist) krooni, s.h. 30 000.00 krooni tasuna tehtud töö eest ja 4 319.00 viivitusintressidena.

Jätta kohtukulud kostja kanda.

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses.

/allkiri//pitser/

Aase Sammelselg kohtunik