2-01-18/2 · 2-01-18/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Legislator summary

AI generated

saamiseks lepingu nr. S000019332, mille alusel sai kostja 10 000 krooni laenu intressiga 5% aastas. Vastavalt Haridusseaduse (edaspidi HaS) §-le 361 lg. 1 on õigus saada õppelaenu igal

Legislator headnote

AI generated

2-01-18/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: saamiseks lepingu nr. S000019332, mille alusel sai kostja 10 000 krooni laenu intressiga 5% aastas. Vastavalt Haridusseaduse (edaspidi HaS) §-le 361 lg. 1 on õigus saada õppelaenu igal

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.aprill

aprill

aprill 200

2007. a.

. a.

. a., Rakvere kohtumaja, Rakvere

, Rakvere kohtumaja, Rakvere

, Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-01

01-18

Tsiviilasi

Eesti Vabar

Eesti Vabariigi

iigi

iigi hagi

hagi

hagi D O , K

, K

, K D

D

D ’i ja A

’i ja A

’i ja A P

P

P ’i vastu võlgnevuse 7

’i vastu võlgnevuse 7

357 krooni ja 63 senti nõudes

357 krooni ja 63 senti nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Hageja: Eesti Vabariik,

Eesti Vabariik,

esindaja Haridus

esindaja Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu

ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu

linn 50088,

linn 50088, esin

esin

esindaja volikirja alusel U

daja volikirja alusel U

daja volikirja alusel U T

T

T (Advokaadibüroo

(Advokaadibüroo

Amos OÜ, Rävala pst. 6, Talllinn 10143).

Kostjad:

D O , , , , isikukood

isikukood

isikukood xxxx

xxxx

xxxx, elukoht

, elukoht

, elukoht xxxx

xxxx

xxxx ),),),),

K D , , , , isikukood

isikukood

isikukood xxx

xxx

xxx, elukoht

elukoht

elukoht xxxx

xxxx

A P

P

P , , , , isikukood

isikukood

isikukood xxxx

xxxx

xxxx, elukoht

, elukoht

, elukoht xxxx

xxxx

Lihtmenetluses

19.0

.0

.04.200

.200

.2007.a.

.a.

Resolutsioon:

rahuldada hagi tervikuna kostja D

rahuldada hagi tervikuna kostja D O vas

vas

vastu.

tu.

Jätta hagi tervikuna rahuldamata kostjate

Jätta hagi tervikuna rahuldamata kostjate K D ’i ja A

’i ja A

’i ja A P

P

P ’i vastu.

’i vastu.

Välja mõista

Välja mõista D O ’lt (isikukood

’lt (isikukood

’lt (isikukood xxxx

xxxx

xxxx) Eesti Vabariigi (esindaja Haridus

Eesti Vabariigi (esindaja Haridus

Eesti Vabariigi (esindaja Haridus- ja

ja

Teadusministeerium, Munga 18, Tartu linn 50088) kasu

Teadusministeerium, Munga 18, Tartu linn 50088) kasuks ja võlgnevuse katteks

ks ja võlgnevuse katteks

ks ja võlgnevuse katteks 7 357

7 357

(seitse

seitse

seitse tuhat k

tuhat k

tuhat kolm

olm

olmsada

sada

sada viiskümmend seitse

viiskümmend seitse

viiskümmend seitse) krooni ja 6

) krooni ja 6

) krooni ja 63 senti ning kohtukulude katteks

senti ning kohtukulude katteks

senti ning kohtukulude katteks 560

(viis

viis

viissada k

sada k

sada kuus

uus

uuskümmend) krooni.

kümmend) krooni.

Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Kohtuotsuse

peale

on

õigus

esi

Kohtuotsuse

peale

on

õigus

esi

Kohtuotsuse

peale

on

õigus

esi

Kohtuotsuse

peale

on

õigus

esitada

motiveeritud

apellatsioonkaebus

Viru

tada

motiveeritud

apellatsioonkaebus

Viru

tada

motiveeritud

apellatsioonkaebus

Viru

tada

motiveeritud

apellatsioonkaebus

Viru

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast

arvates.

I. Asjaolud, hageja nõue.

Hagiavalduse kohaselt 1997.a. sõlmisid AS Hoiupank ja kostja D O õppelaenu

saamiseks lepingu nr. S000019332, mille alusel sai kostja 10 000 krooni laenu intressiga 5%

aastas. Vastavalt Haridusseaduse (edaspidi HaS) §-le 361 lg. 1 on õigus saada õppelaenu igal

Eesti kodanikul või Eestis alalise elamisloa alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus on

üheksa ja enam kalendrikuud ning kes õpib avalik-õiguslikus või eraülikoolis või

rakenduskõrgkoolis, samuti kes õpib kutseõppeasutuses või välisriigi vastavas õppeasutuses.

Õppelaenude andmise korda reguleerib VV 08.06.1997.a. määrusega nr. 132 kinnitatud kord.

Laenulepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks oli vastavalt HaS §-le 361 lg. 5 18.09.1997.a.

sõlmitud käenduslepingud kostjate K D ’i ja A P ’iga. Seoses kostja D.O

eksmatrikuleerimisega tekkis tal laenusaajana kohustus hakata laenu krediidiasutusele

tagastama hiljemalt kuue kuu jooksul arvates eksmatrikuleerimisest. Kuna laenusaaja ega

käendajad laenu ei tasunud, siis vastavalt HaS §-le 362 lg. 1 täitis riik laenusaaja ja

käendajate kohustuse krediidiasutuse ees ja omandas sellega õiguse nõuda võlgnevust

kostjatelt. Rahandusministeerium oma 04.05.2000.a. kirjaga nr. 5-4196 teavitas laenusaajat

võimalusest taotleda maksegraafiku kohaldamist. Kostja seda võimalust ei kasutanud ning

võlgnevust ei tasunud. HaS § 362 lg. 3 järgi tasutakse riigi poolt krediidiasutusele tasutud

summalt intressi 5%. 21.08.2000.a. pöördus hageja esindaja nõudega ka käendajatest kostjate

poole, kuid kostjad võlgnevust ei tasunud. Seega ei ole kostjad oma käitumises järginud TsÜS

§ 108 lg. 1 märgitud põhimõtet, mille kohaselt tuleb tsiviilõiguste teostamisel ja

tsiviilkohustuste täitmisel toimida heas usus. TSK § 222 kohaselt on võlgnik kohustatud

hüvitama kõik kreeditorile tekitatud kahjud, mis tulenevad kohustise mittetäitmisest või

täitmisest mittenõuetekohasel viisil. Kostjad on tekitanud Eesti Vabariigile kahju, jättes

tasumata õppelaenu summa 6 762 krooni ja 92 senti ja intressid 367 krooni ja 35 senti. Hageja

palub kostjatelt solidaarselt võlasumma koos intressiga välja mõista summas 7 357 krooni ja

63 senti, millest põhivõlg moodustab 7 130 krooni ja 27 senti ning intress 227 krooni ja 36

senti, samuti kohtukulude katteks tasutud riigilõiv 560 krooni.

Hagi on esitatud TSK § 173 lg. 1, § 222 lg. 1, § 272, HaS § 362 lg. 2-4 alusel.

II. Kostjate kirjalik vastus.

Kostja D.O kirjalikku vastust kohtule ei ole saatnud, hagimaterjali on 28.02.2001.a.

vastu võtnud ema, mida tõendab tagastatud allkirjaleht toimikus. Kehtinud TsMS alusel

toimetati hagimaterjal kätte kohtukutsete saatmise korras ning TsMS § 28 lg. 7 järgi loeti

kohtukutse kätteantuks ka siis, kui see on allkirja vastu kätte antud adressaadiga koos

elavale vähemalt 10-aastasele perekonnaliikmele. Sama põhimõte on sätestatud ka kehtiva

TsMS §-s 322. Seega on nõue kostjale teada, kuid vastust ei ole kostja kohtule saatnud. A P

20.04.2001.a. Narva Linnakohtule saabunud kirjalikus vastuses teatab, et tunnistab hagi.

K.D ile on hagimaterjal edastamata.

III. Asja kohtulik menetlus ja maakohtu otsuse põhjendused.

Hagi on esitatud Narva Linnakohtule 09.08.2001.a. ja edastatud Viru Maakohtu

Rakvere kohtumajale 06.03.2007.a. Alates 01.01.2006.a. jõustunud TsMS § 405 lg. 1 sätestab,

et „Kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides

üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa

20 000 krooni“. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

juhul tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja –vabaduste ning poolte oluliste

menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel üle“. Kohus 20.03.2007.a. määras

asi lahendada lihtmenetluses ja andis menetlusosalistele aega oma avalduste taotluste või

seisukohtade esitamiseks. Kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta on kostjatele

saadetud. Kostjatelt täiendav teave puudub. TsMS § 200 lg. 4 kohaselt menetlusosaline peab

kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamatult teatama oma aadressi või sidevahendite

andmete muutumisest. Kostjad ei ole oma tegelikke elukohti ise kohtule teatanud.

26.03.2007.a. teatas kostja K.D telefonitsi kohtule, et elab xxxx, ning soovis teavet teiste

kostjate kohta. Kostjale on nõue teada.

Kohus, läbi vaadanud asjas esitatud materjalid, leidis, et hagi on õiguslikult

põhjendatud ning kuulub rahuldamisele tervikuna kostja D O vastu. Seadust kohaldab

kohus. Pooltevahelisele laenusuhtele tuleb kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud TSK

sätteid. VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud

enne 01.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama

seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse enne

käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kehtinud TSK § 163 järgi tekkisid

kohustised lepingutest või muudest alustest. TSK § 273 sätestas kohustuse sõlmida

laenuleping kirjalikus vormis, kui summa on üle viiekümne rubla. See nõue on täidetud,

leping on allkirjastatud. TSK § 272 lg. 2 järgi loeti laenuleping sõlmituks raha üleandmise

momendist. Raha saamist ei ole vaidlustatud. Õppelaenu andmise tingimusi sätestab

eriseadusena ka haridusseadus. HaS §-st 362 tulenevalt on õppelaenul riigi garantii ning riik

on õigustatult hageja haridusministeeriumi kaudu.

TSK § 173 lg. 1 kohaselt tuli kohustist täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud

tähtajaks. TSK § 174 järgi ei olnud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud.

Laenuleping on sõlmitud kostja D O ’ga, kellel lasuvad laenulepingust tulenevad kohustused.

Kostja laenu ei ole tagastanud.

Intress on tulu raha laenamise eest. Kitsendusi intressi suuruse osas seadus ei teinud ja

selles leppisid pooled kokku lepingu sõlmimisel. Lepingus on pooltel olemas kokkulepe

intressi tasumise kohta. Seega on hageja nõue põhjendatud nii võlasumma kui intressi osas.

Käenduslepingud on sõlmitud K D ’i ja A P ’iga.

Kehtinud TSK § 211 p. 2 kohaselt käendus lõpeb, kui kreeditor kolme kuu jooksul,

arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest ei esita hagi käendaja vastu. Antud juhul

on riik tasunud laenusaajate eest võlgnevuse pangale 10.05.2000.a., mida tõendab

maksekorraldus nr. 110, hagi on kohtule esitatud 24.01.2001.a. Seega on käendus lõppenud

ning hagi käendajate K D ’i ja A P ’i vastu tuleb jätta rahuldamata.

01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku

rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse

puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti,

teiselt poolelt välja ka kohtukulud, mis on põhjendatud ja tõendatud tasutud riigilõivus 560

krooni.

Lähtudes tuvastatust kohus kohaldas TSK §-de 162, 173-174, 207, 211 p. 2, 222 lg. 1,

272-274, HaS § 362 sätteid ning juhindus VÕSRS §-de 2, 11, kehtinud TsMS §-de 60 lg. 1 ja

kehtiva TsMS §-de 405, 441-442, 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming

Ärakiri õig

Nooremreferent I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 06. juulil 2007.a

06. juulil 2007.a

Nooremreferent I.Golubev

2-01-18/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text