2-05-6019/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Arne Kolnes Otsuse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2007.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-6019 (endine number 2/109-13230/05) Tsiviilasi OÜ (registrikood XXX) hagi SN(isikukood XXX; viimane teadaolev elukoht XXX) vastu 4134.62 krooni väljamõistmiseks Kohtuistungi toimumise aeg

11. aprill 2007. a. Kohtuistungil osalejad Hageja lepinguline esindaja KT. Kostja ilmumata. Resolutsioon Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

Mõista välja SN’lt OÜ kasuks 4961.35 (neli tuhat üheksasada kuuskümmend üks krooni ja 35 senti) krooni, sh 4134.62 krooni kohustise täitmiseks ja 826.73 krooni kohtukulude katteks.

Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6]. Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevale järgnevast päevast kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415). Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr XXX) või Hansapangas (konto nr XXX), viitenumbriga XXX. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kostja ja AS (AS õigusjärglane) vahel sõlmitud XXX telekommunikatsiooniteenuse osutamise lepingust tuleneva võla summas 2067.31 krooni ja viivise 2067.31 krooni, kokku summas 4134.62 krooni ning kohtukulud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus kutsus kostja SN kohtuistungile väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtukutse on avaldatud Ametlikes Teadaannetes . Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

317 lg-le 5 loeb kohus kutse kostjale kättetoimetatuks. Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning viidatud nõue kuulub rahuldamisele. 11.04.2007.a korraldaval kohtuistungil hageja esindaja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et asjas on põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine. Puuduvad TsMS § 413 lõikes

3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 1 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.juulit 2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsÜS (kuni 01.07.2002.a kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. TsK § 173 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt; § 174 järgi on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teist protsendimäära.

Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

MENETLUSKULUD Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud.

Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 420.00 krooni, kohtuteate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud 200 krooni ja § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu 206.73 krooni, so 5 % hagi rahuldatud osast.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele.

Arne Kolnes Kohtunik