2-06-11461/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(2)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-06-11461 Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi AS EMT hagi J N vastu 3751,58 krooni võlgnevuse ja 3751,57 krooni viiviste nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Hageja: AS EMT (RK xxx) Hageja esindaja: R R (volikirja alusel) Menetlusosalised Kostja: J N (IKxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista J N AS EMT kasuks viivised summas 1 892 (üks tuhat kaheksasada üheksakümmend kaks) krooni 05 senti.

3. Jätta menetluskulud täies ulatuses J N kanda.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on AS EMT hagi J N vastu 3751,58 krooni võlgnevuse ja 3751,57 krooni viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 09. veebruaril 2004 ja 26. veebruaril 2004 sõlmitud liitumislepingud, mille alusel osutati kostjale teleteenust. Pooled on sõlminud 26.02.2004 ning 09.02.2004 mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, mille alusel müüs hageja kostjale kaks mobiiltelefoni NOKIA 1100. Kostja lepingust tulenevaid nõudeid täitnud ei ole ning võlgneb hagejale hagiavalduse esitamisel 3 751,58 krooni. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtaegadele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni. Kostja on olnud viivituses 703 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees moodustab 3 957,89 krooni. Tulenevalt põhinõude suurusest vähendab hageja viivise summat. Hageja palub rahuldada hagi ning välja mõista põhivõlg 3 751,58 krooni ja viivis 3 751,57 krooni ning menetluskulud.

2(2)

Hageja esitas 22. juunil 2006 kohtule taotluse haginõude vähendamiseks. Taotluse kohaselt vähendab hageja oma nõuet 2 011,10 krooni võrra ning palub kostjalt välja mõista võlgnevus ja viivis summas 1892,05 krooni.

Viru Maakohus oma 16. oktoobri 2006 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) rahuldas hageja nõude.

Kohus oma 11. detsembri 2006 määrusega taastas tsiviilasjas menetluse. Kohtule esitatud vastuse kohaselt on kostja põhivõlgnevuse tasunud ning palub vähendada viiviste summat.

Kohus määras, et lahendab asja kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele avalduste ja dokumentide esitamiseks tähtaja.

Kostja esitas kohtule avalduse, mille kohaselt palub kohtul vähendada viivist ning menetluskulud jätte poolte endi kanda.

Hageja esitas kohtule kirjalikult seisukohta esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et poolte vahel on sõlmitud liitumisleping /tl. 11-14/, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Hageja on 26. veebruaril 2004 ja 09. veebruaril 2006 sõlminud kostjaga kaks mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingut /tl. 15-20/, millede kohaselt hageja müüs kostjale kaks mobiiltelefoni NOKIA 1100 ning kostja kohustus tasuma antud kauba eest osade kaupa. Hageja poolt on kostjale saadetud arved /tl. 22-28/, kus on välja toodud nii kõnede eristus ning järelmaks. Kostjale on edastatud võlanõue /tl. 21/, mille hoiatatakse, et võlgnevuse tasumatra jätmisel on neil õigus pöörduda kohtusse.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3 751,58 krooni. Kostja on hageja poolt nõutud põhinõude summas 3 751,58 krooni tasunud. Kuna kostja on põhinõude tasunud ning sellega nõuet tunnistanud, ei pea kohus vajalikuks põhinõude võlgnevuse osas otsust põhjendada.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivis summas 1 892,52 krooni. Kostja palub vähendada viivist leides, et hageja poolt nõutud viivis on ebamõistlikult suur.

Kohus tuvastas, et EMT teenuste kasutamise üldtingimuste /tl. 25-31/ p. 5.12 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist arvete tasumisega hilinemise eest. Viivist arvestatakse maksetähtajale kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse esitamisel on kostja olnud võlgnevuse tasumisega viivituses 703 päeva. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkus 30 päeva ja aasta pikkus 360 päeva (0,15%/päevas x 3751,58/krooni = 5,63 krooni päevas; 5,63/krooni x 703/päeva = 3 957,89 krooni).

Kooskõlas VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Riigikohus on oma 18. novembri 2004 otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-132-04 selgitanud, et viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisega kaasneb VÕS § 113 kohaselt eelduslikult alati kohustus maksta viivitamise aja eest viivist. Seadusest tuleneva viivisenõude mõte on esmajoones lihtsustada võlausaldajal raha maksmisega viivitamisest tekkiva ja ka üldiselt hüvitatava kahju suuruse arvestamist. Samuti on Riigikohus oma 14. juuni 2005 otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 leidnud,

3(2) et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud kui seadusjärgses suuruses, muudel juhtudel aga peab viivisenõude vähendamise aluseid tõendama võlgnik.

Hagiavalduse esitamisel oli hageja põhinõude suuruseks 3 751,58 krooni. Põhinõude tasumisega viivitamise eest on hagejal lepingust ja seadusest tulenev õigus nõuda viivist. Hageja palub kostjalt välja nõuda viivis 1 892,05 krooni. Seega ei ületa viivisenõue põhivõla suurust ning tulenevalt Riigikohtu viidatud otsusest peab viivisenõude vähendamise aluseid tõendama võlgnik.

Kostja on leidnud, et viivisenõe jäeti esitamata mõistliku aja jooksul, mistõttu viivisenõue kasvas ebamõistlikult suureks. Seejuures tuleb vahet teha nõude esitamisel ja hagi esitamisel. Viivisenõude on hageja esitanud juba 28. aprillil 2004 esitatud arves, hagi aga esitas hageja 15. mail 2006. Seega peaks olema ilmne, et viivisenõude on hageja kohtuväliselt esitanud peaaegu koheselt pärast sissenõutavaks muutumist. Kohtupraktikas on leitud, et hagi esitamine ükskõik millal hagi aegumistähtaja raames ei kujuta endast heade kommete vastast käitumist. Sellest võib teha ka järelduse, et hagi esitamine näiteks 2 aastat pärast sissenõutavaks muutumist ei too iseenesest automaatselt kaasa viivisenõude ebamõistlikkust. Kohus leiab, et kõiki asjaolusid arvestades, eriti aga seda, et haginõuete esitamist aeglustab see, et hagejal on palju kliente ning hageja kasutab võlgnevuste sissenõudmiseks inkassofirma teenuseid, samuti seda, et puudub alus väita nagu oleks viivisenõude suurus ilmselgelt disproportsionaalne võrreldes võlausaldaja arvatavate kulutustega võlgnevuse sissenõudmiseks, ei ole alust väita, et hageja oleks esitanud hagi koos viivisenõudega ebamõistlikult hilja. Toodud põhjustel asub kohus seisukohale, et puudub ka alus viiviste vähendamiseks ning tekkinud viivised tuleb võlgnikult välja mõista.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja on põhjendamatult jätnud täitmata lepingust tulenevad kohustused ning hageja viivise nõue on põhjendatud. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised summas 1 892,05 krooni.

Menetluskulud

Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Lähtuvalt TsMS §-ist 162 lg1 leiab kohus, et asjas esinenud hageja menetluskulud kuuluvad täies ulatuses tasumisele kostja poolt.

Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Peeter Pällin Kohtunik