2-07-2451/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-2451

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pavl Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2007.a. kell 16.00, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-2451 Tsiviilasi Narva linna avaldus eeskoste seadmiseks N. M. üle Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja

Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu; asukoht: Linda 4, Narva) volitatud esindaja Ljubov Tamm

Asjast puudutatud isiku esindaja

N. M. esindaja vandeadvokaat Galina Tšelnokova

Asjast puudutatud isikud

T. Š.

S. M.

L. G.

V. K.

Kohtuistungi toimumise aeg

04. aprill 2007. a. RESOLUTSIOON Määrata piiratud teovõimega N. M.le tema kõigite asjade ajamisel eestkostjaks T. Š. kolmeks aastaks.

Teha T. Š. ülesandeks hoolitseda N. M. ja tema ülalpidamise eest ning lähtuda oma tegevuses eestkostetava huvidest, samuti anda eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta ja eestkostetava vara valitsemise kohta esitada eestkostjal eestkosteasutusele igaaastane kirjalik aruanne.

Keelata N. M.l igasuguste tehingute tegemine.

Tunnistada N. M. valimisõiguse tähenduses teovõimetuks.

Menetluskulud jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu.

I ASJAOLUD

Avalduse kohaselt on N. M.l raske haiguse tõttu töövõime kaotus 90%. Ta ei saa ta adekvaatselt aru toimuvast, anda aru oma tegudele, ta vajab pidevat hooldust ja kontrolli.

Avalduse esitamise ajal elas N. M. koos T. Š.ga, kuna kodune olukord ja tingimused on kutsunud temal esile ebaadekvaatse käitumise ja kartuse elada koos abikaasaga, esinenud on ka vägivallajuhtumid. N. M. on abielus S. M.ga alates 31.12.1983.a. (t.l. 17).

N. M. õde L. G. ja vend V. K. annavad oma nõusoleku, et nende kõigi õde N. M. T. Š. saaks esimese eeskostjaks.

Avaldaja taotleb N. M.le T. Š. eeskostjaks määramist. T. Š. on samuti kohtule kirjalikult teatanud oma nõusolekust olla eeskostjaks.

27.02.2007 tehti N. M.le kohtu määramisel ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Selle akti nr 16 (t.l. 38-40) kohaselt N. M. oma psüühilise seisundi tõttu ei ole võimeline täielikult oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima ja oma elu iseseisvalt korraldama, otsuseid langetama, tehinguid tegema. N. M. vaimne seisund ei võimalda teda ära kuulata kohtuistungil, kuna tema tervislik seisund võib veelgi halveneda. Nii vaimse kui füüsilise seisundi tõttu vajab ta eeskostja määramist. Eeskostja peab aitama tal igapäevast elu korraldada (söögi tegemine, pesu pesemine, koristamine, puhtuse pidamine jne), tegema tema eest tehinguid, langetama otsuseid. Akti järgi eeskoste on vajalik esialgu 5-aastaks., siis oleks vajalik uuesti psüühilise seisundi hindamine.

02.04.2007.a. toimunud N. M. ärakuulamisel Narva haigla psühhiaatria osakonnas seletas N. M., et ta ei kavatse oma abikaasaga lahutada. Tegelikult abikaasa hoolitseb tema eest. Õde külastab teda. N. M. ei soovinud, et õde T. Š. oleks tema eeskostjaks, kuna ta ei usalda teda.

N. M. seletuste kohaselt elas ta õe T. Š. juures 10 kuud. Õde hoolitses tema eest. N. M. sõnutsi on ta veendunud, et abikaasa hoolitseb tema eest paremini kui õde.

II KOHTUISTUNG

N. M. õde L. G. ja vend V. K. jäävad oma nõusoleku juurde, et N. M. õde T. Š. saaks esimese eeskostjaks. T. Š. leidis, et S. M. ei sobi N. M. eeskostjaks S. M. alkoholilembuse ja vägivaldsuse tõttu.

S. M. kohtuistungil tunnistas, et abikaasa suhtes ta on kasutanud füüsilist vägivalda. S. M. leidis, et ta saab ise hoolitseda abikaasa eest. Kodus N. M. midagi ei tee. S. M. sõnutsi tema käib poes, peseb pesu, koristab.

Narva linna esindaja Ljubov Tamm kokkuvõtvalt jäi avalduse juurde, paludes määrata T. Š.

N. M. eestkostjaks. N. M. määratud vandeadvokaat Galina Tšelnokova palus samuti määrata

T. Š. N. M. eestkostjaks. T. Š. on samuti tema õe eestkostjaks määramisega nõus.

III KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära avaldaja, vandeadvokaadi ja asjast puudutatud isikute seisukohad ning uurinud tõendeid, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus edaspidi TsÜS) § 8 lg 2 järgi isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. TsÜS § 8 lg 3 järgi isikul kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. TsMS § 526 lg 1 järgi kohus määrab piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 95 lg 1 kohaselt teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja. TsMS § 526 lg 4 järgi eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiakti nr 16 kohaselt põeb N. M. psüühilist haigust, mille tõttu ei ole ta võimeline täielikult oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima ja oma elu iseseisvalt korraldama, otsuseid langetama, tehinguid teha ning seetõttu vajab ta eestkostjat. Eeskostja peab aitama tal igapäevast elu korraldada (söögi tegemine, pesu pesemine, koristamine, puhtuse pidamine jne), tegema tema eest tehinguid, langetama otsuseid.

TsMS § 526 lg 2 p 3 kohaselt eestkostja määramise määruses tuleb märkida muu hulgas ka eestkostja ülesanded. Kohus leiab, et N. M. on piiratud teovõimega täisealine isik, kelle eeskostja ülesanneteks saavad olema antud ekspertiisiaktis eelnimetatud tegevused ja üldse tegevused, mis aitavad eeskostetaval igapäeva elu hästi korraldada.

T. Š. on oma õele N. M.le nõus eestkostjaks olemisega. Samuti on sellega nõus N. M. õde L.

G. ja vend V. K. Nimetatud puudutatud isikud ei ole nõus aga, et eeskostjaks oleks S. M. ehkki viimane, samuti N. M. ise, seda sooviks. T. Š. peab S. M. eeskostjaks olemist sobimatuks viimase alkoholilembuse ja vägivaldsuse tõttu.

PKS § 95 lg 3 kohaselt eeskostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eeskostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eeskoste seatakse. S. M. kohtuistungil tunnistas, et on abikaasa N. M. suhtes kasutanud füüsilist vägivalda. Viru Maakohtu menetluses on olemas kriminaalasi S. M. süüdistuses N. M. kehalises väärkohtlemises. Kohus ei saa aga määrata eeskostjaks isikut, kes on tarvitanud ja sellest tulenevalt saab järeldada, et ta võib ka edaspidi tarvitada füüsilist vägivalda eeskostetava suhtes. Kohus arvestab võimaliku eeskostja isiklikke suhteid eeskostetavaga. Kohus peab eeskostja määramisel olema võimalikult kindel, et eeskostja lähtuks eeskostetava huvidest ja suhtuks alati viimasesse kui abi vajavasse inimesse mõistvalt ja hästi. T. Š. isikuomadused võimaldavad täita eestkostja kohustusi seetõttu paremini, kuna tagavad inimväärika hoolitsuse eeskostetavale ja T. Š.l on ka vajalikud võimed eeskostetava eest hoolitsemisel, kuna ta on juba ka varem tema eest hoolt kandnud.

TsMS § 526 lg 2 p 4 ja lg 3 kohaselt eestkostja määramise määruses tuleb märkida muu hulgas kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta ning aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Viimati nimetatud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates.

TsMS § 526 lg 5 järgi kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Arvestades vaimset N. M. seisukorda, tuleb tal keelata igasuguste tehingute tegemine ja eeskoste tuleb määrata kolmeks aastaks, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. Ühtlasi tunnistab kohus N. M. valimisõiguse osas teovõimetuks.

Kohus teeb määruse eeltoodu alusel ning juhindudes TsÜS §-st 8 lg 3, PKS §-st 92 lg 4, 96,

101 lg 1, 2; TsMS §-st 478 lg 1, 520 lg 1, § 524 lg 5; § 525 lg 1; § 526; § 532 lg 1,3 ; § 661 lg 2.

Pavel Gontšarov kohtunik