Court orders defendant to pay principal debt and interest based on contract terms and good faith.
Estonia (EE)
Legislator summary
AI generatedThe court ruled in favor of the plaintiff, ordering the defendant to pay a principal debt of 571.60 krooni plus interest of 570.60 krooni. The defendant failed to respond to the plaintiff's demand for payment and did not notify the plaintiff of an address change, thereby breaching the contract. The court applied the principle of good faith to limit the interest claim to the principal amount, finding the plaintiff's request legally justified and supported by evidence.
Legislator headnote
AI generatedVõlaõigusseaduse § 100; § 101 lg 1 p-d 1 ja 6; § 108 lg 1; § 113 lg 1: When a debtor fails to pay according to contract terms, the creditor may claim the principal debt and interest; courts must apply good faith principles to ensure reasonable outcomes.
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus
Kohtunik Lea Pavelson
Otsuse tegemise aeg ja koht 03.04.2007 Rapla
Tsiviilasja number 2-07-8474
Tsiviilasi AS E hagi K S vastu 1142,20 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS E , hageja esindaja AS L, esindaja R R, kostja K S
Resolutsioon Välja mõista K Slt 1142,20 krooni AS E kasuks.
Edasikaebamise kord K S võib esitada kohtuotsuse peale kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud Pooled sõlmisid 11.01.2000 liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Vastavalt lepingutele esitas hageja kostjale arve nr 1896353 kokku summas 670,60 kr. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlg 571,60 kr, mis on käesoleva hetkeni tasumata. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale võlanõude, milles teavitas viimast tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamise kuupäevani 02.03.2007. Kostja on olnud viivituses 2530 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 7235,80 kr. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Viivise arvestus: 0,5% päevas x 571,60 kr = 2,86 kr/päevas, 2,86 kr x 2530 päeva = 7235,80 kr. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, pidades ühtlasi silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat, on hageja huvitatud viivisest põhivõla ulatuses, s.o summas 570,60 kr. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on E teenuste kasutamise üldtingimused. Tingimuste p
4.1.1 kohaselt kohustus kostja täitma lepingut, st vastavalt p-le 4.1.2 tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja esitas kostjale arved lepingus märgitud aadressil xxx. Aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Vastavalt tingimuste p-le 4.1.4 alt kohustus kostja esimesel võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda kostja vastavalt tingimuste p-le 4.2 arved saanuks. Arvete mittesaamine vastavalt tingimuste p-le 7.6 ei vabastanud siiski kostjat tasumise kohustusest. Tingimuste p-s 7.7 leppisid pooled kokku viivises määraga 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste p 7.5 kohaselt loetakse makse tasutuks summa laekumise hagejale. Eelnevast lähtudes võlgneb kostja hagejale 1142,20 kr, millest rahaline põhikohustus moodustab 571,60 kr ning viivis 570,60 kr.
Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja R.R palub VÕS §-de 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-d 1, 6; 113 lg
1 alusel kostjalt välja mõista võla 571,60 kr, viivise 570,60 kr ning kohtul teha menetluskulude jaotus.
Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 30.03.2007. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud.
Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud käesoleva seaduse §-s 94, võib nõuda ka sama suurt viivist.
Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda.
Kohtunik: