2-05-5041/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

19. märts 2007. a, tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13

Tsiviilasja number

2-05-5041 (endine nr 2/22-21359/05)

Tsiviilasi

OÜAhagi RE(K ) vastu 1327,33 krooni põhivõla ja 1327,33

krooni viivise väljamõistmise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindaja

hageja OÜA(reg.kood XXX, asukoht XXX), esindaja Külliki

Tammik

kostja RE(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

07. märts 2007. a

Kohtuistungil osalejad

hageja esindaja Külliki Tammik

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista RE`lt võlgnevus 2654,66 (kaks tuhat kuussada viiskümmend neli krooni ja 66

senti), mis koosneb põhivõlast 1327,33 (üks tuhat kolmsada kakskümmend seitse krooni ja 33

senti) ja viivisest 1327,33 (üks tuhat kolmsada kakskümmend seitse krooni ja 33 senti)

OÜAkasuks.

3. Välja mõista RE`lt menetluskulud: riigilõiv 280,00 (kakssada kaheksa-kümmend) krooni

ja õigusabikulud summas 132,73 (ükssada kolmkümmend kaks krooni ja 73 senti)

OÜAkasuks.

4. Välja mõista RE`lt menetluskuludena postikulu 103,80 (ükssada kolm krooni ja 80 senti)

riigituludesse, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti

Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606 märkides viitenumbriks

2800049777 ning selgitusse kohtu nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina „kohtukulu“.

5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6].

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates kohtuotsuse

kättesaamisest TsMS § 415 ja 416 sätestatud alusel ning korras.

Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või

mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto

nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumbriga 3100057358.

Hagi aluseks olevad asjaolud

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) ja kostja 08.04.1998.

a Q GSM liitumislepingu nr 10023859, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale

telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade(mobiiltelefon) /teenuste eest

vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Oma allkirjadega lepingul

kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva Q-GSM

mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi (üldtingimused). Vastavalt üldtingimustele

kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Üldtingimuste kohaselt

kohustus kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast

summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kostja poolse

kohustuse rikkumise tõttu lõpetas Tele2Eesti AS kostjaga ennetähtaegselt lepingu. Tele2 Eesti

AS loovutas nõude hagejale kostja vastu summas 1327,33 koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja

arvestas kostjale viivist summas 4985,45 krooni. Hageja vähendas viivise nõuet põhivõla

summani.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1327,33 krooni ja viivised 1327,33 krooni.

Kohtukuluna palub hageja kostjalt välja mõista riigilõiv summas 280,00 krooni ja õigusabi

kulud 132,73 krooni.

Kostja vastuväited

Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole võlakohustust tahtlikult

rikkunud, kuna ei saanud talle aadressile XXX saadetud arveid kätte. Samuti poleks kostja

saanud maksekohustust täita, kuna viibis kinnipidamisasutuses 08.07.1998. a – 07.09.1999. a

ning uuesti alates 17.10.2000.a kuni 21.08.2014. a. Hageja ei ole teinud kõik endast olenevat

toimetamaks kostjani arveid ning teadet lepingu lõpetamise kohta. 02.07.1998.a koostatud teade

lepingu lõpetamise kohta saadeti aadressile XXX, kuid sel ajal ei olnud kostja nimetatud

aadressiga mingil moel seotud. Hageja ei ole kontrollinud kostja tegelikku asukohta, mis arvete

väljastamise ajal oli XXX. Arved jäid maksmata maksejõuetuse tõttu seoses vanglas

viibimisega, samuti poleks kostja teadnud summa suurust, kuna arveid ei saadetud tema

tegelikku viibimiskohta XXX. Kostja omas igakuist rahalist sissetulekut ajavahemikus veebruar

kuni 15. august 2006. a töötasuna AS V . Käesoleval ajal puudub kostjal töö ja seoses sellega

sissetulek.

Menetluse käik

Kostja kohtuistungile ei ilmunud, teadlik kohtuistungi toimumise ajast. Teatanud kohtule

05.03.2007. a telefoni teel 07.03.2007. a määratud kohtuistungile mitteilmumisest. Samuti teatas

kostja, et jääb oma kirjaliku vastuse juurde.

Hageja esindaja jääb 07.03.2007. a toimunud kohtuistungil nõude juurde ja palub hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja esindaja seletuse, uurinud esitatud dokumentaalseid

tõendeid ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kooskõlas võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse

seaduse rakendamise seaduse § 11, § 12 lg 2 kuulub kohaldamisele kuni 30.06.2002 kehtinud

tsiviilkoodeks (TsK). TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja

kindlaksmääratud tähtajaks. § 174 järgi ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest

lubatud.

Asja sisulise arutamise käigus on tõendamist leidnud, et 08.04.1998. a . sõlmisid AS Tele2 Eesti

(AS Ritabell õigusjärglane) ja kostja Q GSM liitumislepingu nr 10023859, mille alusel AS Tele2

Eesti kohustus pakkuma kostjale elekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud

kaupade(mobiiltelefon)/teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt

tasuma. Nimetatud lepinguga võttis kostja endale lepingus ja mobiiltelefonisideteenuste

kasutamise tingimustes (üldtingimused) märgitud õigused ja kohustused.

Kostja kirjaliku vastuse kohaselt ta ei tasunud arveid, kuna kuna ei saanud talle aadressile Baeri

5-1, Tartu saadetud arveid kätte. Samuti poleks kostja saanud maksekohustust täita, kuna viibis

kinnipidamisasutuses 08.07.1998. a – 07.09.1999. a ning uuesti alates 17.10.2000.a kuni

21.08.2014. a. Hageja ei ole kontrollinud kostja tegelikku asukohta, mis arvete väljastamise ajal

oli XXX. Arved jäid maksmata maksejõuetuse tõttu seoses vanglas viibimisega, samuti poleks

kostja teadnud summa suurust, kuna arveid ei saadetud tema tegelikku viibimiskohta XXX.

Kohus asub seisukohale, et kostja on saanud teenust ja on kohustatud selle eest tasuma. Kostja ei

ole vaidlustanud teenuse saamist. Kostja kohustus lepingu sõlmimisel õigeaegselt tasuma esitatud

arved. Kostja arveid ei tasunud. Arved saadeti kostjale lepingus märgitud aadressile Baeri 5-1,

Tartu. Kostja aadressi muutmisest hagejat ei teavitanud. Kostja viibimine kinnipidamisasutuses

ja seetõttu arvete mitte kättesaamine ei vabasta kostjat arvete tasumisest ja viiviste

mittetasumisest. Aadressi muutumisest teatamine oli kostja kohustus ning kostja oli teadlik

saadud teenuste eest tasumise kohustusest, kuid jättis kohustuse täitmata.

TsK § 191 lg 1 sätestab, et leppetrahviks (trahviks, viiviseks) loetakse seaduse või lepinguga

kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise

mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Lepinguga võttis

kostja kohustuse tasuda viivist 0,5% võlasummast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem

kui 60 krooni kuus. Hageja on viivise nõuet vähendanud ja nõuab kostjalt viivist

põhivõlgnevusega võrdses suuruses.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1327,33 krooni ja viivised

1327,33 krooni.

Kohtukulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3

tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse

menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

TsMS § 60 lg 1 kohaselt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 280,00 krooni,

mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse ja TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu

summas 132,73 krooni, mis on 5 % hagi rahuldatud osast. Kostjalt kuulub TsMS § 52 p-st 5 ja §

54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu 103,80

krooni.

Maie Seppo

kohtunik