2-06-37896/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-06-37896

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Kohtunik Raivo Einula (92) Määruse tegemise aeg ja koht

12. märtsil 2007.a., Tallinn Tsiviilasja number 2-06-37896 Tsiviilasi GJvs VT(ka VT) ühisomandi õiguse kaotamise tunnistamise nõue. Menetlustoiming Tagaseljaotsus Menetlusosalised ja nende esindajad

Istungi toimumise aeg ja istungil osalenud protsessiosalised Hageja: GJ Hageja nõustaja: JB Kostja: VT(ka VT; ) 08.03.2007.a. Hageja: GJ Hageja nõustaja: JB Kohtuotsuse resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Tunnistada VT(ka VT) ühisomandi õiguse kaotanuks asukohaga , katastritunnus , asuva korteriomandi suhtes.

3. Poolte menetluskulud jätte poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).

4. Saata jõustunud kohtuotsus teadmiseks Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna jaoskonnale asukohaga ;

5. Tunnistada tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p2).

Kostjal on õigus esitada kaja Harju Maakohtule 28 päeva jooksul alates otsuse kostjale kättetoimetamisest (TsMS § 415 lg 2). Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avalikult Riigi teataja väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 142 lg-le 2 tasutakse kajalt ja menetluse

2-06-37896

taastamise avalduselt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Ühispangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358.

Asjaolud

Harju Maakohtus Liivalaia kohtumaja menetluses on GJ`i hagi VT`i (ka VT; isikukood ) vastu ühisomandi õiguse kaotamise tunnistamise nõudes.

Hageja ja kostja vaheline abielu sõlmiti Abielu kestel erastasid hageja ja kostja asuva korteri. Nimetatud korter vormistati vallasvarana hageja nimele, kuid vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg-le 1 oli nimetatud vara abikaasade ühisvara. Juba enne erastamist muutusid hageja ja kostja vahelised abielusuhted pingelisteks. Kuna hageja ja kostjaga koos elasid ka nende kaks poega, siis otsustas kostja, et jätab asuva korteri hagejale ja poegadele ning sõidab ise , kus tal oli võimalus saada omale korter. Sellepärast koostati korteri erastamise dokumendid hageja nimele.

alates kostja praktiliselt enam ei elanud . Ta oli korduvalt sõitnud , et lahendada omale korteri otsimise küsimus. tuli kostja korterisse ning teatas, et tal on võimalus saada ühetoaline korter ning on vaja vormistada abielu lahutamine. Varaga seotud vaidlused pooltevahel puudusid. Kostja kinnitas, et jätab korteri hagejale ja poegadele. Hageja ja kostja arvasid ekslikult, et kuna korter on vormistatud hageja nimele, siis ei ole vaja eraldi vormistada kostja loobumist oma osalt ühisomandis. Abielulahutus vormistati Perekonnaseisuametis. Pärast seda sõitis kostja ära ning peale seda ei ole hageja teda enam näinud. Hageja ei ole saanud kostjalt kirju ning ei tea ka tema aadressi.

korterit kasutas hageja ainuisikuliselt alates Hageja on kandnud ka kõik korterikulud. Kostja ei ole kandnud korteri ülalpidamiseks alates tema ärakolimisest mitte kordagi. Hageja on lasknud vahetada korteris aknad ning teha kapitaalremondi. Korduvalt on tehtud ka sanitaarremont. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) §110 lg-le 1 igamise tõttu läks kostja osa üle hagejale, kuna hageja on vallanud vallasasja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik.

korter registreeriti hageja nimele kinnistuna Selleks ajaks oli hageja abielu kostjaga lahutatud. Kohtusse pöördumise vajadusest sai hageja teada alles siis, kui notar seletas, et ta ei saa tõendada hüpoteegilepingut nimetatud korteri kohta.

Kostja elukoha väljaselgitamiseks on hageja kirjutanud kostja õele, kes samuti ei teadnud midagi kostja elukohast. Ka pöördus hageja VF saatkonna juures asuvasse sotsiaalhoolekande osakonda, kuid ka neil puudusid andmed kostja kohta. Rahvastikuregistripäringust selgus, et kostja elab Venemaal, kuid täpsemad andmed puuduvad.

Hageja on hinnanud korteri väärtuseks selle väärtuse lahutuse momendil (so 22.09.1997.a.)

100 000,00 krooni ning poole omandi väärtuseks seega 50 000,00 krooni. Sellest tulenevalt tasus hageja riigilõivu summas 2 750,00 krooni ning tasus hageja riigilõivu summas 200,00 krooni menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Hageja taotles hagimaterjalide ja kohtukutse edastamist kostjale Riigi teataja väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel.

Kostjale VT (ka VT) on menetlusdokumendid (hagimaterjalid ja kohtukutse) kätte toimetatud vastavalt kohtu määrusele avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu . ning TsMS §

317 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks.

2-06-37896

Kohtu põhjendused

AÕS § 110 lg 1 alusel tekib vallasomand igamisega, kui isik valdab vallasasja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik. TsMS § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 4 ning § 413 lg-st 4 tulenevalt võib tagaseljaotsuse teha ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes, kui asja saab lahendada eraldi muust abieluasjast. TsMS § 410 alusel Kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja taotles kohtuistungil tagaseljaotsusega hagi rahuldamist. Antud juhul leiab kohus, et GV`i hagiavalduses VT(ka VT) ühisomandi õiguse kaotamise tunnistamise nõudes on põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine. Antud tsiviilasjas puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 alusel kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Raivo Einula Kohtunik