2-06-35860/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.03.2007.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-06-35860

Tsiviilasi

AS-i E (registrikood XXX, asukoht XXX) hagi

OÜA(registrikood XXX, registreeritud asukoht XXX) vastu 12

770,70 krooni saamiseks

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista OÜA AS-i E kasuks 12 770,70 krooni.

3. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta OÜA kanda. Edasikaebamise

kord

Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse taastamiseks 14 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud

AS E esitas 29.11.2006 hagi OÜA vastu 12 770,70 krooni saamiseks.

Nõue tulenes poolte vahel 27.11.2001 sõlmitud liitumislepingust, mille alusel esitatud arved

jättis kostja tasumata.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja vastamiseks.

Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole

taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks

tagaseljaotsuse.

Kohtu

põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal

algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaks võetuks.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas

osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud

asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Poolte vahel 27.11.2001 sõlmitud liitumislepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse

rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud

kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning

võlaõigusseaduses sätestatut. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud

asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse

senikehtinud seadust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg 3 kohaselt on kestvusleping püsiva

kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping. Kuni 01.07.2002 kehtinud

tsiviilkoodeksi (TsK) § 163 kohaselt tekivad kohustised lepingutest või muudest alustest. TsK

§ 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks

vastavalt seaduse või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt

esitatavatele nõuetele. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja

ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti

viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust

protsendimäära. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas.

Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 6 385,85 krooni ja viivise 6 384,85 krooni, kokku

12 770,70 krooni tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevaid

kohustusi täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 12 770,70 krooni.

Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab

hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-Ie 1 esitab asja

menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse

jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja

menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning

kulusid tõendavad dokumendid.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud

korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab

kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud

juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas

kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli

mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas

SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr

22101392^^ mõlemal viitenumber 3100057358.

Meelis Eerik

l

_.

Kohtunik