3-07-622/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

30. märts 2007. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-622 Haldusasi Kodakondsusja Migratsiooniameti taotlus A.S.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja – Kodakondsusja Migratsiooniamet, esindaja Aleksei Kuznetsov; Väljasaadetav – A.S., isikukood xxxxxxxxxx, sünd. Aserbaid- žaanis, esindaja advokaat Kristina Suvalova Kohtuistungi toimumise aeg

30. märts 2007. a, Tallinn Resolutsioon Pikendada A.S.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 30. maini 2007. a. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu hiljemalt 9. aprillil 2007. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.S. on pärit Aserbaidžaanist ja viibib Eesti Vabariigis ebaseaduslikult. Eestisse saabumise aeg ja asjaolud on tõsikindlalt tuvastamata. A.S.il oli Eesti elamisluba 13. augustist 2002. a kuni 12. veebruarini 2004. a. Kodakondsusja Migratsiooniamet (KMA) tegi 24. märtsil 2005. a talle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks hiljemalt 23. maiks 2005. a. Ettekirjutus on täitmata.

2. Tallinna Halduskohtu 9. juuni 2005. a otsuse alusel paigutati A.S. väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuna isikut ei olnud kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu võimalik Eestist

48 tunni jooksul välja saata. Halduskohus on kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra pikendatud.

3. KMA esitas Tallinna Halduskohtule taotluse A.S.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. Taotluse kohaselt ei ole isik täitnud Eestist lahkumise ettekirjutust. KMA pöördus

22. septembril 2005. a läbi Välisministeeriumi Aserbaidžaani Moskva suursaatkonna poole palvega väljastada A.S.ile tagasipöördumistunnistus. Seniajani ei ole Aserbaidžaani Moskva suursaatkonnalt vastust saadud. Välisministeeriumi 25. jaanuari 2006. a kirja kohaselt on taotlus edastatud Aserbaid- žaani suursaatkonnale ja saadetud on korduvaid meeldetuletusi. 29. märtsil 2006. a pöördus KMA

Välisministeeriumi poole informatsiooni saamiseks. Välisministeeriumi 1.juuni 2006. a kirjas kinnitatakse KMA-le, et 27. aprillil 2006. a toimunud kohtumistel arutasid Eesti ja Aserbaidžaani esindajad dokumenteerimisega seotud probleeme ja lubati küsimusega tegeleda. 20. juuli 2006. a kirjas ja

28. juuli 2006. a elektronkirjas kinnitab Välisministeerium, et Aserbaidžaani Välisministeerium on lubanud võtta küsimuse lahendamise oma isikliku järelevalve alla. 1. novembril 2006. a teatas Aserbaidžaani Suursaatkond Lätis vastuseks KMA 28. juuli 2006. a kirjale, et A.S. ei ole arvel Aserbaid- žaani Siseministeeriumi automatiseeritud passisüsteemis ning ta ei ole Aserbaidžaani kodanik. KMA leiab, et A.S. peaks seega taotlema endale Aserbaidžaani kodakondsust või teeb seda KMA. 30. novembril 2006. a pöördus KMA Aserbaidžaani Suursaatkonna poole Lätis sooviga teada saada, millistel tingimustel võib A.S. saada Aserbaidžaani kodakondsuse, võttes arvesse isiku päritolu. 6. veebruaril 2007. a toimunud kohtumisel Aserbaidžaani Suursaatkonnas Lätis arutasid KMA esindajad A.S.i dokumenteerimise võimalusi. Aserbaidžaani konsuli sõnul on A.S.il õigus taotleda Aserbaid- žaani kodakondsust, selleks tuleb esitada isiklikult taotlus Aserbaidžaanis, kuhu sõitmiseks on vaja viisaga reisidokumenti. 20. märtsil 2007. a telliti A.S.ile ajutine reisidokument, mille valmimisel taotleb KMA Aserbaidžaani Suursaatkonnast Lätis A.S.ile ajutisse reisidokumenti viisat lahkumaks Eestist Aserbaidžaani. Kuna isikul puuduvad reisidokumendid, ei saa väljasaatmist täide viia.

4. A.S. palub jätta KMA taotluse rahuldamata, kuna soovib jääda Eestisse.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et KMA taotlus A.S.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 2 lg 1, § 14 lg 1, § 18 lg 1, § 23 lg 1 ja § 25 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. A.S.il puuduvad jätkuvalt välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub Eestist väljasaatmisele. Eesti riik on teinud kohaseid jõupingutusi väljasaatmise sundtäitmise täideviimiseks, kuid väljasaatmismenetlus on viibinud Aserbaidžaani võimude tegevusetuse ja A.S.i seaduserikkumise (VSS § 264 lg 1 p 3) tõttu. Isikul puudub kehtiv reisidokument, mistõttu tema kohene väljasaatmine Eesti Vabariigist ei ole võimalik. Puuduvad seaduses ettenähtud alused tema vabastamiseks väljasaatmiskeskusest. A.S.i väljasaatmine Aserbaidžaani ei ole võimatu VSS § 14 lg 4 p 2 mõttes ega perspektiivitu. Aserbaidžaani kodakondsuse puudumine ei omaq iseseisvat, väljasaatmist võimatuks tegevat tähendust. Väljasaatmine võib olla võimalik sõltumata kodakondsusest, kui vastuvõttev riik võimaldab isikul tagasi pöörduda. A.S. on aserbaidžaani päritolu; Aserbaidžaan ei ole seni ametlikult kinnitanud, et ei võta isikut riiki vastu; Aserbaidžaanis elavad tema lähisugulased. A.S.i kinnipidamine väljasaatmiskeskuses ei ole muutunud ilmselgelt perspektiivituks ning seega ka mitte ebaproportsionaalseks, sest KMA andmete kohaselt võimaldab Aserbaidžaan isiku vastuvõtmise ajutisse reisidokumenti vormistatud viisa alusel, misjärel saab A.S. taotleda Aserbaidžaanis kodakondsust. Asjaolud on muutunud võrreldes Tallinna Halduskohtu 31. jaanuari 2007. a määruses nr 3-07-205 tuvastatud asjaoludega – halduskohtul ei ole alust kahelda KMA kinnituses, et 6. veebruaril 2007. a toimunud kohtumisel Aserbaidžaani Suursaatkonnas Lätis lepiti KMA esindajatega kokku, et väljasaadetava Aserbaidžaani lubamine võimaldatakse isikule ajutise reisidokumendi väljastamise ja viisa andmise korral. Seega pole käesoleval hetkel välistatud A.S.i tagasipöördumine Aserbaidžaani. Asjaolu, et A.S. ei pruugi soovida teha väljasaatmismenetluses KMA ja Aserbaidžaani võimudega koostööd tagasipöördumist võimaldavate dokumentide saamiseks, ei oma määravat tähtsust, sest isiku Eestisse jäämine või siit väljasaatmine ei saa sõltuda ainult isiku personaalsetest eelistustest elukohariigi valikul. Eespool on selgitatud, on A.S. peab täitma seadusest tulenevat kaasaaitamiskohustust (VSS § 264 lg 1 p 3).

7. Ehkki Eestis elab A.S.i vend F. S., on A.S. kohtuistungil ise kinnitanud, et ta elas enne kinnipidamist kodutute varjupaigas (haldusasja nr 3-745/05 lk 39 pöördel), millest järeldub, et A.S.i sidemed oma vennaga ei ole tihedad ega vasta tavapärastele perekondlikele suhetele. A.S.i väljasaatmine ei riku seega perekonnapõhiõigusi.

8. Seega on A.S.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine põhjendatud. Kohus pikendab A.S.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kaheks kuuks, s.o kuni 30. maini 2007. a.

Villem Lapimaa