Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-07-4851/4 AI generated

2-07-4851/4 · Tallinna Ringkonnakohus

Case Number 2-07-4851/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

15.01.2007 esitas OÜ * (asutamisel) Harju Maakohtu registriosakonda kandeavalduse asutamisel oleva osaühingu äriregistrisse kandmiseks. Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi leidis 18.01.2007 määruses, et kannet ei ole võimalik teha, sest osaühingu taotletav ärinimi ei ole selgesti eristatav varem äriregistrisse kantud ärinimedest ning ettevõtja ei ole teatanud kavandatavat põhitegevusala. Äriregistrisse on kantud ärinimed osaühing X ja osaühing Y. Taotletav ärinimi erineb varem äriregistrisse kantud ärinimest ühe tähe võrra ning on nimetatud ärinimedega eksitavalt sarnane häälduse poolest. Ärinimed peavad olema eristatavad nii häälduse kui ka kirjapildi poolest. Ettevõtja äriregistrisse kandmisel tuleb teatada ka kavandatud põhitegevusala vähemalt Eesti majanduse tegevusalade

Legislator headnote

AI generated

2-07-4851/4 · Tallinna Ringkonnakohus: Äriseadustiku (ÄS) § 11 lg 2 kohaselt peab äriühingu ärinimi olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. ÄS § 52 kohaselt kontrollib registripidaja ärinime vastavust seaduse nõuetele. Kui ärinimi ei vasta seaduse nõuetele, teeb registripidaja ettepaneku valida uus ärinimi registripidaja määratud tähtaja jooksul. 15.01.2007 nimekorraldaja teatisest nähtuvalt on registreeritud sarnaste ärinimedena Osaühing a, Osaühing b, Osaühing c, OÜ e ja * i osaühing. Nimetatud äriühingutest kaks on äriregistrisse kantud 1997. ja ülejäänud 2006. aastal.

Keywords

AI generated
obligation to register commercial register application and registration procedure marriage register register entry fee change of name
AI generated
3-25-527/2
V.P (kaebaja) esitas 03.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tartu Maakohtu yyyyyyyy) juhatusest V.P, s.o teha vastav kanne juhatuse liikme kustutamise kohta.
2-21-2446/44
16.02.2021 hagiavalduse kohaselt toimus 22.02.2018 Lääne-Virumaal Sillamäel Tallinna mnt 19 juures liiklusõnnetus, kus D.B.le kuulunud ja D.A.i poolt juhitud sõiduk V.G., registreerimismärgiga xxxx tagurdas otsa sõidukile M-B., registreerimismärgiga xxxx. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel puudus sõidukil V.G. kehtiv liikluskindlustuse poliis. Viimane poliis nr XXXX oli sõlmitud hageja juures, kuid lõppes 21.02.2018 kell 23:59. Kuivõrd kostja tsiviilvastutus seoses liikluskahju tekitamisega oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustatud hageja juures, hüvitas hageja vastavalt liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) §-le 36 lg 2 sõiduki M-B. liikluskahjus saadud vigastuste taastusremondikulud vastavalt Autobond Osaühing arvele summas 516 eurot. 15.11.2019 esitas hageja kostjale tagasinõude summas 516 euro tasumiseks. 05.12.2019 esitas kostja hagejale e-kirjaga omapoolse vastuväite tagasinõudele, 06.12.2019 hageja kostjale omapoolse vastuse kostja seisukohale. Kostja ei ole vabatahtlikult hagejale esitatud nõuet tasunud. Sõiduki V.G. liikluskindlustus lõppes 21.02.2018 ehk antud sõiduk ei tohtinud osaleda liikluses, kuid LKindlS §-st 36 lg 2 tulenevalt oli hagejal kahju põhjustaja viimase lepingujärgse kindlustusandjana kohustus kannatanule kahju hüvitada. LKindlS § 55 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lg-s 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. LKindlS § 7 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Sõiduki V.G. omanik liiklusõnnetuse toimumise hetkel, s.o 22.02.2018, oli vastavalt Maanteeameti kirjale kostja. Seega oli antud juhul kindlustuskohustusega isikuks kostja, kes ka vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel kehtinud LKindlS määratleb üheselt, kes on kindlustuskohustusega isikuks ning lisaks avaliku teabe seaduse (AvTS) § 436 lg 4 kohaselt antakse andmetele õiguslik tähendus seadusega, seega LKindlS 7 lg-d 1 ja 2 annavad liiklusregistri andmetele kindlustuskohustusega isiku osas õigusliku tähenduse. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud kostja kohustus hagejale kahju hüvitada. Hageja on esitatavat nõuet ümardanud ning esitab kostjale nõude summas 500 eurot.
2-22-18113/4
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Kohtujurist Karolin Kirss Määruse tegemise aeg ja koht 19.01.2023.a.
2-16-1578/5
Määrata Dromberg Osaühing likvideerijaks Erki Selling (isikukood 37106150276).
3-12-20/3
AS Saku Tehno aktsionärid T.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-07-4851

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

23. märts 2007.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-4851 Tsiviilasi OÜ * (asutamisel) kandeavaldus Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 18. jaanuari 2007.a määrus tähtaja andmise kohta puuduste kõrvaldamiseks,sh seaduse nõuetele vastava ärinime valikuks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ * (asutamisel) määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 18. jaanuari 2007.a määrus osas, milles kohtunikuabi määras anda avaldajale tähtaja seaduse nõuetele vastava ärinime valikuks. Saata asi Harju Maakohtu kohtunikuabile kandeavalduse menetlemise jätkamiseks.

2. OÜ * (asutamisel) määruskaebus rahuldada. Edasikaebe kord Määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates.

Menetluse varasem käik

1. 15.01.2007 esitas OÜ * (asutamisel) Harju Maakohtu registriosakonda kandeavalduse asutamisel oleva osaühingu äriregistrisse kandmiseks.

2. Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi leidis 18.01.2007 määruses, et kannet ei ole võimalik teha, sest osaühingu taotletav ärinimi ei ole selgesti eristatav varem äriregistrisse kantud ärinimedest ning ettevõtja ei ole teatanud kavandatavat põhitegevusala. Äriregistrisse on kantud ärinimed osaühing X ja osaühing Y. Taotletav ärinimi erineb varem äriregistrisse kantud ärinimest ühe tähe võrra ning on nimetatud ärinimedega eksitavalt sarnane häälduse poolest. Ärinimed peavad olema eristatavad nii häälduse kui ka kirjapildi poolest. Ettevõtja äriregistrisse kandmisel tuleb teatada ka kavandatud põhitegevusala vähemalt Eesti majanduse tegevusalade

2(2) klassifikaatori neljandal tasemel. Kohtunikuabi andis avaldajale puuduste kõrvaldamiseks 60 päeva alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebuse põhjendused

3. OÜ * (asutamisel) palus määruskaebuses tühistada määruse osaliselt ja registreerida ärinime OÜ *. Ärinime OÜ * ei ole varem registreeritud. OÜ-ga * (asutamisel) sarnaste ärinimedega äriühingud on väikesed ja tundmatud ning OÜ * registreerimisel probleeme ei tekiks. Samuti tuleks ettevõtte asutajal uue ärinime valikul kanda oluliselt lisakulusid.

Ringkonnakohtu põhjendused

4. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leidis, et määruskaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 18. jaanuari 2007.a määrus kuulub tühistamisele osas, milles kohtunikuabi määras anda OÜ-le * (asutamisel) tähtaja seaduse nõuete kohase ärinime valikuks.

5. Äriseadustiku (ÄS) § 11 lg 2 kohaselt peab äriühingu ärinimi olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. ÄS § 52 kohaselt kontrollib registripidaja ärinime vastavust seaduse nõuetele. Kui ärinimi ei vasta seaduse nõuetele, teeb registripidaja ettepaneku valida uus ärinimi registripidaja määratud tähtaja jooksul. 15.01.2007 nimekorraldaja teatisest nähtuvalt on registreeritud sarnaste ärinimedena Osaühing a, Osaühing b, Osaühing c, OÜ e ja * i osaühing. Nimetatud äriühingutest kaks on äriregistrisse kantud 1997. ja ülejäänud 2006. aastal.

6. Iseenesest on õige kohtunikuabi seisukoht, mille kohaselt äriseadustik ei täpsusta, mitme tähe võrra peab üks ärinimi teisest erinema ning lähtuda tuleb konkreetsest juhtumist. Samuti peavad ärinimed olema selgelt eristatavad nii häälduse poolest kui kirjapildis. Ärinimede eristatavusele hinnangu andmine kujutab endast kaalutlusehk diskretsiooniotsustust, mis sarnaselt kõigi kohtumenetluses tehtavate otsustustega peab olema põhjendatud. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on kohtunikuabi taotletud ärinime mittevastavust seadusele põhjendanud üksnes sellega, et taotletav ärinimi erineb eelnevalt äriregistrisse kantud nimedest ühe tähe võrra. Ringkonnakohus leiab, et kui ühetäheline erinevus ei olnud takistuseks terve rea sarnaste ärinimede äriregistrisse kandmisele (a, b, c, e), puudub alus keelduda ka avaldaja taotletud ärinime äriregistrisse kandmisest põhjendusel, et see erineb eelnimetatutest üksnes ühe tähe võrra. Vastasel korral ei oleks tagatud ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõte.

7. Kohtunikuabi määrust ei ole vaidlustatud osas, milles anti avaldajale tähtaeg äriregistrile kavandatava põhitegevusala teatamiseks vastavalt ÄS § 4 lõikes 5 sätestatule. Juhul, kui kandeavalduse edasise menetlemise käigus ilmneb, et nimetatud puudust ei ole seoses määruskaebuse esitamisega kõrvaldatud kohtunikuabi 18. jaanuari 2007.a määrusega antud tähtajaks, tuleb avaldajale anda puuduse kõrvaldamiseks täiendav tähtaeg.

K. Kullerkupp Kohtunik