2-07-702/3 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2007, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-702 Tsiviilasi I.V hagi M.S (S) vastu 3 805 984,60 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 05.01.2007 määrus hagi tagamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetluse liik

Menetlusosalised ja nende esindajad M.S määruskaebus Kirjalik menetlus Hageja I.V (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja adv Paavo Paas Kostja M.S (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x)

Resolutsioon

1. Jätta Harju Maakohtu 05.01.2007 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata.

Asjaolud ja menetluse käik

1. I.V esitas 04.01.2007 Harju Maakohtusse hagi M.Slt kokku 3 805 984,60 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled lihtkirjaliku broneerimislepingu Tallinnas x asuva kinnistu tulevase müügi kohta kostjalt hagejale. Hageja tasus kostjale müügihinna ettemaksuna 1 418 666 krooni. Samuti leppisid pooled lepingus kokku, et x ja y moodustatavatele elamukruntidele ehitatakse ühiselt kaks paarismaja, mille müügitulu jagatakse poolte vahel pooleks. Kostja teatas hagejale, et keeldub tühise tehingu täitmisest ehk kinnistu müümisest hagejale, samuti keeldus kostja saadud ettemaksu tagastamisest ning kahe paarismaja ehitusest saadava kasumi jagamisest, millega ütles üles pooltevahelise seltsingulepingu. Hageja nõuab kostjalt tasutud ettemaksu 1 418 666 krooni tagastamist ning sellelt intressi 32 812,75 krooni tasumist, samuti c ja d paarismajaosade müügilt saamata jäävaid müügituluosasid vastavalt 1 291 000,40 krooni ning 1 063 505,50 krooni.

2. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks, paludes seada kostjale kuuluvale kinnistule registriosa numbriga xxxxxxx kohtulik hüpoteek summas 3 992 735 krooni (hagi hind 3 805 984,60 krooni + tasutud riigilõiv 86 750 krooni + hagi tagamise taotluselt tasutud kautsjon 100 000 krooni). Hagi tagamise taotluse kohaselt on kostja asunud võõrandama talle kuuluvast y krundist moodustatavaid elamukrunte, kostjale kuuluvad korteriomandid on koormatud esimese järjekoha hüpoteegiga SEB Eesti Ühispank kasuks, Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse kohaselt ei kuulu kostjale sõidukeid ja samuti ei kuulu kostjale muud märkimisväärset vallasvara. Ka puuduvad hagejal andmed kostja regulaarsete sissetulekute kohta. Arvestades kostja pahauskset käitumist ja kinnistute müügiprotsesse ning hüpoteegiga koormatud korteriomandite väärtust peab hageja tõenäoliseks, et kostja võõrandab talle kuuluva kinnisvara enne lahendi täitmist ning muudab seetõttu lahendit täitmise võimatuks. Samuti palub hageja arvestada hagi hinda ning asjaolu, et kostjaks on füüsiline isik.

Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused

3. Harju Maakohtu 05.01.2007 määrusega rahuldati hageja taotlus hagi tagamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 ning § 378 lg 1 p 1 alusel põhinõude ulatuses. Määruse põhjenduste kohaselt kui kostja võõrandab talle kuuluva kinnisvara, mis oli pooltevahelise lepingu lõppeesmärgiks, ei pruugi tal olla hagi rahuldava kohtuotsuse jõustumise ajaks olla vara lahendi täitmiseks. Kohus jättis rahuldamata taotluse hagi tagamiseks riigilõivu ja kautsjoni summade osas. Kohus leidis, et hagi tagamise abinõuna tuleb seada Harju Maakohtu Kinnistusjaoskonna Tallinna kinnistussjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxx neljandasse jakku esimesele järjekohale hüpoteek summas 3 805 984,60 krooni hageja kasuks.

Määruskaebuse taotlus ja põhjendused

4. Kostja palus hagi tagamise määruse tühistada ja jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Alternatiivse nõudena esitas kostja taotluse kustutada hüpoteek kinnistutelt katastritunnustega xxxxx:xxx:xxxx ja xxxxx:xxx:xxxx ning seada hüpoteek kinnistule katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx.

5. Kostja on tagastanud 02.02.2007 hagejale broneerimislepingu alusel saadu kokku summas

1 455 965,72 krooni, sellest 1 418 666 põhisummana ja 37 299,72 krooni intressina, seega on ära langenud hagi tagamise alus broneerimislepingust tulenevas nõudes. Kuna poolte vahel seltsingulepingut ei ole, on hageja nõue hüpoteetiline ja tõendamata ning kohtul puudus seaduslik alus hagi tagamiseks hageja poolt esitatud seltsingulepingu ülesütlemisest tulenevate nõuete osas. Kostja kinnitab, et tema varanduslik seisund võimaldab täita kohtuotsust, kui kohus peaks hagi rahuldama. Kostja vara väärtus ületab hageja nõude summa umbes viis korda. Määruskaebuse esitamise ajaks on muudetud hüpoteegiga koormatud maa sihtotstarvet ning ühest maatükist on moodustatud kolm erinevat kinnistut erinevate katastritunnustega, millest igaüks on koormatud. Vastus määruskaebusele

6. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Enamus määruskaebuse väidetest kuulub asja sisulise lahendamise ja mitte hagi tagamise õiguspärasuse hindamise juurde. Asjaolude muutumine, milleks on kostja poolt haginõude osaline rahuldamine, ei saa olla määruskaebuse rahuldamise aluseks. Kuna kostja ei soovi kinnistuid võõrandada, ei ole abinõu kostjat ka ebamõistlikult koormav. Alternatiivset nõuet ei saa rahuldada kuna kolm katastriüksust ei moodusta kolme kinnistut, vaid on kõik ühe kinnistu osad.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

8. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks ja vaidlustatud kohtumäärus tuleb jätta muutmata.

9. TsMS § 377 lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Üheks võimalikuks hagi tagamise abinõuks on kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine (TsMS § 378 lg 1 p 1). Hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks (TsMS § 378 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et hageja taotletud ja kohtu valitud hagi tagamise abinõu ei koorma kostjat liigselt ning hagi tagamisel ei ole kohus seadust rikkunud. Kohus on määruses põhjendanud, miks ta pidas hagi tagamist vajalikuks ning need põhjendused lähtuvad hagi tagamise põhistatud avaldusest. Vastavalt TsMS § 235 on väite põhistamine väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Hagi tagamise taotluse lahendamisel ei hinda kohus hagiavalduses ega hagi tagamise avalduses esitatud nõuete ja väidete tõendatust.

10. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määruskaebuse alternatiivse nõude, kuna pärast hagi esitamist muutunud asjaolude alusel saab kostja taotleda hagi tagamise abinõu asendamist või hagi tagamise tühistamist maakohtult. Käesoleva määrusekaebuse alusel kohus seda otsustada ei saa. Ringkonnakohus kontrollib üksnes seda, kas maakohtul oli hagi tagamise hetkel hagi tagamise avalduse alusel hagi tagamiseks alust või mitte. Käesolevas asjas ei nähtu hagi tagamise avaldusest ega määruskaebusest, et hagi tagamiseks alust ei olnud. Kohus arvestas hagi tagamisel õigesti hagi hinda, milleks oli (ja on siiani) 3 805 984,60 krooni ning kostja võimalust võõrandada talle kuuluv kinnisvara. Kohtulik hüpoteek ei keela kostjal vara käsutamist, seega ei koorma valitud hagi tagamise abinõu kostjat ebamõistlikult.

11. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määruskaebuses toodud väited pooltevahelise väidetava seltsingulepingu puudumise ning hageja poolt nõutava saamata jääva tuluosa tõendamatuse ja põhjendamatuse kohta, kuivõrd hagi tagamise määruse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel pooltevahelist vaidlust sisuliselt ei lahendata ning vastavate väidete analüüs ei kuulu ringkonnakohtu pädevusse hagi tagamise määrusele esitatud määruskaebuse lahendamisel.

Ande Tänav kohtunik