3-06-1201/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Silvia Truman, Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht

19. märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1201 Haldusasi H.R kaebus Maksuja Tolliameti peadirektori 16. mai 2006. a käskkirja nr 887-K tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 23. oktoobri 2006. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik H.R apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja H.R Vastustaja Maksuja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 23. oktoobri 2006. a otsus ja lõpetada asja menetlus.

2. Mõista kaebaja kasuks välja menetluskulu 2450,30 krooni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti peadirektori 16. mai 2006. a käskkirjaga nr 887-K loeti Tallinna juriidiliste isikute maksukeskuse IV revisjoni osakonna juhataja kohusetäitja H. R teenistus jätkuvaks ameti koosseisus alates 16. maist 2006 Põhja maksuja tollikeskuse suurettevõtete kontrolli osakonna juhataja ametikohal kohusetäitjana, määrati tema kuupalgamääraks 29. palgaastme järgi 6910 kr, rakendati palgamäära 50%-list diferentseerimist kuni 10 365 kroonini ning otsustati maksta lisatasu teenistusaastate eest 5% ametipalgast.

2. H. R esitas halduskohtule kaebuse nimetatud käskkirja tühistamiseks.

Maksuja Tolliameti peadirektori 11. septembri 2006. a käskkirjaga nr 1547-K tühistati 16. mai 2006. a käskkiri, vabastati kaebaja juriidiliste isikute maksukeskuse IV revisjoni osakonna juhataja kohusetäitja ametikohalt teenistusest seoses koondamisega alates 25. veebruarist 2004 ja otsustati maksta talle hüvitisena kahe kuu ametipalk.

Kaebaja seletuse kohaselt on käskkirja õigusvastasuse tuvastamine kaebajale jätkuvalt vajalik võimaliku kahjunõude esitamise otsustamiseks, õigusselguse saamiseks, kaebaja rehabiliteeri-

3-06-1201 2(4) miseks, vastustaja uue õigusvastase tegevuse vältimiseks ja kantud õigusabikulude väljamõistmiseks. Samuti leiab kaebaja, et kui 11. septembri 2006. a käskkiri tulevikus kohtu poolt tühistatakse, tühistatakse sellega ka 16. mai 2006. a käskkirja kehtetuks tunnistamine.

3. Tallinna Halduskohtu 23. oktoobri 2006. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused:

a) Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 24 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Vastavalt HKMS § 7 lg-le 1 võib kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kuna kaebaja pärast vaidlustatud haldusakti tühistamist ei nõustunud menetluse lõpetamisega, tuleb kaebuse põhjendatuse kontrollimist alustada kaebajal selleks põhjendatud huvi olemasolu kontrollimisega. Kaebaja viited põhjendatud huvile on otsitud. Tema suhtes on antud uus teenistusalane käskkiri.

b) Kaebajal ei ole põhjendatud huvi seoses õigusabikulude väljamõistmise taotlusega. Käskkirja õigusvastasuse kindlakstegemisest ei sõltunud kaebaja õigus õigusabikulude eest hüvituse saamisele. Kui kohus oleks lõpetanud menetluse HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel, siis oleks kohus saanud vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista ka tema kohtukulud (HKMS § 92 lg 5).

c) Kaebajal puudub rehabiliteeriv huvi. Kaebaja ei ole näidanud, et ilma käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseta jääksid tema õigused kaitseta. Kaebaja väited, et tema juhtum on pälvinud ametis ulatuslikku huvi, on paljasõnalised. Käesolevas asjas ei puutu asjasse, millise mulje võivad vastustaja teistele töötajatele olla jätnud kaebaja suhtes antud muud käskkirjad ja nende hilisem tühistamine. Tõsiseltvõetav ei ole argument, et kui kohus teeb kindlaks vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse, saab kaebaja ametis selgitada õigesti tegelikke asjaolusid. Vastustaja on käskkirja tühistades andnud sisuliselt hinnangu oma haldusaktile. See on kaebaja jaoks piisavalt rehabiliteeriv. Tuvastamisest ei järgne vahetuid tagajärgi vastustajale ega kaebajale. Olukorras, kus vastustaja on kaebaja teenistusest vabastanud, ei saa kohtuotsus aidata vältida uusi õigusvastaseid samme kaebaja suhtes. Kaebaja ei ole suutnud selgitada, milles pärast käskkirja nr 887-K tühistamist ning uue põhjalikult motiveeritud käskkirja andmist seisneb õigusselgusetus.

d) Arusaamatuks jääb, millist kahju sai kaebajale põhjustada asjaolu, et kaebaja teenistus loeti alates 16. maist 2006 jätkuvaks suurettevõtete kontrolli osakonna juhataja ametikohal kohusetäitjana ning et talle määrati kuupalk diferentseerimise ja lisatasuga. Kaebaja ei ole väitnud, et kohaldatud palgatingimused oleks olnud valed. Teiseks näeb avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 135 ette konkreetsed tagajärjed ebaseaduslikult teenistusest vabastamise korral. Kaevatud käskkirjaga ei toimunud kaebaja teenistusest vabastamist. Kahjunõue käskkirja nr 887-K põhjal on kujuteldamatu. Kaebaja ei ole suutnud selgitada, milles niisugune kahju võis seisneda.

e) Kartus, et 11. septembri 2006. a käskkirja tühistamisel tühistataks ka 16. mai 2006. a käskkirja kehtetuks tunnistamine, on põhjendamatu. Halduskohus vaatab asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses. Kui kaebaja soovib vältida 16. mai 2006. a käskkirja elluäratamist, saab ta kohtult taotleda 11. septembri 2006. a käskkirja tühistamist üksnes selle p-de 2 ja 3 osas.

4. H. R apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

a) Kaebajal on põhjendatud huvi käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks, sest see on vajalik tema õiguste kaitseks. Vastustaja on andnud kaebaja suhtes rea haldusakte, mis on kohtu või vastustaja enda poolt kehtetuks tunnistatud. Õigusvastaste haldusaktide andmine jätkub kaebaja suhtes ka edaspidi. Tuvastamisel on preventiivne iseloom. Samuti on kaebaja eesmärgiks kahjunõude esitamine.

b) Vaidlustatud käskkiri ei ole õiguspärane. Seda tõendab veenvalt ka käskkirja tühistamine vastustaja poolt. Kuna kaebaja vabastati 11. septembri 2006. a käskkirjaga tagasiulatuvalt teenistusest alates 25. veebruarist 2004, ei olnud kaebaja 16. mail 2006 teenistuses ning tema ametinimetust ei olnud võimalik muuta ja teda ei olnud võimalik uuele ametikohale nimetada.

3-06-1201 3(4)

c) Õigusselgusetus seisneb selles, et uue käskkirja andmisega 11. septembril 2006 on vastustaja lahendanud olukorra hoopis teisiti ja tühistanud 16. mai 2006. a käskkirja ilma õigusliku hinnangu andmiseta ja viitamata ühelegi õiguslikule alusele. Haldusakt peab olema selge ja ühiselt mõistatav (HMS § 55 lg 1, § 56 lg-d 1 ja 2, § 64 lg-d 2 ja 3, § 65 lg-d 1 ja 3). 16. mai 2006. a käskkirja nr 887-k põhjendustest ega resolutsioonist ei tulene, kas käskkiri on tühistatud seoses tühisusega ning kas haldusakt tunnistatakse kehtetuks edasiulatuvalt või tagasiulatuvalt.

d) Põhjendatud huvi seisnes ka õigusabikulude väljamõistmise nõudes. Kuna MTA tühistas ise vaidlustatava käskkirja, siis oleks antud olukorras olnud võimalik menetlus lõpetada HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. HKMS § 92 lg-st 5 tuleneb, et menetluse lõpetamise korral seoses kaevatava haldusakti kehtetuks tunnistamisega saab välja mõista vaid kohtukulu.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 11. detsembri 2006. a määrusega võeti apellatsioonkaebus menetlusse ning muuhulgas anti menetlusosalistele tähtaeg menetluse lõpetamise küsimuses ringkonnakohtule seisukoha esitamiseks. Ringkonnakohus märkis, et käesolevas asjas võib esineda alus halduskohtu otsuse tühistamiseks ja menetluse lõpetamiseks HKMS § 24 lg 1 p 4 ja § 46 lg 1 alusel.

6. Maksuja Tolliameti vastuses apellatsioonkaebusele leitakse, et kaebaja väited on põhjendamatud järgmistel põhjustel:

a) Kui kaebaja eesmärk õigusvastasuse tuvastamisel oli kahju hüvitamine, siis oleks olnud vajalik ära näidata hüvitis, mida nõutakse või tahetakse nõuda, või asjaolud, millest lähtudes hüvitis kindlaks määrata. Seda nõuet kaebaja täitnud ei ole.

b) Vaidlustatud käskkirja tühistamist ei tinginud õigusvastasus. Tühistamise tingis käskkirja väljaandmise ajal esinenud asjaolude oluline muutumine ja kaebaja meeleolu järjekordne muutus. Käskkiri oli välja antud Tallinna Halduskohtu 15. mai 2006. a otsuse (haldusasi nr 3-06- 101) alusel, millega kaebaja nõustus. Selle otsusega tühistas halduskohus Maksuja Tolliameti peadirektori 31. märtsi ja 25. mai 2004. a käskkirjad. 29. aprilli 2004. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõude jättis kohus rahuldamata, nagu ka nõuded 27. veebruari 2004. a toimingu (kaebaja kohustamine teenistust jätkama) ja koondamisest keeldumise õigusvastaseks tunnistamiseks. Samuti jättis kohus rahuldamata teenistusse ennistamise nõude ja hüvitise väljamaksmise nõude. Kohus leidis, et kaebaja teenistussuhe jätkus.

c) Kaebaja väljendas teenistuse jätkamise soovi 16. mail 2006 teenistusse ilmudes. Sel päeval oli Maksuja Tolliametis vakantne Põhja maksuja tollikeskuse suurettevõtete kontrolli osakonna juhataja ametikoht, mille teenistuskohustused, juhtimistasand ning ametipalk vastasid täielikult kaebaja endise ametikoha tingimustele. Pärast struktuurireformi tehtud muudatuste tulemusel oli tekkinud täpselt samade funktsioonidega ametikoht.

d) Vaatamata sellele, et vastustaja oli loonud kõik tingimused teenistuse jätkamiseks, kaebaja teenistusse ei ilmunud ning esitas 22. augustil 2006 järjekordse taotluse enda teenistusest vabastamiseks seoses koondamisega. Kaebaja vabastati teenistusest seoses koondamisega vastavalt 30. jaanuari 2004. a koondamisteatisele.

e) Asjaolust, kas kohus teeb kindlaks 16. mai 2006. a käskkirja õigusvastasuse, ei sõltunud kaebaja õigus õigusabikulude eest hüvitise saamisele. Kohtukulude väljamõistmine antud vaidluses oleks olnud võimalik juhul, kui kaebaja oleks nõustunud kohtumenetluse lõpetamisega HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel.

7. Seisukohta menetluse lõpetamise suhtes pooled ringkonnakohtule ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on rikkunud HKMS § 24 lg 1 p 4 alates 1. septembrist 2006 kehtivas redaktsioonis. Selle normi kohaselt oleks halduskohus pidanud menetluse lõpetama, kui ta leidis, et kaebajal puudub vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse kindlakstege-

3-06-1201 4(4) miseks põhjendatud huvi. Selle vea parandamisele asudes tuleb esmalt kindlaks teha, kas halduskohtu hinnang põhjendatud huvi puudumise suhtes oli õige.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga põhjendatud huvi puudumise suhtes. Vastuseks apellatsioonkaebuses selle seisukoha suhtes esitatud vastuväidetele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

10. Õigusvastasuse tuvastamine ei olnud vajalik kaebaja rehabiliteerimiseks ega preventsiooniks, sest kaebaja on tänaseks enda ametikohalt Maksuja Tolliametis vabastatud. Selle üle, kas vabastamine toimus õiguspäraselt, on kaebaja algatanud iseseisva vaidluse. Kui see kaebus rahuldatakse, on kaebaja ringkonnakohtu hinnangul piisavalt rehabiliteeritud ja kaitstud edasiste õigusvastaste toimingute eest. 16. mai 2006. a käskkirja õigusvastaseks tunnistamine ei saaks kaebajat edasiste õiguserikkumiste eest kaitsta tulemuslikumalt kui 11. septembri 2006. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamine või tühistamine.

11. Soov esitada kahjunõue võib olla põhjendatud huviks haldusakti õigusvastasuse tuvastamisel. Tuvastamisnõuet lahendades ei saa kohus hakata lahendama kahjunõuet. Seega ei saa nõustuda vastustajaga, et kaebaja oleks pidanud käesolevas asjas näitama ära kahju suuruse või asjaolud, millest lähtudes hüvitis määrata. Siiski ei ole kaebaja huvi haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise suhtes kahjunõude esitamise soovi motiivil põhjendatud, kui kahjunõue oleks ilmselgelt põhjendamatu.

Halduskohus on otsuses põhjendanud, miks kaebajal ei saa olla kahjunõuet tulenevalt 16. mai 2006. a käskkirjast. Kaebaja ei ole kohtu selle seisukoha suhtes apellatsiooniastmes vastuväiteid esitanud ning ringkonnakohus ei näe ka omalt poolt alust halduskohtu seisukohas kahelda. Seega ei saa kahjunõude esitamise soov olla käesoleval juhul käskkirja õigusvastasuse tuvastamise aluseks.

12. Põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks ei saa seisneda abstraktses soovis saavutada õigusselgus. Kaebaja peab põhjendama, miks on talle selgus haldusakti õigusvastasuse küsimuses enda õiguste kaitseks vajalik.

13. Kaebajal puudus käesolevas asjas vajadus käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks seoses menetluskulu väljamõistmise taotlusega. HKMS § 92 lg 5 näeb ette kohtukulude väljamõistmise kaebaja kasuks, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. Seadusest ega selle kujunemisloost ei nähtu seadusandja tahet välistada advokaadikulude väljamõistmine HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamise korral ning see ei oleks ka mõistlik ega proportsionaalne. Seega tuleb HKMS § 92 lg-s 5 kohtukulude all mõista kohtukulusid enne 1. septembrit 2006 defineeritud tähenduses, mis hõlmas ka õigusabikulud.

14. Kaebaja menetluskulud moodustavad riigilõiv halduskohtus ja ringkonnakohtus vastavalt

10 kr ja 80 kr ning advokaadikulu 2360,30, kokku 2450,30 kr, mis tuleb HKMS § 92 lg 5 alusel kaeba kasuks välja mõista.

Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus