3-07-184/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. märts 2007, Tallinn

Haldusasja number

3-07-184

Haldusasi

O.G.’i kaebus Loksa Linnavolikogu 19.01.2007 otsuse nr

5 tühisuse tuvastamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja O.G.;

Vastustaja Loksa Linnavolikogu;

Vastustaja esindaja Ksenia Kravtšenko.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt;

2. Tuvastada Loksa Linnavolikogu 19.01.2007 otsuse nr

5 punktide 1.2 ja 1.3 tühisus;

3. Jätta rahuldamata kaebus Loksa Linnavolikogu

19.01.2007 otsuse nr 5 punktide 1.1 ja 1.4 - 1.12 tühisuse

tuvastamiseks;

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda;

5. Sekretäril saata otsuse ärakirjad menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28;

§ 31 lg 4).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

1. O.G. esitas 24.01.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles, et kohus tuvastaks

Loksa Linnavolikogu (edaspidi ka volikogu) 19.01.2007 otsuse nr 5 tühisuse.

2. Vaidlustatud otsuse kohaselt on volikogu otsustanud heaks kiita rea väidetavalt Loksa

Linnavolikogu poolt 01.09.2006 vastu võetud otsuseid, sealhulgas 01.09.2006 otsuse nr 32

O.G.ile umbusalduse avaldamise kohta ning otsuse nr 33 Rein Heina valimise kohta volikogu

esimeheks.

3. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istung ja seal vastu võetud otsused

3.1. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus on tühine seetõttu, et volikogu 19.01.2007 istungi

kutsus kokku ja seda juhatas R. Heina, kellel polnud selleks vastavat pädevust.

3.2. Nimelt leiab kaebaja, et tühine on ka volikogu 01.09.2006 otsus nr 33, mille kohaselt R.

Heina volikogu esimeheks valiti. Viimatinimetatud otsuse tühisust põhjendab kaebaja sellega,

et sedagi otsust ei võtnud vastu mitte Loksa Linnavolikogu, vaid volikogu esimehe O.G.i

juhatatavalt volikogu istungilt volikogu aseesimehe Viktor Fjodorovi initsiatiivil lahkunud

ning kõrvalruumis omaalgatuslikult kogunenud volikogu liikmed. Kaebaja leiab, et sellisel

moel omaalgatuslikult kogunenud volikogu liikmed ei saanud võtta vastu volikogu otsuseid,

sealhulgas ei saanud nad avaldada umbusaldust volikogu esimehele O.G.ile ega valida uueks

volikogu esimeheks R. Heinat.

4. Samuti märgib kaebaja, et volikogu 19.01.2007 otsuses nr 5 kiidetakse heaks 01.09.2006

vastu võetud tühiseid haldusakte, ent tühise haldusakti heakskiitmine ei muuda haldusakti

seaduslikuks. Haldusakti tühisus tähendab seda, et haldusakt on algusest peale kehtetu, st

haldusakti ei ole olemas; haldusakti mida ei ole olemas, ei saa ka heaks kiita.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja kaebust ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Menetluskulud palub vastustaja jätta

kaebaja kanda. Vastustaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

6. Puutuvalt vastustaja seisukohta tuleb esmalt märkida, et Loksa linna valitsemisel alates

01.09.2006 tekkinud vaidlustes on olulisel kohal ka küsimus Loksa linna organite

esindamisest erinevates kohtumenetlustes. Käesolevas haldusasjas on kohus Loksa

Linnavolikogu esindamise küsimuse lahendanud 21.02.2007 määruses. Kohus viitab

viinkohal nimetatud määrusele, pidamata vajalikuks seal võetud seisukohti otsuses korrata.

7. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istung ja seal vastu võetud otsused

7.1. Vastustaja märgib, et 01.09.2006 tegutses Loksa Linnavolikogu esimees O.G. volikogu

istungit juhtides ja korraldusi andes omavoliliselt ning ebaseaduslikult ning muutis sellega

võimatuks volikogu töö 01.09.2006 ning see õigustas kaheksa linnavolikogu liikme lahkumist

istungilt ning istungi jätkamist kõrvalruumis. Nimelt keelas O.G. volikogu istungil osalemise

Vladimir Grillil ja Evald Stranbergil, kelle volitused oli Loksa linna valimiskomisjon samal

01.09.2006 hommikul toimunud istungil peatanud. Samas ei huvitunud O.G. nimetatud

isikute istungilt eemaldamisel sellest, et hommikune valimiskomisjoni istung ei olnud

otsustusvõimeline, kuna sealt puudusid nii valimiskomisjoni esimees kui aseesimees. Samuti

ei olnud O.G. 01.09.2006 volikogu istungit juhatades nõus panema hääletusele volikogu

liikme R. Heina ettepanekut päevakorra muutmiseks. Muuhulgas oli päevakorras ka

umbusalduse avaldamine O.G.ile.

7.2. Vastustaja möönab, et kaheksa volikogu liikme lahkumisega volikogu istungilt rikuti

istungi läbiviimise norme. Vastustaja leiab samas, et arvestades O.G.’i käitumist ja kahe

volikogu liikme istungilt kõrvaldamise katseid, oleks liikmete istungilt lahkumata jätmise

korral moonutatud umbusalduse otsustamisel hääletamise tulemused nii, et need ei kajastaks

volikogu tegelikku tahet. Vastustaja rõhutab, et volikogu liikmete enamus oli O.G.’i sellise

omavolilise ja ebaseadusliku käitumise tagajärjel sattunud olukorda, kus istungi pidamine

sellisel viisil osutus võimatuks. Sel põhjusel otsustas volikogu enamus jätkata volikogu

istungit Loksa Linnavalitsuse väikeses saalis, järgides seejuures kehtivates õigusaktides

volikogu istungi läbiviimisele sätestatud nõudeid ja piiranguid. Nimetatud istungi jätkamisest

kõrvalsaalis olid informeeritud kõik kohalviibinud isikud, kuid ilmumata jäid O.G. ja kuus

ülejäänud volikogu liiget.

7.3. Volikogu 01.09.2006 istungi materjalidest nähtub üheselt, et O.G.’il ei olnud usaldust

volikogu enamuse poolt. O.G.ile umbusalduse avaldamise poolt hääletas 01.09.2006 kahel

eraldi toiminud istungil (ühel, mida juhatas V. Fjodorov ja teisel, mida juhatas O.G.) kokku

üheksa linnavolikogu liiget, ehk volikogu liikmete enamus.

7.4. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 32, millega avaldati umbusaldust volikogu

esimehele O.G.’ile, on kehtiv, ega ole tühine, kuivõrd kõik 01.09.2006 otsused võeti vastu

volikogu häälteenamusega, siis isegi menetlusnormide järgimise korral ei saaks hääletamiste

tulemused muutuda sellisel viisil, et see oleks mõjutanud asjade otsustamist.

8. Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istung ja seal vastu võetud otsused

8.1. Lisaks selgitab vastustaja, et 09.02.2007 vastu võetud volikogu otsustega avaldati

veelkordselt umbusaldust O.G.’ile ning see kinnitab veelkord, et R. Heina poolt juhitav

volikogu tegutseb kui legitiimne ja demokraatlikel põhimõtetel moodustatud võimuorgan,

ning et O.G.’il puudub volikogu koosseisu enamuse usaldus.

8.2. Volikogu 09.02.2007 otsusega nr 23 kiideti volikogu 19.01.2007 otsus nr 5 heaks.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis,

leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud tuleb jätta poolte

kanda. Kohtu põhjendused on järgmised.

10. Põhjendatud huvi

10.1. 07.03.2003 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-21-03 on Riigikohtu halduskolleegium asunud

seisukohale, et haldusakti tühisuse või kehtivuse kindlakstegemist võib isik kohtult taotleda

juhul, kui tal on selleks põhjendatud huvi. Halduskohtu hinnangul saab isiku põhjendatud

huvi olemasolu hinnata lähtudes kahest aspektist. Esiteks eeldab põhjendatud huvi olemasolu

nõude esitanud isiku isiklikku puutumust vaidlusaluse haldusakti või toiminguga.

10.2. Teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka mingisuguse eelise ehk õigusliku kasu.

Haldusakti tühisuse tuvastamise nõude puhul tähendab see eelkõige, et haldusakt, mille

tühisuse tuvastamist isik taotleb, peab seda isikut kuidagi puudutama ning lisaks peab

tühisuse tuvastamine aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma õiguste teostamisel või

kaitsel. Halduskohtute praktikas sagedaste haldusakti või toimingu õigusvastasuse

tuvastamise nõuete puhul tuuakse kõnealuse õigusliku kasuna reeglina välja eelis mõne

järgneva nõude (näiteks kahju hüvitamise nõude) esitamisel. Oluline on, et põhjendatud

huviks ei saa olla lihtne inimlik või emotsionaalne huvi haldusakti või toimingu

õigusvastasuses või tühisuses veenduda.

10.3. Käesolevaga on 2005. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Loksa

Linnavolikogu liikmeks ning 27.10.2005 Loksa Linnavolikogu istungil sama volikogu

esimeheks valitud O.G. esitanud halduskohtule kaebuse volikogu 19.01.2007 otsuse nr 5

tühisuse tuvastamise nõudes. Nimetatud otsusega kiideti heaks rida väidetavalt Loksa

Linnavolikogu poolt 01.09.2006 vastu võetud otsuseid, sealhulgas 01.09.2006 otsus nr 32,

millega avaldati umbusaldust volikogu esimehele O.G.ile ning otsus nr 33, millega valiti

volikogu esimeheks R. Heina.

10.4. Just eelmises punktis nimetatud otsustega on kaebajal vahetu isiklik puutumus. Nii

umbusalduse avaldamine kui teise isiku volikogu esimeheks valimine takistavad kaebajal

volikogu esimehe ülesannete täitmist ning seega on kaebajal puutumus ka 19.01.2007

otsusega nr 5 osas, milles viimatinimetatud otsusega 01.09.2006 otsused nr 32 ja 33 heaks

kiideti.

Samuti leiab kohus, et volikogu 19.01.2007 otsuse nr 5 punktide 1.2 ja 1.3 tühisuse

tuvastamine võib aidata kaebajat oma õiguste edasisel kaitsel, sealhulgas erinevate teiste

praeguseks halduskohtumenetluses olevate kaebuste (nt volikogu esimehe tasu maksmise

nõuetes) läbivaatamisel. Seetõttu on kohus seisukohal, et kaebuse esitajal on põhjendatud

huvi volikogu 19.01.2007 otsuse nr 5 punktide 1.2 ja 1.3 tühisuse tuvastamiseks.

10.5. Küll aga ei näe kohus, et kaebajal oleks põhjendatud huvi 19.01.2007 otsuse nr 5

tühisuse tuvastamiseks osas, milles selle otsusega kiideti heaks muid seal nimetatud

01.09.2006 otsuseid. Ülejäänud 19.01.2007 otsusega nr 5 heaks kiidetud otsused puudutasid

umbusalduse avaldamist erinevate Loksa Linnavolikogu komisjoni esimeestele, samuti

linnapeale umbusalduse avaldamist ning uue linnapea valimist. Nende otsustega ei ole

kaebajal isiklikku puutumist, niisiis ei saa tal isiklikku puutumust olla ka 19.01.2007 otsuse nr

5 nende punktidega, milles eelnimetatud 01.09.2006 otsused heaks kiideti.

10.6. Seoses O.G.i põhjendatud huviga 19.01.2007 otsuse nr 5 punkti 1.3 tühisuse

tuvastamiseks peab kohus vajalikuks puudutada ka küsimust R. Heina kaasamise vajadusest

käesoleva haldusasja menetlusse. HKMS § 14 lõike 1 ja 3 kohaselt on menetlusosalisteks

muuhulgas kolmandad isikud, kui asja arutamisel võidakse otsustada nende seadusega

kaitstud õiguste ja vabaduste üle. R. Heina ega ühegi teise vaidlustatud otsusega heaks

kiidetud 01.09.2006 otsustes nimetatud isiku kolmanda isikuna menetlusse kaasamist ei ole

antud juhul taotlenud pooled ning ka kohus ei ole seda vajalikuks pidanud. Nimetatud isikute,

sealhulgas R. Heina, kaasamine ei olnuks kohtu hinnangul põhjendatud, kuna käesoleva asja

arutamisel ei otsustata nende isikute seadusega kaitstud õiguste üle. Nimelt oli 19.01.2007

otsuse nr 5 sisuks varem vastu võetud otsuste heaks kiitmine. Konkreetselt 19.01.2007

otsusest nr 5 heaks kiidetud varasemates otsustes nimetatud isikutele ühtegi õigust ega

kohustust ei tulenenud ning selle otsusega nende varem tekkinud õigusi ega kohustusi ei

muudetud ega lõpetatud.

10.7. Kohtu hinnangul kujutab mõiste „põhjendatud huvi“ endast laiemat mõistet, kui „isiku

õiguste või vabaduste rikkumine“. Põhjendatud huvi võib isikul olla ka olukorras, kui tema

õigusi või vabadusi ei rikuta. Seega, vaatamata asjaolule, et O.G.il saab olla põhjendatud huvi

19.01.2007 otsuse nr 5 punkti 1.3 tühisuse tuvastamiseks, ei saa väita, nagu võidaks

19.01.2007 otsuse punkti 1.3 tühisuse tuvastamisel otsustada muuhulgas R. Heina seadusega

kaitstud õiguste või vabaduste üle. Seejuures tasub rõhutada, et siduva tähendusega on üksnes

kohtuotsuse resolutiivosa, mistõttu ei tingi kolmanda isiku kaasamise vajadust seegi, et otsuse

põhjendustes võib kohus võtta seisukoha mõne R. Heina õigusi ja/või kohustusi puudutava

haldusakti õiguspärasuse või kehtivuse kohta.

11. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istungil vastu võetud otsused

11.1. Selleks, et hinnata Loksa Linnavolikogu 19.01.2007 otsuse nr 5 õiguspärasust ja

kehtivust ehk vastata küsimusele, kas tegemist on tühise haldusaktiga, nagu väidab kaebaja,

või mitte, tuleb esmalt anda hinnang volikogu 01.09.2006 otsustele nr 32 ja 33, millega

vastavalt avaldati umbusaldust volikogu esimehele O.G.ile ja valiti uueks volikogu esimeheks

R. Heina. Nimelt sellele küsimusele vastates saab võtta seisukoha, kas R. Heinal oli pädevus

kokku kutsuda ja juhatada 19.01.2007 toiminud istungit ning kas sellel istungil vastu võetud

otsuseid saab käsitleda Loksa Linnavolikogu otsustena.

11.2. Kohus on seisukohal, et volikogu 01.09.2006 otsus nr 32 ”Loksa Linnavolikogu

esimehele O.G.ile umbusalduse avaldamine” ning sama kuupäeva kandev otsus nr 33

„Linnavolikogu esimehe valimine” on tühised ning seda alljärgnevatel põhjendustel.

11.3. Haldusasja materjalide kohaselt kogunes Loksa Linnavolikogu istungile 01.09.2006.

Istungit asus juhatama volikogu esimees O.G.. Pärast istungi päevakorra kinnitamist jäi osa

volikogu liikmeid volikogu esimehe O.G.i juhtimisel istungit pidama ning volikogu

aseesimehe Viktor Fjodorovi ettepanekul lahkusid volikogu liikmed V. Fjodorov, R. Heina,

Galina Nikitina, Jelena Täht, Vladimir Grill, Evald Stranberg, Hilleri Treisalt ja Külli

Veidemann kõrvalruumi istungit isekeskis jätkama. Seal avaldasid viimatinimetatud volikogu

liikmed muu hulgas ka umbusaldust linnavolikogu esimehele O.G.ile (otsus nr 32) ning

valisid uueks linnavolikogu esimeheks Rein Heina (otsus nr 33).

11.4. Tuginedes Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 29.09.2006 otsusele

asjas nr 3-4-1-11-06, leiab kohus, et ei kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (edaspidi

KOKS) § 44 lõige 1 ega Loksa linna põhimääruse (kinnitatud volikogu 22.03.2006 otsusega;

edaspidi ka põhimäärus) § 10 lõige 2 ei anna olukorras, kus volikogu esimehe juhatusel

toimub volikogu istung, kellelegi teisele õigust juhatada volikogu istungit või jätkata selle

juhatamist volikogu esimehest sõltumatult. Ka ei näe seadus ette võimalust, et volikogu

liikmetest osa lahkub istungilt ja jätkab pärast seda volikogu istungit volikogu aseesimehe või

mõne teise isiku juhatusel. 01.09.2006 toimunud volikogu istungi puhul on oluline, et O.G.

kui istungi juhatamiseks pädev isik juhatas istungit, ei katkestanud seda ega lahkunud sellelt.

Seega ei saanud V. Fjodorovi initsiatiivil kogunenud linnavolikogu liikmed jätkata volikogu

istungit ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-35-01

toodud seisukohtadele tuginedes. Viimatinimetatud otsuses aktsepteeris Riigikohus kohaliku

omavalitsuse volikogu istungi jätkamist, kui valla põhimääruse järgi istungi juhatamiseks

pädev isik on kuulutanud istungi katkenuks ja lahkunud istungilt.

11.5. Linnavolikogu esimehele umbusalduse avaldamiseks ning volikogu esimehe valimiseks

pädev organ on KOKS § 22 lõike 1 punktide 14 ja 18 kohaselt linnavolikogu. Volikogu on

kollektiivorgan, mis koosneb KOKS § 4 punkti 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse volikogu

valimise seaduse alusel valitud esindajatest. Volikogu töövormiks on põhimääruse § 9

kohaselt istung, mille kutsub sama põhimääruse § 23 lõike 4 kohaselt kokku volikogu

esimees või tema äraolekul aseesimees.

11.6. HMS § 63 lõike 2 punkt 3 sätestab, et haldusakt on tühine, kui seda ei ole andnud pädev

haldusorgan. Kohus on seisukohal, et volikogu kui kollegiaalorgani pädevust kannab see

organ tervikuna. Tegemist ei ole üksnes erinevate kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel

volikogusse valitud isikute pädevuste summaga ning nõustuda ei saa vastustaja seisukohaga,

et volikogu pädevust kannab volikogu liikmete enamus. See tähendab muuhulgas, et volikogu

nimel teatava otsustuse teinud organit saab volikoguks pidada üksnes juhul, kui vastava

otsustuse on teinud selle organi kandjad selleks ettenähtud vormis. Käesoleva otsuse eelmises

punktis viidatu kohaselt on volikogu töövormiks kindlas korras kokku kutsutav istung.

Volikogu otsuse on pädev organ vastu võtnud juhul, kui selle otsuse on teinud istungile

kogunenud volikogu liikmed. Väljaspool volikogu istungit kogunenud volikogu liikmed

volikogu otsustuspädevust ei kanna. Ei ole võimalik, et ühel ajal toimusid kaks Loksa

Linnavolikogu istungit. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust selles, et 01.09.2006 O.G.’i

juhatamisel toimunud koosoleku näol oli tegemist Loksa linnavolikogu istungiga. Seega oli

volikoguna otsuseid pädev võtma vastu O.G.’i juhatatud volikogu istung. Kuivõrd V.

Fjodorov’il ei olnud õiguslikku alust volikogu kokku kutsumiseks 01.09.2006, siis ei saa tema

initsiatiivil kogunenud linnavolinike kogunemist pidada volikogu istungiks ega kogunenud

kolleegiumi volikoguks. Volikogu kui haldusorgani pädevust kandis endiselt O Gogin’i

juhatatav istung. See, et V. Fjodorovi juhatatud kolleegiumi poolt tehtud otsustused olid

kohaselt allkirjastatud ja ka volikogu õigusaktidele vastavalt avalikustatud, ei oma antud juhul

tähtsust. Samuti ei muuda asja see, et V. Fjodorovi juhatatud istungil osales enam volikogu

liikmeid kui O.G.i juhitaval volikogu istungil.

Seadusest ei tulene võimalust, et linnavolikogu liikmed, kes ei ole rahul õiguspäraselt kokku

kutsutud volikogu istungi juhtimisega, saaksid jätkata volikogu istungit isekeskis. Seda

olenemata sellest, kas nende rahulolematus on põhjendatav või mitte.

11.7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 01.09.2006 omavoliliselt ilma volikogu esimeheta

istungit jätkanud volikogu poolt vastu võetud haldusaktid on HMS § 63 lõike 2 punktis 3

toodud põhjusel tühised. Sealhulgas on tühised Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsused nr

32 ja 33.

11.8. Tühisus on haldusakti seadusest tulenev „automaatne” kehtetus. Kohus saab seejuures

haldusakti tühisuse tuvastada, kui selline tühisus on ilmselge. Käesoleval juhul leiab kohus, et

Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuste nr 32 ja 33 tühisus on ilmselge. Sisuliselt on

volikogu nimel teinud otsustusi omaalgatuslikult kogunenud kolleegium, mille näol ei ole

sootuks tegemist õigusaktides ette nähtud haldusorganiga.

11.9. Eeltooduga samadel põhjustel on tühine ka Loksa Linnavolikogu 19.01.2007 otsus nr 5.

Nimelt nähtub haldusasja materjalidest, et ka nimetatud otsus võeti vastu istungil, mille oli

kokku kutsunud R. Heina. Kuna 01.09.2006 otsus nr 33 R. Heina valimise kohta volikogu

esimeheks on tühine, siis tähendab see, et R. Heina ei olnud volikogu esimeheks ka

19.01.2007 istungi ajal – seega ei olnud sel päeval toimunud Loksa Linnavolikogu liikmete

kogunemise näol samuti tegemist volikogu istungiga ning seega ei ole ka 19.01.2007 otsust nr

5 võtnud vastu Loksa Linnavolikogu. Seega on tegemist tühise otsusega HMS § 63 lõike 2

punkti 3 kohaselt.

12. Lisaks sellele märgib kohus, et seadusest ei tulene haldusorganile võimalust tagantjärele

heaks kiita tühist haldusakti ning sel moel haldusakti sisuliselt tagasiulatuvalt uuesti jõustada.

Välistatud ei ole, et haldusorgan teeb varasema tühise otsusega samasisulise otsuse, ent mingil

juhul ei saanuks volikogu otsustada 19.01.2007 istungil O.G.i umbusaldamist alates

01.09.2006 või R. Heina nimetamist linnavolikogu esimeheks viimatinimetatud kuupäevast.

Samal põhjusel saa ei 01.09.2006 otsuste nr 32 ja 33 ega 19.01.2007 otsuse nr 5 tühisust

kuidagimoodi mõjutada 09.02.2007 otsus nr 23, millega otsustas Loksa Linnavolikogu heaks

kiita 19.01.2007 otsuse nr 5. Siinkohal puudub vajadus asuda põhjalikumalt analüüsima

volikogu 02.02.2007 ning 09.02.2007 otsuste õiguspärasust ja kehtivust – piisab kui tõdeda, et

tühise haldusakti tagantjärele ja tagasiulatuva õigusjõuga heakskiitmise võimalust Eesti

õiguskorras ei tunta.

13. Eeltoodust ja otsuse punktist 10.5. tulenevalt tuleb O.G.i kaebus rahuldada osaliselt ning

tuvastada Loksa Linnavolikogu 19.01.2007 otsuse nr 5 punktide 1.2 ja 1.3 tühisus.

14. Menetluskulud

14.1. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsust tehti.

Sama paragrahvi 2. lõikest tulenevalt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral

menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on

kaebus rahuldatud valdavas osas. Kohus tuvastas vaidlustatud otsuses konkreetselt kaebaja

huve puudutavate punktide tühisuse, kusjuures otsuse ülejäänud punktide osas põhjendatud

huvi puudumisele ei ole tuginenud ka vastustaja. Seega kaebuse eesmärgist lähtudes saavutas

kaebaja sisuliselt oma eesmärgi täiel määral, mistõttu ei oleks menetluskulude

proportsionaalne jaotamine põhjendatud.

14.2. Samas tuleb tähele panna, et HKMS § 93 lõike 1 kohaselt esitatakse menetluskulude

väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid.

Kohus leiab, et nimetatud sättes on tegelikult mõeldud menetluskulude nimekirja esitamist, so

ka õigusabikulude (alates 01.09.2006 kehtiv HKMS redaktsioon teeb vahet kohtu- ja

kohtuvälistel kuludel, millest viimaste hulka kuuluvad ka õigusabikulud). 05.03.2007

määruses, millega kohus määras asja kirjalikus menetluses lahendamiseks ja tegi teatavaks

otsuse teatavakstegemise aja, märkis kohus ühtlasi, et pooltel on võimalik esitada täiendavaid

tõendeid ja dokumente (sh menetluskulude väljamõistmise taotlusi) kuni 09.03.2007. Pooled

kohtule täiendavalt taotlusi ega dokumente ei esitanud.

14.3. Menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamata jätmise korral menetluskulusid

välja ei mõisteta. Käesolevas asjas ei ole kumbki pool kohtule kohtukulude (menetluskulude)

nimekirja esitanud ega kulude väljamõistmist taotlenud, seetõttu menetluskulude

väljamõistmise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik