3-06-2202/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. märts 2007, Tallinn

Haldusasja number

3-06-2202

Haldusasi

Andres Kaarmann’i kaebus taotlustega tühistada Loksa

Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 34 punkt 1, otsuse nr

41 punkt 1 ja otsuse nr 42 punktid 5 ja 6; nimetatud

otsuste

tühistamise

võimatuse

korral

tuvastada

nimetatud haldusaktide tühisus; ennistada Andres

Kaarmann Loksa linnapea ametikohale ja täita ametisse

ennistamise osas otsus viivitamata; mõista vastustajalt

kaebuse esitaja kasuks välja teenistustasu 14 000.-

(neliteist tuhat) krooni kuus alates 08.10.2006 kuni

kohtuotsuse tegemiseni.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 02. märtsil 2007

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja Andres Kaarmann;

Kaebuse esitaja esindaja Raul Sillandi;

Vastustaja Loksa Linnavolikogu;

Kolmas isik Helle Lootsmann;

Vastustaja ja kolmanda isiku esindajad Jüri Sirel ja Ksenia

Kravtšenko.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt;

2. Tunnistada seadusevastaseks Loksa Linnavolikogu

01.09.2006 otsustega nr 34 ja 42 toimunud Andres

Kaarmann’i teenistusest vabastamine;

3. Mõista Andres Kaarmann’ile aja eest, mil ta oli

teenistusest

ebaseaduslikult

kõrvaldatud,

Loksa

Linnavolikogult välja keskmine teenistustasu summas

(viiskümmend

seitse

tuhat

seitsesada

kaheksateist) krooni ja 80 senti (HKMS § 26 lg 1 p 1).

Vastavalt HKMS § 99 lg 1 p 1 kuulub otsus kuni kahe

kuupalga s.o 28 000 (kahekümne kaheksa tuhande)

krooni väljamõistmise osas viivitamatule täitmisele;

4. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus tema Loksa

linnapea ametisse ennistamiseks;

5. Jätta

rahuldamata

kaebaja

taotlus

Loksa

Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 41 punkt 1

tühistamiseks või selle tühisuse tuvastamiseks;

6. Mõista

vastustajalt

kaebaja

kasuks

välja

menetluskulud summas 5589 (viis tuhat viissada

kaheksakümmend üheksa) krooni.

7. Sekretäril saata otsuse ärakirjad menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28;

§ 31 lg 4).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

1. Kaebaja on esitanud halduskohtule järgmised taotlused:

a) Tühistada Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 34 punkt 1;

b) Tühistada Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 41 punkt 1;

c) Tühistada Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 42 punktid 5 ja 6;

d) Punktis 1 nimetatud otsuste tühistamise võimatuse korral tuvastada nimetatud

haldusaktide tühisus.

e) Ennistada Andres Kaarmann Loksa linnapea ametikohale. Ametisse ennistamise osas

täita otsus viivitamata.

f) Välja mõista vastustajalt kaebuse esitaja kasuks teenistustasu 14 000.- (neliteist tuhat)

krooni kuus alates 08.10.2006 kuni kohtuotsuse tegemiseni.

Kaebaja on esialgses kaebuses esitanud ühtlasi taotluse vaidlustatud haldusaktide

tühistamiseks. Kaebaja soovib jääda ka selle taotluse juurde. Tühistamiskaebuse rahuldamise

korral otsustab kohus eelnevalt vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse üle. Kui selgub, et

vaidlustatud haldusakte ei saa tühistada nende automaatse tühisuse tõttu, siis palub kaebuse

esitaja tuvastata haldusaktide tühisuse. Samuti palub kaebaja mõista vastustajalt välja kaebuse

esitaja kasuks menetluskulud.

2. 01.09.2006 Loksa Linnavolikogu istung

2.1. 01.09.2006 toimus Loksa Linnavolikogu korraline istung, millel osalesid kõik

linnavolikogu liikmed. Pärast istungi päevakorra kinnitamist lahkusid osa volikogu liikmetest

istungitesaalist. Kohale jäänud volikogu liikmed Margus Kröönström, Sander Piibemann,

Tatjana Mištšenko, Igor Ignahhin, Ljubov Oksenenko, Renata Järve ja Valentina Verbova

jätkasid volikogu esimehe Oleg Gogini juhatamisel istungit vastavalt kõigi volikogu liikmete

poolt kinnitatud päevakorrale.

2.2. Volikogu aseesimehe Viktor Fjodorovi ettepanekul lahkusid V. Fjodorov, Rein Heina,

Galina Nikitina, Jelena Täht, Vladimir Grill, Evald Stranberg, Hilleri Treisalt ja Külli

Veidemann kõrvalruumi ning asusid omaalgatuslikul ja spontaansel koosviibimisel arutama

erinevaid küsimusi. Nimetatud koosviibimisel avaldasid nad muu hulgas ka umbusaldust

volikogu esimehele O. Goginile ning valisid uueks volikogu esimeheks R. Heina.

Sellisel koosviibimisel volikogu nimel otsuste vastuvõtmine ei ole kooskõlas kehtiva

seadusandlusega ning on õigusvastane. Nimetatud asjaolu on tuvastatud mitmete

kohtuotsustega, sh Riigikohtu halduskolleegiumi otsusega asjas nr 3-4-1-15-06, milles

Riigikohus toonitas, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 60 punkti 7 kohaselt ei olnud V.

Fjodorovil, R. Heinal, G. Nikitinal, J. Tähel, V. Grillil, E. Stranbergil, H. Treisaltil ja K.

Veidemannil õigust 01.09.2006 omaalgatusliku istungi pidamiseks koguneda. Seetõttu on kõik

nimetatud volikogu liikmete 01.09.2006 vastu võetud otsused, sh Loksa Linnavolikogu

01.09.2006 otsus nr 33 "Linnavolikogu esimehe valimine", millega oli volikogu esimeheks

valitud R. Heina, tühised (otsuse punkt 8). See seisukoht on väljendatud ka Tallinna

Ringkonnakohtu lahendis haldusasjas nr 3-05-1290 ja Tallinna Halduskohtu kohtulahendites

(mh nr 3-07-32).

2.3. R. Heina poolt juhitud koosviibimisel arutati muu hulgas päevakorrapunkte „Loksa

linnapea Andres Kaarmannile umbusaldamise avaldamine“ ning „Loksa linnapea valimine“.

R. Heina poolt 01.09.2006 juhitud koosviibimisel võeti vastu erinevaid otsuseid, teiste hulgas

otsus nr 34, mille kohaselt otsustati umbusaldada linnapead A. Kaarmanni. Samuti on R.

Heina poolt allkirjastatud otsused nr 41, mille kohaselt valiti Loksa linnapeaks Helle

Lootsmann ja otsus nr 42, mille punkti 5 kohaselt otsustati vabastada kaebaja teenistusest

seoses umbusaldamisega alates teenistussuhte taastumise hetkest (kaebaja viibis 01.09.2006

haiguslehel).

2.4. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 42 lõike 1 kohaselt

korraldab volikogu tööd volikogu esimees, kes kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid

ning korraldab nende ettevalmistamist. KOKS § 44 lõige sätestab, et volikogu istungeid

juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab

istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. Volikogu täpsema töökorra kehtestab

volikogu valla või linna põhimääruses. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istungi oli kokku

kutsunud ning seda juhatas volikogu esimees O. Gogin. Volikogu oli kokku kutsutud

korrektselt, kutses näidatud päevakorraga ja istungit juhatas volikogu esimees ning sellel

osalesid kõik volikogu liikmed. Eeltoodust lähtuvalt oli O. Gogini poolt kokkukutsutud ja

juhatatud volikogu istung seaduslik. Algselt volikogu aseesimehe V. Fjodorovi ning hiljem R.

Heina poolt juhitud koosviibimist, mis toimus väljaspool volikogu istungitesaali, ei saa seega

pidada volikogu istungiks, kuivõrd paralleelselt ei saa toimuda kahte volikogu istungit.

2.5. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (edaspidi RKPJK) on oma

16.04.2004 otsuses asjas nr 3-4-1-12-04 möönnud võimalust, et volikogu võib teatud

tingimustel omaalgatuslikult istungile koguneda, nt juhul kui volikogu esimees keeldub

volikogu istungi kokku kutsumisest vähemalt neljandiku volikogu koosseisu poolt tõstatatud

küsimuste lahendamiseks. Oma 27.06.2001 otsuses asjas nr 3-3-1-35-01 on Riigikohtu

halduskolleegium leidnud, et istungit võib jätkata juhul kui valla põhimääruse järgi istungit

juhatama pädev isik on kuulutanud istungi katkenuks ja lahkunud istungilt. Antud juhul ei

olnud volikogu 01.09.2006 istungil tegemist olukorraga, mis muutnuks volikogu töö

võimatuks.

2.6. R. Heina poolt 01.09.2006 juhitud koosviibimisel vastu võetud otsused on tühised

eelnimetatud kohtulahendites märgitud põhjendustel. HMS § 63 lõike 2 punkti 3 kohaselt on

haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. R. Heina poolt juhitud

koosviibimisel osalenud isikutel ei olnud ilmselgelt pädevust Loksa Linnavolikogu nimel

otsuseid vastu võtta, sest grupp omaalgatuslikult kogunenud isikud ei saa endale võtta

haldusorgani pädevust. Nii on tegemist ilmse haldusakti tühisusega ning haldusakt on tühine

HMS § 63 lõike 2 punkti 3 alusel.

3. Kaebuse esitajal on põhjendatud huvi haldusaktide tühisuse kindlakstegemiseks, kuna

kaebuse esitajal on otsene puutumus nimetatud haldusaktidega. Vaidlustatud haldusaktide

kohaselt seati kahtluse alla tema ametiseisund ning haldusaktide tulemusena on takistatud

kaebuse esitajal seadusest (eelkõige KOKS) tulenevate kohustuste täitmine.

4. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 112 kohaselt on ametniku teenistuse

vabastamise õigus isikul või ametiasutusel, kellel on tema teenistusse võtmise õigus. Linnapea

valib ja teda umbusaldab volikogu oma koosseisu häälteenamusega. Kaebuse esitaja

teenistustähtaeg sõltub seega volikogu poolt vastuvõetud seaduslikest otsustest. Kuivõrd

Loksa Linnavolikogu liikmete koosviibimisel, mida juhtis R. Heina, puudus seadusest tulenev

õigus avaldada umbusaldust Loksa linnapeale ning vabastada teda teenistusest, on

teenistussuhte lõpetamine vastustajaga ebaseaduslik.

5. Käesoleval ajal on füüsiliselt takistatud kaebuse esitaja linnapeana tegutsemine, sest

kaebuse esitajal puudub alates 01.09.2006 tegelik juurdepääs nii töökabinetile kui ka

dokumentidele. HMS § 98 lõike 1 kohaselt täidetakse kohtuotsus viivitamata seaduses

sätestatud juhtudel või kui kohus ise on seaduses sätestatud juhtudel otsuse pööranud

viivitamata täitmisele. HMS § 99 lõike 1 punkti 2 kohaselt täidetakse viivitamata ametniku

teenistusse ennistamise otsus. Kaebuse esitaja on seisukohal, et käesoleval juhul on vältimatu

seaduses sätestatud viivitamatu otsuse täitmine kaebuse esitaja teenistusse ennistamise osas.

6. Samuti palub kaebuse esitaja välja mõista saamata jäänud teenistustasu 14 000.- (neliteist

tuhat) krooni kuus alates 08.10.2006 (kaebuse esitaja viibis töövõimetuslehel kuni 07.10.2006)

kuni kohtuotsuse tegemiseni.

VASTUSTAJA JA KOLMANDA ISIKU SELETUSED

7. Vastustaja kaebust ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja palub mõista tema

kantud menetluskulud kaebajalt välja ja jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Vastustaja põhjendused on järgmised.

8. 09.02.2007 Loksa Linnavolikogu istungil avaldati kaebajale kui väidetavale Loksa

linnapeale teistkordselt umbusaldust ja kiideti heaks vaidlusalused otsused.

8.1. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et

haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ka Riigikohus on oma

14.05.2002 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-25-02 asunud seisukohale, et õigusi rikkuva ja

õigusvastase haldusakti võib menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt jätta tühistamata

juhul, kui pärast haldusakti tühistamist tuleks samasisuline akt igal juhul uuesti välja anda.

Seega isegi juhul, kui haldusakt oli välja antud menetlusnormide rikkumisega, kuid on ilmne,

et menetlusnormide järgimise korral oleks samasisuline akt ikkagi vastu võetud ning veelgi

enam, kui hiljem antakse samasisuline haldusakt uuesti, võib jätta vaidlusaluse haldusakti

tühistamata.

8.2. KOKS § 22 lõike 1 punkti 17 kohaselt kuulub volikogu pädevusse valitsuse liikmete

kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste

valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine. KOKS § 22 lõike 1 punkti 18

järgi on volikogu pädev avaldama umbusaldust valitsusele, vallavanemale või linnapeale või

valitsuse liikmele. KOKS § 46 lõike1 järgi võib vähemalt neljandik volikogu koosseisust

algatada umbusalduse avaldamise valitsusele, vallavanemale, linnapeale või valitsuse liikmele.

KOKS § 46 lõike 11 kohaselt toimub umbusalduse algatamine volikogu istungil. Umbusaldus

algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist.

8.3. 09.02.2007 toimunud volikogu istungil kiitis volikogu veelkordselt heaks kõik 01.09.2006

otsused. Volikogu 09.02.2007 istungi protokollist nähtub, et umbusalduse avaldamist kaebuse

esitajale algatati teistkordselt 02.02.2007 toimunud volikogu istungil üheksa volikogu liikme

poolt, mis on üle poole volikogu koosseisust. KOKS § 46 lõike 3 kohaselt lülitatakse

umbusalduse avaldamise küsimus volikogu järgmise istungi päevakorda. 09.02.2007 volikogu

otsustega on avaldatud korduvalt umbusaldust volikogu endisele esimehele O.Gogin’ile ja

endisele linnapeale A. Kaarmann’ile. Volikogu uueks esimeheks on veelkordselt valitud R.

Heina ja linnapeaks H. Lootsmann.

8.4. 09.02.2007 Loksa Linnavolikogu istungil võeti vastu järgmised otsused:

1) 09.02.2007 otsus nr 9, millega avaldati korduvalt umbusaldust volikogu esimehele O.

Gogin’ile;

2) 09.02.2007 otsus nr. 10, millega otsustati valida uuesti volikogu esimeheks R. Heina;

3) 09.02.2007 otsus nr 11, millega otsustati avaldada korduvalt umbusaldust linnapeale A.

Kaarmann’ile;

4) 09.02.2007 otsus nr 20, millega otsustati uuesti valida linnapeaks H. Lootsmann;

5) 09.02.2007 otsus nr. 23, millega otsustati heaks kiita Loksa Linnavolikogu 19.01.2007

otsus nr. 5 „Volikogu otsuste heakskiitmine” ja otsus nr 6 „Oleg Gogin’i poolt

allkirjastatud volikogu otsuste tühisuse kindlakstegemine”;

Lisaks võeti vastu volikogu 09.02.2007 määrus nr 4, millega otsustati kiita heaks Loksa

Linnavolikogu 19.01.2007 määrus nr 3 „Oleg Gogin’i poolt allkirjastatud volikogu määruste

tühisuse kindlaks tegemine”.

8.5. KOKS § 46 lõike 4 kohaselt vabastab umbusalduse avaldamine linnapea kohustustest ja

ametist. Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue

linnapea. Seega ei ole võimalik täita kaebuse esitaja nõuet tema ennistamiseks Loksa linnapea

ametikohale, kuivõrd Loksa linnapeaks on legitiimselt valitud H. Lootsmann.

8.6. 09.02.2007 istungil võeti vastu volikogu otsus nr 23, millega kiideti heaks volikogu

19.01.2007 otsus nr 5, millega kinnitati kõik 01.09.2006 R. Heina juhatatud volikogul vastu

võetud otsused. Otsuste heakskiitmine tähendas antud olukorras samasisuliste otsuste

vastuvõtmist, millega volikogu teostas HMS § 4 ette nähtud kaalutlusõigust, arvestades kõiki

asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, Loksa linna kui avalik-õigusliku isiku põhjendatud huve

ning võimu legitiimsuse järjepidevuse vajalikkust. Ülaltoodust tulenevalt tuleb jätta

vaidlusalused otsused tühiseks tunnistamata.

9. Kaebajal puudub õigus nõuda teenistustasu alates 08.10.2006 kuni kohtuotsuse tegemiseni.

9.1. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 7 lõike 1 kohaselt võib kaebusega

halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi

või piiratud tema vabadusi. Riigikohtu halduskolleegium on oma 20.12.2001 otsuses

haldusasjas nr 3-3-1-15-01 ja määruses asjas nr. 3-3-1-8-01 märkinud, et tühistamiskaebuse

rahuldamiseks peab olema täidetud kaks tingimust: vaidlustatav haldusakt või toiming peab

olema õigusvastane ja rikkuma samas ka kaebuse esitaja õigusi. Vastustaja poolt kaebuse

esitajale teenistustasu mittemaksmine võiks olla õigusvastane ning rikkuda samas ka kaebuse

esitaja õigusi üksnes siis, kui kaebuse esitaja oleks Loksa linnapea, täidaks linnapea

ülesandeid ning sellest tulenevalt oleks tal õigus nõuda teenistustasu maksmist.

9.2. KOKS § 50 lõike 1 ja Loksa linna põhimääruse (kinnitatud volikogu 22.03.2006 otsusega;

edaspidi ka põhimäärus) § 33 kohaselt seisnevad linnapea kohustused selles, et tema korraldab

valla- või linnavalitsuse tööd ja valla- või linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; esindab

omavalitsusüksust ja valla- või linnavalitsust vastavalt seadusega, valla või linna

põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; annab valla- või linnavalitsuse ja tema

ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; kirjutab alla valla- või linnavalitsuse

määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; esitab volikogule

kinnitamiseks valla- või linnavalitsuse koosseisu; teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi

ning täidab muid talle seaduse alusel ja valla või linna põhimäärusega pandud ülesandeid.

Vastustaja rõhutab, et teenistustasu makstakse ametnikule ametiülesannete täitmise eest, mitte

aga formaalse ametniku staatuse tõttu.

9.3. Kuivõrd alates 01.09.2006 valiti linnapeaks H. Lootsmann, siis tema täidabki linnapea

funktsioone. Seega alates 01.09.2006 ehk päevast, mil kaebuse esitajale avaldati umbusaldust,

vabastati ta Loksa linnapea ametist ja ta ei täida alates 01.09.2006 linnapea ülesandeid. Sellest

tulenevalt puudub kaebuse esitajal õigus linnapea ametiga seotud teenistustasu nõuda, mistõttu

ei saa kaebajale teenistustasu maksmisest keeldumine rikkuda tema õigusi.

9.4. Alates 01.09.2006 makstakse teenistustasu Loksa linnapeale H. Lootsmann’ile, kes täidab

ka Loksa linnapea kohustusi. Samaaegne teenistustasu tasumine ka kaebuse esitajale oleks

õigusvastane ning vastuolus hea halduse põhimõttega.

9.5. Ka oleks kaebuse esitajale teenistustasu maksmine tühine HMS § 63 lõike2 punkti 4

alusel, kuna sellega oleks pandud toime õigusrikkumine tulenevalt sellest, et kaebuse esitajal

puudub õigus teenistustasu saamiseks.

10. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 34 on vastu võetud volikogu poolthäälte

enamusega.

10.1. ATS § 2 lõike 3 kohaselt on valla- ja linnavalitsused koos struktuuriüksustega kohaliku

omavalitsuse ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, seega on

abilinnapea ametnikuks ATS mõistes. ATS § 112 kohaselt võib ametnikku teenistusest

vabastada isik või ametiasutus, kellel on tema teenistusse võtmise õigus.

10.2. KOKS § 22 lõike 1 punkti 17 kohaselt kuulub volikogu pädevusse valitsuse liikmete

kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste

valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine. KOKS § 22 lõike 1 punkti 18

järgi on volikogu pädev avaldama umbusaldust volikogu esimehele, valitsusele, vallavanemale

või linnapeale või valitsuse liikmele. KOKS § 46 lõike 1 järgi võib vähemalt neljandik

volikogu koosseisust algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, valitsusele,

vallavanemale, linnapeale või valitsuse liikmele. KOKS § 46 lõike 11 kohaselt toimub

umbusalduse algatamine volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide

arutelude juurde asumist. Volikogu 10.08.2006 istungi protokollist nähtub, et umbusalduse

avaldamist kaebuse esitajale algatati viie volikogu liikme poolt, mis on kolmandik volikogu

koosseisust. KOKS § 46 lõike 3 kohaselt lülitatakse umbusalduse avaldamise küsimus

volikogu järgmise istungi päevakorda.

10.3. KOKS § 45 lõike 1 kohaselt otsustatakse volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi

hääletamise teel. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt tehakse volikogu otsustused poolthäälte

enamusega. Vastavalt Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istungi protokolli punktile 4 tehti

ettepanek avaldada umbusaldust Loksa linnapeale A. Kaarmann’ile. Hääletamisel osales 8

volikogu liiget 15-st liikmest, ning A. Kaarmann’ile umbusalduse avaldamise poolt hääletasid

kõik 8 volikogu liiget; vastuhääli ja erapooletuid ei olnud. Seega avaldati nimetatud istungil A.

Kaarmann’ile umbusaldust volikogu koosseisu häälteenamusega.

11. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 41, millega valiti Loksa linnapeaks Helle

Lootsmann, ning otsus nr 42, millega otsustati maksta hüvitist kaebuse esitajale, on vastu

võetud Loksa Linnavolikogu poolthäälte enamusega.

11.1. KOKS § 28 lõike 2 kohaselt sätestatakse valitsuse moodustamise üksikasjalik kord valla

või linna põhimääruses. Loksa linna põhimääruse § 31 lõike 2 kohaselt kuuluvad

linnavalitsusse linnapea, abilinnapea(d) ja linnavalitsuse liikmed. Sellest tulenevalt on

linnapea valimise õigus Loksa Linnavolikogul.

11.2. KOKS § 45 lõike 1 kohaselt otsustatakse volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi

hääletamise teel. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt tehakse volikogu otsustused poolthäälte

enamusega. 01.09.2006 kehtinud põhimääruse § 33 lõike 1 kohaselt valitakse linnapea salajase

hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. R. Heina juhitud volikogu 01.09.2006

istungil tehti ettepanek seada üles Loksa linnapea kandidaadiks H. Lootsmann (protokolli

punkt 11). Hääletamisel osales 8 volikogu liiget 15-st liikmest, ning H. Lootsmann’i poolt

hääletasid kõik 8 volikogu liiget; vastuhääli ja erapooletuid ei olnud. Seega valiti H.

Lootsmann linnapeaks volikogu koosseisu häälteenamusega, mistõttu ei saaks hääletamise

tulemused muutuda sellisel viisil, et mingisuguse kandidaadi poolt oleks hääletanud rohkem

volikogu liikmeid, mis oleks mõjutanud asja otsustamist.

11.3. R. Heina juhitud volikogu 01.09.2006 istungi protokolli punktist 12 tulenevalt tehti

ettepanek moodustada 5-liikmeline linnavalitsus, kinnitada linnavalitsuse liikmeteks Elbe

Kuuspalu, Jaan Pöör ja Eha Lahmõtko, vabastada Linnavalitsuse liikmete kohustustest Madis

Praks, Märt Praks, Svetlana Pajupuu, A. Kaarmann ning maksta nendele saamata jäänud

puhkuse eest hüvitist seaduses sätestatud korras, samuti kohustati neid anda asjaajamine ja

nende kätte usaldatud vara üle hiljemalt 10.09.2006.

11.4. Hääletamisel osales 8 volikogu liiget 15-st liikmest, ning otsuse vastuvõtmise poolt

hääletasid kõik 8 volikogu liiget; vastuhääli ja erapooletuid ei olnud. Seega oli ka otsus nr 42

vastu võetud Loksa Linnavolikogu poolthäälte enamusega.

12. Haldusakte ei saa tühistada vaid põhjusel, et otsuste vastuvõtmisel rikuti menetlusnorme.

12.1. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et

haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja põhjendab oma

seisukohta otsuste vaidlustamise osas sellega, et pärast päevakorra kinnitamist lahkus osa

volikogu liikmeid istungilt ning jätkas istungi pidamist isekeskis kõrvalsaalis, mis on

vastuolus KOKS-is sätestatud volikogu töökorraldusega ehk menetlusnormidega. Oma

seisukoha toetamiseks viitab kaebuse esitaja Riigikohtu lahendile, milles Riigikohtu

halduskolleegium märkis, et kohaliku omavalitsuse üksuses võib õiguslikku segadust tekitada

volikogu liikmete omaalgatuslik kogunemine ühel ja samal või erinevatel aegadel erinevates

koosseisudes toimuvatele istungitele.

12.2. Kaebuse esitaja viited Riigikohtu lahendile asjas nr 3-4-1-11-06 ei ole asjakohased, kuna

nimetatud lahend puudutab üksnes Loksa Linnavolikogu otsust nr 43, millega valiti Loksa

Linnavolikogu esindaja Vabariigi Presidendi valimiskogusse. Kuigi Riigikohus tunnistas, et

Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istungi läbiviimisel rikuti menetlusnorme, ei ole Riigikohus

oma otsuses märkinud, et volikogu 01.09.2006 istung, mida juhatas R. Heina, on iseenesest

õigusvastane.

12.3. Kuivõrd kõik vaidlusalused otsused võeti vastu volikogu häälteenamusega, siis isegi

menetlusnormide järgimise korral ei saaks hääletamiste tulemused muutuda sellisel viisil, et

see oleks mõjutanud asja otsustamist. Seda enam, isegi juhul, kui vaidlusalused otsused oleks

tühistatud, arvestades seda, et kaebuse esitajal puudub volikogu enamuse usaldus, võtaks sama

volikogu koosseis samasisulised otsused uuesti vastu, kuid seekord haldusmenetlusnorme

järgides. Ka Riigikohtu halduskolleegium on oma 14.05.2002 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-25-

02 asunud seisukohale, et õigusi rikkuva ja õigusvastase haldusakti võib menetlusökonoomia

põhimõttest tulenevalt jätta tühistamata juhul, kui pärast haldusakti tühistamist tuleks

samasisuline akt igal juhul uuesti välja anda.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus, tutvunud asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis,

leiab, et kaebus on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Kohtu

põhjendused on järgmised.

14. Vaidlusaluste küsimuste kindlaksmääramine

14.1. Haldusasjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: Andres Kaarmann oli 01.09.2006

volikogu istungi alguse seisuga Loksa linnapea, seisuga 01.09.2006 oli Loksa linnapea

ametipalk 14 000 krooni, A. Kaarmann vabastati Loksa linnapea kohalt volikogu 01.09.2006

otsuse nr 42 punkti 5 alusel alates töövõimetuslehe lõppemisest 08.10.2006.

14.2. Haldusasjas vaieldakse järgmiste asjaolude üle: kas Loksa Linnavolikogu 01.09.2006

otsused nr 34, 41 ja 42 on õiguspärased, kehtivad, kuid õigusvastased, või tühised (kas

01.09.2006 algul V. Fjodorovi ja hiljem R. Heina juhitud koosoleku näol oli tegemist

volikogu istungiga; juhul, kui tegemist oli õigusvastaste või tühiste otsustega, siis kas

09.02.2007 volikogu istungil oli võimalik neid heaks kiita või kas neid oleks õigusvastasuse

korral otstarbekas tühistada olukorras, kus otsuse poolt hääletas volikogu liikmete enamus);

kas A. Kaarmannile on teenistusest puudutud aja eest töötasu nõude rahuldamise eelduseks

tegelik töötamine ja kas A. Kaarmanni on kohtuotsuse tegemise hetkel võimalik linnapea

ametisse ennistada.

15. Kaebaja nõude õiguslik olemus

15.1. Esiteks peab kohus vajalikuks märkida, et sisuliselt on käesoleva vaidluse näol tegemist

vaidlusega ametniku teenistusest vabastamise õiguspärasuse üle. ATS § 6 lõike 1 kohaselt on

ametnikuks ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. ATS

§ 2 lõike 3 kohaselt on valla- ja linnavalitsused koos struktuuriüksustega kohaliku

omavalitsuse ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, seega on

abilinnapea ametnikuks ATS mõistes. KOKS § 49 lõike 1 kohaselt on linnapea linnavalitsuse

juht – linnavalitsusena tuleb siinjuures silmas pidada ka linnavalitsust ametiasutusena. Ka

Vabariigi Valitsuse 20.02.1996 määruses nr 50 „Kohaliku omavalitsuse ametnike

ametikohtadenimetuste kehtestamine” nimetatakse linnapea ära ametnikuna. Ka ATS § 12 ei

välista linnapea teenistussuhtele avaliku teenistuse seaduse kohaldamist. Eeltoodust tulenevalt

tuleb linnapead käsitleda ametnikuna avaliku teenistuse seaduse mõistes.

15.2. ATS § 112 kohaselt võib ametnikku teenistusest vabastada isik või ametiasutus, kellel on

tema teenistusse võtmise õigus. KOKS § 46 lõike 9 kohaselt on umbusaldamine linnapea

ametist vabastamise eraldi alus ATS §-des 114, 119, 123 ja 128 sätestatud ametist vabastamise

aluste kõrval. Kuigi umbusaldamise tõttu teenistusest vabastamise alus tuleneb KOKS-ist,

toimub teenistussuhte lõpetamine siiski ATS sätete kohaselt ning teenistussuhte lõpetamise

tagajärjed, samuti teenistussuhte õigusvastase lõpetamise tagajärjed tulenevad ATS-ist.

15.3. ATS § 135 lõike 1 kohaselt on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus

nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja

tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on ametiasutus

kohustatud maksma ametnikule hüvitisena kuue kuu ametipalga, kui ametnik ennistamisest

loobub. Käesolevas asjas on kaebuse esitaja esitanud nõude volikogu 01.09.2006 otsuse nr 34,

otsuse nr 41 punkti 1 ning otsuse nr 42 punktide 5 ja 6 tühistamiseks või alternatiivselt nende

tühisuse tuvastamiseks. Kohus leiab, et selliselt kaebuses sõnastatud nõudeid tuleb käsitleda

teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamise nõudena ATS § 135 lõike 1 mõistes.

Seejuures leiab kohus, et olukorras, kus linnapea vabastamise aluseks on tema suhtes

umbusalduse avaldamine, hõlmab teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamise

nõue endas ka umbusalduse otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõuet – sarnaselt kahju

hüvitamise nõudega, mis hõlmab endas toimingu või haldusakti õigusvastasuse tuvastamise

nõuet. Kaebusest ei nähtu, et volikogu otsus nr 34 rikuks kaebaja õigusi mingil muul moel kui

seoses linnapea ametist vabastamisega. Samuti ei nähtu, et kaebajal oleks kõnealuse otsuse

tühisuse

tuvastamiseks

muud

põhjendatud

huvi

peale

teenistusest

vabastamise

seadusevastaseks tunnistamise ning seaduses sätestatud järelmite (ennistamine, hüvitise

saamine) kohaldamise. Seega on vajalik anda volikogu otsuse nr 34 õiguspärasusele hinnang

kohtuotsuse põhjendavas osas, mitte aga lahendada kõnealuse otsuse tühistamise või tühisuse

tuvastamise nõuet eraldi otsuse resolutsioonis.

15.4. KOKS § 46 lõike 9 kohaselt toob linnapea umbusaldamine automaatselt kaasa linnapea

teenistussuhte lõppemise. Seadusest ei tulene volikogule kaalutlusõigust küsimuses, kas

vabastada umbusalduse pälvinud linnapea teenistusest või mitte. See tähendab, et Loksa

Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 42 punkti 6 tähendus on iseenesest üksnes formaalne ning

sisuliselt otsustas volikogu A. Kaarmanniga teenistussuhte lõpetamise sama kuupäeva kandva

otsusega nr 34. Seetõttu tuleb hindamaks A. Kaarmanni teenistusest vabastamise õiguspärasust

anda eelkõige hinnang volikogu 01.09.2006 otsuse nr 34 õiguspärasusele ehk kontrollida, kas

linnapeale umbusalduse avaldamine toimis seaduses sätestatud korras. Siinjuures on oluline, et

A. Kaarmanni teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamiseks ATS mõistes piisab

sellest, kui kohus tuvastab A. Kaarmannile umbusalduse avaldamise õigusvastasuse.

16. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 34

16.1. Kohus on seisukohal, et Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 34 ”Loksa linnapea

Andres Kaarmannile umbusalduse avaldamine” on tühine. Kohtu põhjendused on järgmised.

16.2. Haldusasja materjalide kohaselt kogunes Loksa Linnavolikogu istungile 01.09.2006.

Istungit asus juhatama volikogu esimees O. Gogin. Pärast istungi päevakorra kinnitamist jäi osa

volikogu liikmeid volikogu esimehe O. Gogini juhtimisel istungit pidama ning volikogu

aseesimehe Viktor Fjodorovi ettepanekul lahkusid volikogu liikmed V. Fjodorov, R. Heina,

Galina Nikitina, Jelena Täht, Vladimir Grill, Evald Stranberg, Hilleri Treisalt ja Külli

Veidemann kõrvalruumi istungit isekeskis jätkama. Seal avaldasid viimatinimetatud volikogu

liikmed muu hulgas ka umbusaldust linnapea Andres Kaarmannile (otsus nr 34) ning valisid

uueks linnapeaks Helle Lootsmanni (otsus nr 41).

16.3. Tuginedes RKPJK 29.09.2006 otsusele asjas nr 3-4-1-11-06, leiab kohus, et ei KOKS

§ 44 lõige 1 ega põhimääruse § 10 lõige 2 ei anna olukorras, kus volikogu esimehe juhatusel

toimub volikogu istung, kellelegi teisele õigust juhatada volikogu istungit või jätkata selle

juhatamist volikogu esimehest sõltumatult. Ka ei näe seadus ette võimalust, et volikogu

liikmetest osa lahkub istungilt ja jätkab pärast seda volikogu istungit volikogu aseesimehe või

mõne teise isiku juhatusel. 01.09.2006 toimunud volikogu istungi puhul on oluline, et O.

Gogin kui istungi juhatamiseks pädev isik juhatas istungit, ei katkestanud seda ega lahkunud

sellelt. Seega ei saanud V. Fjodorovi initsiatiivil kogunenud linnavolikogu liikmed jätkata

volikogu istungit ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-35-

01 toodud seisukohtadele tuginedes. Viimatinimetatud otsuses aktsepteeris Riigikohus

kohaliku omavalitsuse volikogu istungi jätkamist, kui valla põhimääruse järgi istungi

juhatamiseks pädev isik on kuulutanud istungi katkenuks ja lahkunud istungilt.

16.4. Linnapeale umbusalduse avaldamiseks pädev organ on KOKS § 22 lõike 1 punktide 15

ja 18 kohaselt linnavolikogu. Volikogu on kollektiivorgan, mis koosneb KOKS § 4 punkti 1

kohaselt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valitud esindajatest.

Volikogu töövormiks on põhimääruse § 9 kohaselt istung, mille kutsub sama põhimääruse

§ 23 lõike 4 kohaselt kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees.

16.5. HMS § 63 lõike 2 punkt 3 sätestab, et haldusakt on tühine, kui seda ei ole andnud pädev

haldusorgan. Kohus on seisukohal, et volikogu kui kollegiaalorgani pädevust kannab see organ

tervikuna. Tegemist ei ole üksnes erinevate kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel

volikogusse valitud isikute pädevuste summaga. See tähendab muuhulgas, et volikogu nimel

teatava otsustuse teinud organit saab volikoguks pidada üksnes juhul, kui vastava otsustuse on

teinud selle organi kandjad selleks ettenähtud vormis. Käesoleva otsuse eelmises punktis

viidatu kohaselt on volikogu töövormiks kindlas korras kokku kutsutav istung. Volikogu

otsuse on pädev organ vastu võtnud juhul, kui selle otsuse on teinud istungile kogunenud

volikogu liikmed. Väljaspool volikogu istungit kogunenud volikogu liikmed volikogu

otsustuspädevust ei kanna. Ei ole võimalik, et ühel ajal toimusid kaks Loksa Linnavolikogu

istungit. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust selles, et 01.09.2006 O. Gogin’i juhatamisel

toimunud koosoleku näol oli tegemist Loksa linnavolikogu istungiga. Seega oli volikoguna

otsuseid pädev võtma vastu O. Gogin’i juhatatud volikogu istung. Kuivõrd V. Fjodorov’il ei

olnud õiguslikku alust volikogu kokku kutsumiseks 01.09.2006, siis ei saa tema initsiatiivil

kogunenud linnavolinike kogunemist pidada volikogu istungiks ega kogunenud kolleegiumi

volikoguks. Volikogu kui haldusorgani pädevust kandis endiselt O Gogin’i juhatatav istung.

See, et V. Fjodorovi juhatatud kolleegiumi poolt tehtud otsustused olid kohaselt allkirjastatud

ja ka volikogu õigusaktidele vastavalt avalikustatud, ei oma antud juhul tähtsust.

16.6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 01.09.2006 omavoliliselt ilma volikogu esimeheta

istungit jätkanud Loksa Linnavolikogu poolt vastu võetud haldusaktid on HMS § 63 lõike 2

punktis 3 toodud põhjusel tühised. Sealhulgas on tühine Loksa Linnavolikogu 01.09.2006

otsus nr 34 linnapeale A. Kaarmann’ile umbusalduse avaldamise kohta.

16.7. Tühisus on haldusakti seadusest tulenev „automaatne” kehtetus. Kohus saab seejuures

haldusakti tühisuse tuvastada, kui selline tühisus on ilmselge. Käesoleval juhul leiab kohus, et

Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 eelmises punktis viidatud otsuse nr 34 tühisus on ilmselge.

Sisuliselt on linnavolikogu nimel teinud otsustusi omaalgatuslikult kogunenud kolleegium,

mille näol ei ole sootuks tegemist õigusaktides ette nähtud haldusorganiga.

16.8. Tühise haldusakti korral ei saa rääkida selle õiguspärasusest. Kuna otsus A. Kaarmannile

umbusalduse avaldamise kohta on tühine, ei saa sellega kaasneda ka sellise haldusakti

kehtivuse ja õiguspärasuse korral kaasnevaid õiguslikke tagajärgi. Teisisõnu ei esinenud seega

alust A. Kaarmanni vabastamiseks linnapea ametikohalt KOKS § 46 lõike 9 kohaselt

umbusalduse avaldamise tõttu. Seega tuleb A. Kaarmanni vabastamine tunnistada

seadusevastaseks. Siinjuures märgib kohus, et kuigi A. Kaarmanni vabastamise

seadusevastasuse saab tuletada volikogu otsuse nr 34 tühisusest, tuleneb see iseenesest ka

sellest, et tühine on ka volikogu 01.09.2006 otsus nr 42 ning seda täpselt samadel põhjustel,

nagu otsuse nr 34 puhul.

17. Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 11

17.1. Mis puutub poolte poolt kohtuistungil esitatud argumentidesse seoses Loksa

Linnavolikogu 09.02.2007 otsusega nr 11, millega korduvalt avaldati umbusaldust Loksa

linnapeale A. Kaarmannile, siis märgib kohus järgmist. Seadusest ei tulene haldusorganile

võimalust tagantjärele heaks kiita tühist haldusakti ning sel moel haldusakti sisuliselt

tagasiulatuvalt uuesti jõustada.

Seega ei saa Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsused kuidagi mõjutada linnavolikogu

01.09.2006 otsuste õiguspärasust ega kehtivust, teisisõnu ei muuda A. Kaarmannile korduva

umbusalduse avaldamine 09.02.2007 mingil moel 01.09.2006 toimunud umbusalduse ja A.

Kaarmanni teenistusest vabastamise õigusvastasust.

17.2. Küll aga omab 09.02.2007 otsuse nr 11 kehtivus tähtsust seoses kaebuse esitaja nõudega

ennistada ta linnapea ametisse. Volikogu 09.02.2007 otsuse nr 11 kehtivuse korral ei ole A.

Kaarmanni linnapea ametisse ennistamine võimalik, sest sel juhul oleks tegemist isikuga,

kellele on kehtiva volikogu otsusega (st. 09.02.2007 otsusega nr 11) umbusaldust avaldatud.

Järgnevalt annabki kohus hinnangu niisiis 09.02.2007 otsusele nr 11.

17.3. Mis puudutab 01.09.2006 ja 09.02.2007 otsuste omavahelist seost ja koosmõju, siis

nõustub kohus vastustajaga selles, et 09.02.2007 toimunud umbusaldus on vaadeldav

eraldiseisva otsusena. See, et vastustaja nimetab 09.02.2007 toimunud umbusaldust

umbusalduse korduvaks avaldamiseks ning et 09.02.2007 otsuse nr 11 põhjendavas osas

käsitletakse 01.09.2006 toimunud umbusaldust, ei tähenda, et 09.02.2007 otsusel ei ole

iseseisvat õiguslikku tähendust. Vastustaja on 09.02.2007 otsused vastu võtnud olukorras, kus

talle ei olnud teada 01.09.2006 otsuste saatus: olukorras, kus vastustaja ise oli seisukohal, et

varasemad otsused on kehtivad, ent mitmes kohtulahendis, sealhulgas mitmes veel jõustumata

kohtuotsuses, oli halduskohus asunud seisukohale, et tegemist on tühiste otsustega.

Arusaadavalt on vastustaja püüdnud leida Loksa linnas tekkinud olukorrale pragmaatilise

lahenduse, korrates muuhulgas otsust A. Kaarmanni umbusaldamise kohta. Kohus leiab, et

käesoleval juhul ei ole tarvilik põhjalikult analüüsida seda, milline on 01.09.2006 ning

09.02.2007 otsuste täpne omavaheline seos. Olenemata 01.09.2006 otsuste edasisest saatusest

(eelkõige kõrgema astme kohtutes antavatest hinnangutest), on selge, et 09.02.2007 otsuse nr

11 kehtivuse korral on A. Kaarmannile igal juhul avaldatud umbusaldust alates

viimatinimetatud otsuse jõustumisest.

17.4. Erinevalt 01.09.2006 vastu võetud otsusest linnapea umbusaldamise kohta, on

09.02.2007 otsuse nr 11 vastu võtnud tõepoolest Loksa Linnavolikogu ning seega ei saa

viimatinimetatud otsust käsitleda tühisena HMS § 63 lõike 2 punkti 3 alusel. Nimelt otsustati

09.02.2007 volikogu istung kutsuda kokku 02.02.2007 toimunud Loksa Linnavolikogu

istungil. Vaidlust ei ole selles, et volikogu 02.02.2007 istungi kutsus KOKS § 42 lõike 1

punkti 1 ja põhimääruse § 10 lõike1 punkti 1 ja punkti 4 alusel kokku ja päevakorra tegi

teatavaks toonane volikogu esimees O. Gogin. Kui volikogu liikmed tulid istungile, ei ilmunud

O. Gogin aga välja (varjudes väidetavalt kõrvaltuppa) ja lasi volikogu liikmel I. Ignahhin’il

öelda kohale ilmunud volikogu liikmetele, et istung jääb ära. Seejuures ei teinud O. Gogin

teatavaks istungi ärajätmise põhjust ega seda, kas istung lükatakse edasi teisele ajale.

17.5. Kogunenud volikogu liikmed otsustasid siiski pidada seaduse kohaselt kokkukutsutud

volikogu istungi. Istungit asus juhatama linnavolikogu aseesimees V. Fjodorov. Selles, et V.

Fjodorov oli linnavolikogu aseesimees, samuti poolte vahel vaidlust ei ole. KOKS § 44 lõige 1

sätestab, et volikogu istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Olenemata sellest,

kuidas tõlgendada selles sättes kasutatud mõistet „asendaja,” leiab kohus, et igal juhul on

volikogu istungi juhatamise õigus (olukorras, kus volikogu esimees seda ei tee või teha ei saa),

volikogu aseesimehel. Seda seisukohta toetab muuhulgas KOKS § 43 lõige 1, milles on

volikogu esimehe asendajana (konkreetselt seoses volikogu kokku kutsumisega) määratletud

aseesimees.

17.6. Samuti on Riigikohtu halduskolleegium on 27.06.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-35-01

aktsepteerinud kohaliku omavalitsuse volikogu istungi jätkamist, kui valla põhimääruse järgi

istungi juhatamiseks pädev isik on kuulutanud istungi katkenuks ja lahkunud istungilt.

Viimatinimetatud seisukoht laieneb halduskohtu hinnangul ka olukorrale, kus volikogu esimees

on volikogu istungi küll kokku kutsunud, ent keeldub seda alustamast, nagu see oli 02.02.2007

toiminud Loksa Linnavolikogu istungi puhul. Seega erines 02.02.2007 istung 01.09.2006

toimunud istungist selle poolest, et kui 01.09.2006 jätkas volikogu esimees O. Gogin istungi

juhatamist, siis 02.02.2007 ta seda ei teinud.

17.7. Kohus on veendumusel, et kuigi seadusest ja linna põhimäärusest tuleneb volikogu

esimehele teatud eripädevus, ei tähenda see, et lubatav oleks volikogu esimehe meelevaldne

käitumine volikogu istungite kokku kutsumisel või ära jätmisel. Volikogu näol on tegemist

kollektiivse otsustusorganiga, mitte aga volikogu esimehe konsultatiivnõukoguga. Volikogu

esimehe suva ei tohi hakata takistama kohalikul omavalitsusel seadusest tulenevate ülesannete

täitmist ning seetõttu peab linnavolikogul olema võimalus tegutseda ka juhul kui volikogu

esimees seda oma meelevaldse käitumisega takistada püüab. Seejuures on oluline, et antud

juhul ei nähtu ühtegi objektiivset põhjust, miks O. Gogin 02.02.2007 kokku kutsutud volikogu

istungit juhatama ei asunud. Samuti leiab kohus, et olukorras, kus O. Gogin ei asunud täitma

02.02.2007 kokkukutsutud istungi ajaks volikogu esimehe kohustusi, tuleb ta lugeda Loksa

linna põhimääruse kohaselt äraolijaks ning sel juhul oli tema asendamise pädevus volikogu

aseesimehel, kelleks oli 02.02.2007 V. Fjodorov.

17.8. Volikogu 02.02.2007 istungil otsustati kutsuda 09.02.2007 kell 15.00 kokku uus volikogu

istung. Ühtlasi anti sisse mitmed umbusaldusavaldused, sealhulgas volikogu esimehe

O. Gogin’i ja linnapea A. Kaarmanni vastu. Volikogu liikmetele anti kätte kutsed 09.02.2007

volikogu istungiks. 09.02.2007 istungit juhatas V. Fjodorov, kuna O. Gogin istungile ei

ilmunud. Päevakorra kohaselt hääletati A. Kaarmanni umbusalduse küsimuses, mille

tulemusena avaldatigi linnapeale A. Kaarmannile umbusaldust. Volikogu uueks esimeheks

valiti H. Lootsmann.

17.9. Eelnevast tulenevalt tuleb 09.02.2007 istungil vastu võetud otsuseid käsitleda

kehtivatena: eelpoolviidatud halduskohtu otsustes esitatud argumentatsiooni 01.09.2006

otsuste tühisuse kohta 09.02.2007 otsustele eeltoodud asjaoludel kohaldada ei saa. Seega on

kohus seisukohal, et alates 09.02.2007 on Loksa linnapeaks Helle Lootsmann. Kohus ei saa

käesolevas asjas hinnata 09.02.2007 otsuste õiguspärasust, kuna see ei ole käesoleva

haldusasja esemeks ning teadaolevalt on A. Kaarmann ka 09.02.2007 otsuse nr 11

halduskohtus eraldi vaidlustanud. Samas ei mõjuta 09.02.2007 otsusele antav hilisem hinnang

otsust käesolevas asjas tehtavat otsust: nimelt välistab 09.02.2007 otsus nr 11 A. Kaarmanni

ennistamise Loksa linnapea ametikohale käesoleva kohtuotsuse alusel. Seejuures on

teenistusse ennistamise küsimus võimalik uuesti tõstatada vaidluses 09.02.2007 otsuse nr 11

õiguspärasuse üle, kuna ka selle otsuse näol on sisuliselt tegemist linnapea ametist

vabastamise otsusega.

18. Hüvitis töölt sunnitult puudutud aja eest

18.1. Vastavalt ATS § 135 lõikele 1 on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul

õigus nõuda ka tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006

otsuse nr 42 punkti 5 kohaselt vabastati haiguse tõttu peatunud teenistussuhtega linnapea A.

Kaarmann teenistussuhte taastumise hetkest. Haldusasja toimikus (tlk 11) olevalt

töövõimetuslehelt

nähtub

arsti

otsus

töövabastuse

lõppemise

kohta

06.10.2006.

Töövõimetuslehe kohaselt pidanuks A. Kaarmann asuma tööle alates 07.10.2006. Nimetatud

päev oli aga laupäev ehk iganädalane puhkepäev, mis tähendab, et A. Kaarmann oleks pidanud

tööle asuma esmaspäeval 09.10.2006. Seda päeva tuleb ühtlasi käsitleda ka seadusevastase

teenistusest vabastamise päevana. Teistkordselt avaldati A. Kaarmannile umbusaldust

volikogu 09.02.2007 otsusega.

Nagu kohus eespool juba märkis, kaasneb linnapeale umbusalduse avaldamisega linnapea

teenistusest vabastamine sisuliselt automaatselt ning iseenesest ei ole eraldi teenistusest

vabastamist käsitleva otsuse tegemine vajalik. Seega asub kohus seisukohale, et A. Kaarmann

puudus töölt sunnitult 09.10.2006 kuni 09.02.2007.

18.2. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ametipalk oli ametist vabastamise hetkel 14 000 krooni.

2006. aasta oktoobrikuus oli kokku 22 tööpäeva ning A. Kaarmann puudus sunnitult töölt 17

tööpäeva. Kaebaja ühe tööpäeva tasu oktoobrikuus oli seega 14 000:22=636,4 krooni ning tasu

17 sunnitult töölt puudutud päeva eest seega kokku 10 818,8 krooni.

18.3. Samuti puudus A. Kaarmann sunnitult töölt terve 2006. aasta novembri ja detsembri ning

2007. aasta jaanuari: iga nimetatud kuu töötasu oli 14 000 krooni, kokku seega 42 000 krooni.

18.4. 2007. aasta veebruaris puudus A. Kaarmann sunnitult töölt 7 tööpäeval, kokku oli selles

kuus 20 tööpäeva, mis teeb ühe tööpäeva tasuks 14000:20=700 krooni ning 2006. aasta

veebruaris sunnitult töölt puudutud aja eest on tasuks seega 700x7=4900 krooni.

18.5. Kokku on sunnitult töölt puudutud aja eest makstavaks tasuks seega:

10 818,8 + 42 000 + 4900 = 57 718 krooni ja 80 senti.

18.6. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et töölt sunnitult puudutud aja eest tasu

maksmine ei ole õigustatud seetõttu, et A. Kaarmann reaalselt sel ajal linnapea ülesandeid ei

täitnud. ATS näeb töölt sunnitult puudutud aja eest tasu maksmise ette just seoses sellega, et

isikul ei võimaldatud vastaval ajal oma töö või teenistuskohustusi täita ning selle tasu

väljamõistmise eelduseks ei saaks niisiis kuidagi olla teenistusülesannete reaalne täitmine.

18.7. Vastavalt HKMS § 99 lõike1 punktile 1 kuulub otsus kuni kahe kuupalga (s.o 28 000

krooni) väljamõistmise osas viivitamatule täitmisele.

19. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 41

19.1. Täiendavalt on kaebaja taotlenud Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 41

tühistamist või tühisuse tuvastamist. Nimetatud otsusega nimetati Loksa linnapeaks Helle

Lootsmann. Otsus H. Lootsmanni linnapeaks valimise kohta ei riku iseenesest kaebaja

subjektiivseid õigusi, kuna kaebaja teenistusest vabastamise õiguspärasus ei sõltu sellest, kas

linnapea ametikohale nimetati teine isik või mitte. Seega ei ole A. Kaarmannil HKMS § 7

lõike 1 kohaselt õigust pöörduda halduskohtu poole nimetatud otsuse tühistamise nõudega,

kaebeõiguse puudumine tingib antud juhul sellise nõude rahuldamata jätmise.

19.2. Mis puudutab alternatiivsena esitatud nõuet sama otsuse tühisuse tuvastamiseks, siis

märgib kohus, et tühisuse tuvastamise nõude näol on formaalselt tegemist HKMS § 6 lõike 3

punktis 3 nimetatud tuvastusnõudega, mille esitamine eeldab HKMS § 7 lõike 1 teise lause

kohaselt kaebaja põhjendatud huvi olemasolu. Halduskohtu hinnangul saab isiku põhjendatud

huvi olemasolu hinnata lähtudes kahest aspektist. Esiteks eeldab põhjendatud huvi olemasolu

nõude esitanud isiku isiklikku puutumust vaidlusaluse haldusakti või toiminguga. Otsusega nr

41 valiti linnapeaks H. Lootsmann. Teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka

mingisuguse eelise ehk õigusliku kasu. Haldusakti tühisuse tuvastamise nõude puhul tähendab

see eelkõige, et haldusakt, mille tühisuse tuvastamist isik taotleb, peab seda isikut kuidagi

puudutama. Lisaks peab tühisuse tuvastamine aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma

õiguste teostamisel või kaitsel. Halduskohtute praktikas sagedaste haldusakti või toimingu

õigusvastasuse tuvastamise nõuete puhul tuuakse kõnealuse õigusliku kasuna reeglina välja

eelis mõne järgneva nõude (näiteks kahju hüvitamise nõude) esitamisel. Oluline on, et

põhjendatud huviks ei saa olla lihtne inimlik või emotsionaalne huvi haldusakti või toimingu

õigusvastasuses või tühisuses veenduda. Kohus ei näe käesoleval juhul kaebaja isiklikku

puutumust otsusega nr 41. Ametist vabastamise vaidluste puhul on oluline vaidlustada ametist

vabastamine, mitte aga haldusakt, millega on vabastatud ametniku ametikohale nimetatud või

valitud uus isik. Ametniku vabastamise seadusevastaseks tunnistamise järelmid on

rakendatavad sõltumata sellest, kas kõnealusele ametikohale on nimetatud uus isik. Seega ei

puuduta õigussuhted Loksa Linnavolikogu ja H. Lootsmanni vahel kaebajat ning niisiis ei saa

kaebajal olla ka põhjendatud huvi 01.09.2006 otsuse nr 41 tühisuse tuvastamiseks, mistõttu ka

sellise nõude jätab kohus rahuldamata.

20. Menetluskulud

20.1. Kaebaja menetluskulud

20.1.2. Kaebaja on esitanud taotluse vastustajalt menetlusukulude summas 10 384 krooni

väljamõistmiseks. Tasutud riigilõivu vastustajalt väljamõistmist kaebaja ei taotle. Vastustaja ei

ole esitanud menetluskulude koosseisu ega suuruse osas vastuväiteid. Kohus leiab, et kaebaja

menetluskulude väljamõistmise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kohtu põhjendused on

järgmised.

20.1.3. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega on kaebaja taotluse rahuldamise peamine õiguslik eeldus põhimõtteliselt täidetud.

20.1.4. HKMS § 93 lõike 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks enne

kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus leiab, et nimetatud

sättes on tegelikult mõeldud menetluskulude nimekirja esitamist, so ka õigusabikulude (alates

01.09.2006 kehtiv HKMS redaktsioon teeb vahet kohtu- ja kohtuvälistel kuludel, millest

viimaste hulka kuuluvad ka õigusabikulud). Kaebaja on esitanud menetluskulude nimekirja,

millest nähtub, et menetluskulu näol on tegemist õigusabikuluga. HKMS § 83 kohaselt on

menetluskulud menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Lõike 4 punkti 1 kohaselt

on kohtuvälisteks kuludeks muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Seega

on kaebaja esitatud õigusabikulude hüvitamise taotlus HKMS § 83 järgi lubatav.

20.1.5. Esitatud maksekorraldusest nähtub, et A. Kaarmann on punktis 20.1.2. nimetatud

summa tasunud OÜ-le TS Õigus- ja Inkassobüroo 02.03.2007. Seega on tegemist reaalselt

kantud menetluskuluga.

20.1.6. HKMS § 93 lõike 5 kohaselt mõistab kohus välja ainult vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Kohus leiab, et kaebaja esitatud kantud õigusabikulud on vajalikud ja

põhjendatud. Vaatamata asjaolule, et asja sisuline arutamine lõpetati ühe istungiga, oli

tegemist keeruka ja aeganõudva menetlusega, kus esitati palju taotlusi ja kus mitmed asjaolud

muutusid menetluse kestel.

20.1.7. HKMS § 92 lõike 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral kohtukulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus leiab, et ka nimetatud sättes on tegelikult

mõeldud menetluskulusid, so ka õigusabikulusid (vt punkt 20.1.4.). Kohus langetas otsuse

peamises vaidlusaluses küsimuses – kas kaebaja vabastati linnapea

ametikohalt

ebaseaduslikult – kaebaja kasuks. Siiski jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse ametisse

ennistamiseks, Loksa Linnavolikogu otsuse nr 41 punkti 1 tühistamiseks või tühisuse

tuvastamiseks ja osaliselt töölt sunnitult puudutud aja eest hüvitise väljamõistmiseks.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et menetluskulude hüvitamise taotlus tuleb rahuldada kahe

kolmandiku ulatuses. Vastustajal tuleb hüvitada kaebajale 6923 (kuus tuhat üheksasada

kakskümmend kolm) krooni.

20.2. Vastustaja menetluskulud

20.2.1. Vastustaja on esitanud taotluse kaebajalt menetluskulude summas 7080 krooni

väljamõistmiseks. Kaebaja ei ole esitanud menetluskulude koosseisu ega suuruse osas

vastuväiteid. Kohus leiab, et vastustaja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kohtu põhjendused on

järgmised.

20.2.2. Vastustaja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosneb kulu

õigusabikuludest. Seega on kaebaja esitatud õigusabikulude hüvitamise taotlus HKMS § 83

järgi lubatav.

20.2.3. Esitatud maksekorraldusest nähtub, et Loksa Linnavalitsus on nimetatud summa

tasunud Advokaadibüroole Seppik&Sirel 21.02.2007. Seega on tegemist reaalselt kantud

menetluskuluga.

20.2.4. HKMS § 93 lõike 5 kohaselt mõistab kohus välja ainult vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Kohus leiab, et kaebaja esitatud kantud õigusabikulud ei ole nõutud summas

vajalikud ja põhjendatud. Loksa Linnavolikogu 02.11.2005 otsusega nr 87 on kinnitatud Loksa

linna ametiasutuste struktuur, teenistujate koosseisud ja ametikohtade nimetused. Otsuse

puntki 4.1.1 kohaselt on linnakantselei juhiks linnasekretär. Loksa Linnavalitsuse 21.09.1998

määrusega nr 8 kinnitatud linnakantselei põhimääruse punkti 3.12. kohaselt korraldab

linnakantselei linnavalitsuse ja volikogu juriidilist nõustamist ja punkti 3.15. kohaselt linna

esindamist kohtus. Vastavalt KOKS § 55 lõikele 2 võib valla- või linnasekretäriks nimetada

vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Valla- ja linnasekretäride vastavust

kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi

Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. KOKS § 55 lõike 4 punkti 6

kohaselt on valla- või linnasekretäri ülesandeks valla kohtus esindamine. Seega on iga linna-

või vallavalituse koosseisus olemas vähemalt üks jurist: valla- või linnasekretär.

Linnasekretärile saab volituse linnavolikogu kohtus esindamiseks anda volikogu esimees.

Eeltoodust tulenevalt ei olnud vastustajal tingimata vajalik võtta menetluses endale esindajaks

advokaati. Et aga vastustaja otsustas siiski õigusabile kulutusi teha, kuuluvad need kaebajalt

väljamõistmisele vaid osaliselt. Arvestades ühelt poolt asjaolu, et volikogu oleks võinud

esindada vastava volituse saanud omavalitsusteenistuja - linnasekretär, teisalt aga seda, et

vaidlus oli õiguslikult keerukas ja et üldiselt teadaolevalt on Loksa võimuorganitel hetkel

pooleli arvukalt kohtuvaidlusi, loeb kohus vastustaja poolel käesolevas asjas põhjendatud

õigusabikuludeks 4000 (neli tuhat) krooni.

20.2.5. HKMS § 92 lõike 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral kohtukulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus leidis otsuse punktis 20.1.7., et vastustaja

peab kandma kaebaja menetluskuludest kaks kolmandikku. HKMS § 92 lõike 2 mõtte kohaselt

peab kaebaja käesolevas haldusasjas omakorda hüvitama vastustaja menetluskuludest ühe

kolmandiku. Seega tuleb kaebajal hüvitada vastustajale 1334 (üks tuhat kolmsada

kolmkümmend neli) krooni.

20.2.6. Kuna kaebaja nõue vastustaja vastu ületab vastustaja menetluskulude nõuet kaebaja

vastu, siis toimub nõuete vahel tasaarveldus ja kaebaja nõue vastustaja vastu väheneb 1334

krooni võrra.

20.3. Kolmas isik õigusabikulude väljamõistmist ei taotlenud.

Kadriann Ikkonen

Kohtunik

TALLINNA RINGKONNAKOHTU 15.05.2008 otsuse

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebaja apellatsioonkaebus menetluskulu osas ja jätta see muus osas

rahuldamata. Jätta vastustaja apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 16. märtsi 2007. a otsus Loksa Linnavolikogu 1.

septembri 2006. a otsuste nr 34 ja 42, kaebaja teenistusest vabastamise seadusevastaseks

tunnistamise ning menetluskulu väljamõistmise osas. Jätta muus osas halduskohtu otsus

muutmata.

3. Tunnistada Loksa Linnavolikogu 1. septembri 2006. a otsuste nr 34 p 1 ja nr 42 p-d 5

ja 6 tühiseks. Rahuldada selles osas kaebus.

4. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja halduskohtus kantud menetluskulu 6923

krooni. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.