3-07-219/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-07-219 Otsuse kuupäev 09.märts 2007 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tallina Vangla direktori 03.01.2007 käskkirja nr 1-K peale Asja läbivaatamise kuupäev 20.veebruar 2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX ning vastustaja Tallinna Vangla esindajad Angela Heinsaar ja Eda Oisalu Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tallinna Vangla direktori 03.01.2007 käskkirjaga nr 1-k kohaldati kinnipeetav XXX suhtes alates 03.01.2007 täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna ta ei ole karistuse kandmise ajal täitnud vangla sisekorraeeskirju ja ei ole allunud vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning on süstemaatiline režiimi rikkuja. Täiendavate julgeolekuabinõudena kohaldati: 1) kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine; 2) isiklike riiete kandmise keelamine – kinnipeetavale eraldatakse riietus vangla poolt; 3) kehakultuuriga tegelemise keelamine; 4) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; 5) ohjeldusmeetmete kasutamine – liikumine territooriumil käeraudades juhul kui ametnike arvates on oht vangla julgeolekule.

Nimetatud käskkirjas nähti ette ka kohustus vaadata üle täiendavate julgeolekuabinõude jätkamise otstarbekus XXX suhtes kolme kuu jooksul.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub tunnistada Tallina Vangla direktori 03.01.2007 käskkiri nr 1-k õigusvastaseks.

Kaebaja leiab, et tema suhtes on kohaldatud piiranguid põhjuseta ja põhjendamatult, sest Tartu Vanglas olles on ta tõestanud, et ta ei ole teiste isikute suhtes vägivaldne. Kaebaja leiab, et kuigi väljaspool kambrit on tema suhtes pidevalt käeraudu kasutatud, ei ole ta selleks samuti põhjust andnud. Kaebaja on seisukohal, et Tallinna Vangla direktoril ei ole õigust omal äranägemisel kitsendada kaebaja õigusi. Viidates eelnevatele jõustunud distsiplinaarkaristustele, rikub Tallinna Vangla põhiseaduse § 23 lg 3, mis sätestab, et kedagi ei tohi teist korda karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Vastustaja - Tallina Vangla esindajad paluvad jätta kaebuse rahuldamata, kuna vaidlustatud käskkiri on õiguspärane.

Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud, kuna vanglaametnike julgeoleku tagamiseks ja vangistuse täideviimise eesmärgist tulenevalt oli vajalik kinnipeetav XXX le täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine.

Vastustaja väidab, et kinnipeetav XXX on süstemaatiliselt rikkunud vangistusseadust ja vangla sisekorraeeskirju ning omab hetkel seitset kehtivat distsiplinaarkaristust. Ta on vanglas karistuse kandmise ajal kokku neljal korral ähvardanud vanglaametnikke füüsilise vägivallaga ning neid ähvardusi ka reaalselt ellu viinud, mis näitab, et kinnipeetav on agressiivse käitumisega . 06.01.2006 alustati XXX suhtes kriminaalmenetlus karistusseadustiku § 274 lg 1 alusel (kasutas füüsilist vägivalda vanglaametnike suhtes). 21.03.2006 alustati XXX suhtes kriminaalmenetlus karistusseadustiku § 331 alusel (omas kinnipidamisasutuses narkootilist ainet). Samuti on XXX tahtlikult kahjustanud oma tervist.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud protsessiosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

VangS § 66 lg 2 kohaselt vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ning julgeoleku eest vanglas vangla direktor. Sellest tulenevalt on vangla direktoril kohustus hinnata pidevalt vangla julgeolekuriske ning otsustada, kas ja milliseid meetmeid tuleb kasutusele võtta julgeoleku tagamise parandamiseks. Juhul, kui vangla direktoril on olemas konkreetse kinnipeetava kohta piisavalt sellist informatsiooni, millest võib järeldada, et ennetava abinõuna oleks vajalik kohaldada tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, võib ta seda teha igal hetkel.

VangS § 69 lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseadust või vangla sisekorraeeskirju, tahtlikult kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on vägivaldne teiste isikute suhtes.

Sama paragrahvi 2 lõike alusel on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud: 1) kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine; 2) isiklike riiete või esemete kasutamise keelamine; 3) kehakultuuriga tegelemise keelamine; 4) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine ning 5) ohjeldusmeetmete kasutamine.

Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsuse näol on tegemist ennetava abinõuga, mille eesmärgiks on ära hoida tulevased võimalikud seaduserikkumised ning nende läbi kinnipeetava enese või teiste isikute psüühiline või füüsiline kahjustamine. Täiendavate julgeolekuabinõude kasutamine on lubatud juhul, kui kinnipeetav vastab mõnele VangS § 69 lg 1 sätestatud tingimusele. Seega on lubatud täiendavate julgeolekuabinõude kasutamine juhul, kui on olemas piisav alus eeldada, et kinnipeetav võib osutuda ohtlikuks vangla julgeolekule, iseendale või teistele isikutele.

Kaebaja väide, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise näol on tegemist teistkordse karistamisega ei ole õige.

Kohus selgitab, et kuna õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldatakse kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi, mille põhjal saab anda hinnangu kinnipeetava käitumisele vanglas, siis ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine süüliste rikkumiste toimepanemise eest määratud karistus, vaid täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise näol on tegemist eelkõige ennetava abinõuga.

Kohtule on vastustaja esitanud väljavõtte XXX distsiplinaarkaristustest (tl 22), millest võib järeldada, et XXX on süstemaatiliselt rikkunud vangistusseadust ja vangla sisekorraeeskirju ning omab hetkel seitset kehtivat distsiplinaarkaristust (tl 23-40). Lisaks sellele on XXX vanglas karistuse kandmise ajal kokku neljal korral ähvardanud vanglaametnikke füüsilise vägivallaga ning neid ähvardusi ka reaalselt ellu viinud, mis tõendab, et kinnipeetav XXX on agressiivse käitumisega. Asja materjalidest nähtuvalt alustati 03.01.2006 XXX suhtes kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 274 lg 1 alusel - kasutas füüsilist vägivalda vanglaametnike suhtes (tl 41) ja 21.03.2006 alustati tema suhtes kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 331 alusel - omas kinnipidamisasutuses narkootilist ainet.

Arvestades asjaolu, et kinnipeetav XXX oli tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise hetkel 7 kehtivat distsiplinaarkaristust, järeldas Tallinna Vangla direktor õigesti, et tegu on süstemaatilise distsipliinirikkujaga. Erinevad vahejuhtumid seoses enda tervise kahjustamisega ning vanglaametnike ähvardamisega viitavad aga sellele, et kinnipeetaval on kalduvus kahjustada oma tervist ning teisi isikuid, seega oli Tallinna Vangla direktoril piisavalt alust XXX suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks.

Kohus on seisukohal, et kinnipeetava XXX suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on põhjendatud ning ei esine asjaolusid, mis selle välistaksid, mistõttu kohus jätab XXX kaebuse rahuldamata.

Maare Aloe kohtunik