Legislator Case Law & Legislation
2-07-5546/3 AI generated

2-07-5546/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 2-07-5546/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

13.02.2007.a. esitas L V Pärnu Maakohtule avalduse pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamiseks. Avalduse ja avaldaja poolt kohtunikule antud selgituste kohaselt elab ta viimased neli-viis aastat xxx. Maja kuulus kunagi avaldaja vanematele, kuid oli hiljem saanud avaldaja venna M V ja avaldaja õepoja T V omandiks. Kummalegi kuulus ½ mõttelist osa „xxx“ taluhoonetes. Viimastel aastatel oli M V kasutuses üks tuba ja köök eraldi sissekäiguga. Avaldaja elas koos vennaga ja hooldas teda kuni viimase surmani xxx.a. Avaldaja on kogu aeg soovinud pärida venna järelt osa „xxx“ taluhoonest, kuna tal ei ole kusagil mujal elada. Avaldaja viimane elukoht xxx, mille kolhoos talle kunagi andis, on omaniku poolt maha müüdud. Peale venna surma tuli avaldajale postiga kiri notarilt. T V tütar T V kirjutanud avaldaja eest avalduse, millele L V alla kirjutas. T V võtnud nii notarilt saabunud kirja kui L V avalduse enda kätte ja lubanud need notarile toimetada. Avaldaja sai asjast aru nii, et ta on sellega pärimisavalduse teinud ja jäi ootama notari teadet pärimise kohta. Mõni aeg tagasi kuulis ta juhuslikult valla maakorraldajalt, et tema ei olegi pärija. T V avaldaja pärimise teemadel vestelnud ei ole, kuna T ei taha temaga suhelda.

Legislator headnote

AI generated

2-07-5546/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: Pikendada pärandi vastuvõtmise tähtaega M V surn.xxx.a.) järelt pärimiseks kahe kuu võrra alates käesoleva määruse jõustumisest.

Keywords

AI generated
notary untimely notification of defects electronic service of documents late submission of documents missing case documents rights of access
AI generated
2-07-5546/5
13.02.2007.a. esitas L V Pärnu Maakohtule avalduse pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks. Avalduse ja avaldaja poolt kohtunikule antud selgituste kohaselt elab ta viimased neli-viis aastat xxx vallas xxx külas xxx majas. Maja kuulus kunagi avaldaja vanematele, kuid oli hiljem saanud avaldaja venna M V ja avaldaja õepoja T V omandiks. Kummalegi kuulus ½ mõttelist osa „xxx“ taluhoonetes. Viimastel aastatel oli M V kasutuses üks tuba ja köök eraldi sissekäiguga. Avaldaja elas koos vennaga ja hooldas teda kuni viimase surmani xxx.a. Avaldaja on kogu aeg soovinud pärida venna järelt osa „xxx“ taluhoonest, kuna tal ei ole kusagil mujal elada. Avaldaja viimane elukoht xxx, mille kolhoos talle kunagi andis, on omaniku poolt maha müüdud. Peale venna surma tuli avaldajale postiga kiri notarilt. T V tütar T V kirjutanud avaldaja eest avalduse, millele L V alla kirjutas. T V võtnud nii notarilt saabunud kirja kui L V avalduse enda kätte ja lubanud need notarile toimetada. Avaldaja sai asjast aru nii, et ta on sellega pärimisavalduse teinud ja jäi ootama notari teadet pärimise kohta. Mõni aeg tagasi kuulis ta juhuslikult valla maakorraldajalt, et tema ei olegi pärija. T V avaldaja pärimise teemadel vestelnud ei ole, kuna T ei taha temaga suhelda.
2-04-726/1
september 2006.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-04-726 (endine number 2/276-5669/04) Tsiviilasi O.Bhagi N.Bvastu pärandi vastuvõtmise tähtaja mõjuval põhjusel möödalastuks tunnistamiseks, pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks ning seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuste kehtetuks tunnistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja O.B hageja lepinguline esindaja M.S kostja N.B kostja lepinguline esindaja T.E Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud 25.08.2006.a, avalik kohtuistung hageja O.B hageja lepinguline esindaja M.S kostja lepinguline esindaja T.E tõlk K.E istungit protokollis sekretär KS RESOLUTSIOON
2-11-58566/10
aprill 2012.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-11-58566 Tsiviilasi Välja mõista LH võlgnevus 1 523,01 eurot (üks tuhat viissada kakskümmend kolm eurot ja üks sent) LEOÜ kasuks.
2-12-31915/2
AJ esitas 17.08.2012.a. Harju Maakohtule hagi KR vastu koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks. Koos hagiavaldusega esitas AJ taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluses palub AJ keelata notaril pärimistunnistuste väljaandmine kuni käesolevas asjas lahendi jõustumiseni. Avaldaja leiab, et pärimistunnistuste väljaandmisel muutub avaldajal võimatuks või oluliselt raskendatuks oma pärandiosa väljanõudmine teistelt pärijatelt. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt on pärimistunnistuse tõestamise kavandatav tähtpäev 27.08.2012.a.
2-11-12170/18
mai 2012. a. Kuressaare, kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-11-12170 Tsiviilasi Sihtasutus Kärla avaldus eestkostetava A Onimel tehingu tegemiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Sihtasutus Kärla (reg kood 90003969, Pargi 1 Kärla alevik, Kärla vald, Saare mk 93501, seaduslik esindaja Maive Õispuu (e-post maive.oispuu001@gmail.com)

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamise kohta

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Määruse tegemise aeg ja koht

2. märts 2007. a Raplas Tsiviilasja number 2-07-5546 Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: L V

Huvitatud isik: T V

Hagita asja ese Avaldus pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamiseks

RESOLUTSIOON

Pikendada pärandi vastuvõtmise tähtaega M V surn.xxx.a.) järelt pärimiseks kahe kuu võrra alates käesoleva määruse jõustumisest.

Määrus kuulub viivitamatule täitmisele ja jõustub päevast, kui see tehakse teatavaks LVle.

Ärakirjad käesolevast määrusest saata L V, T V ja Rapla notar Raul Joametsale.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

13.02.2007.a. esitas L V Pärnu Maakohtule avalduse pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamiseks. Avalduse ja avaldaja poolt kohtunikule antud selgituste kohaselt elab ta viimased neli-viis aastat xxx. Maja kuulus kunagi avaldaja vanematele, kuid oli hiljem saanud avaldaja venna M V ja avaldaja õepoja T V omandiks. Kummalegi kuulus ½ mõttelist osa „xxx“ taluhoonetes. Viimastel aastatel oli M V kasutuses üks tuba ja köök eraldi sissekäiguga. Avaldaja elas koos vennaga ja hooldas teda kuni viimase surmani xxx.a. Avaldaja on kogu aeg soovinud pärida venna järelt osa „xxx“ taluhoonest, kuna tal ei ole kusagil mujal elada. Avaldaja viimane elukoht xxx, mille kolhoos talle kunagi andis, on omaniku poolt maha müüdud. Peale venna surma tuli avaldajale postiga kiri notarilt. T V tütar T V kirjutanud avaldaja eest avalduse, millele L V alla kirjutas. T V võtnud nii notarilt saabunud kirja kui L V avalduse enda kätte ja lubanud need notarile toimetada. Avaldaja sai asjast aru nii, et ta on sellega pärimisavalduse teinud ja jäi ootama notari teadet pärimise kohta. Mõni aeg tagasi kuulis ta juhuslikult valla maakorraldajalt, et tema ei olegi pärija. T V avaldaja pärimise teemadel vestelnud ei ole, kuna T ei taha temaga suhelda.

T V selgituste kohaselt sai L V teate pärimisasja algatamise kohta, kus oli ka tähtaeg kirjas. L on küll prillid, aga ta loeb raamatuid, mistõttu oli võimeline ka notari kirja lugema. T V teadaolevalt kirjutas L V tema tütrele avalduse, et tahab M kuulunud majaosas oma surmani elada. T V teada L pärida ei tahtnud, kuid nüüd on üks endine politseinik talle selle mõtte pähe pannud.

Kohtu järelpärimisele teatas Rapla notar Raul Joamets, et xxx.a. surnud M V pärimisasi algatati T V avalduse alusel. Vastav teade oli avaldatud Ametlikes Teadaannetes xxx.a. ja pärandi vastuvõtmise tähtaeg lõppes xxx.a. L V pärimisavaldust esitanud ei ole, kuid on hilisemalt notarile avaldanud, et T V näidanud talle küll teadet pärandi avanemise kohta, kuid L V ei näinud seda prillide puudumise tõttu lugeda. Samuti ei informeerinud T V L V asjaolust, et pärimiseks on vajalik esitada määratud tähtaja jooksul notarile avaldus.

Kohtu seisukoht

Vastavalt Pärimisseaduse § 118 lg.2 võib kohus pärandi vastuvõtmise tähtaega pärima õigustatud isiku nõudel pikendada, kui see on lasknud tähtaja mööda kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjustel. Kohtu hinnangul on kõnesoleval juhul sellised mõjuvad põhjused olemas. Vestlusel L V nähtus, et isik oli seoses pärimisega ilmses eksituses. Tegemist on vähese kooliharidusega, kogu oma elu lihtsat tööd teinud isikuga, kes käesoleval ajal haigete jalgade tõttu praktiliselt kodust väljas ei käi. Lisaks sellele on L V raske nägemispuue. Avaldaja eksitust suurendas asjaolu, et ta tegi T V tütre abil avalduse, mida pidaski pärimisavalduseks. Pärimisasja algataja T V oma onule seoses pärimisega mingit kaasabi ei osutanud, kuna nad ei suhtle. Pealegi oli viimane mingil põhjusel veendunud, et L V ei soovigi MV järelt pärida. Kuna L V kinnitas kohtus, et on kogu aeg soovinud ja soovib ka käesoleval ajal oma venna M V järelt pärida, tuleb Rapla notari Raul Joametsa poolt antud pärandi vastuvõtmise tähtaega, milline lõppes xxx a., pikendada.

Kohtunik: Anne Randjärv