Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-06-29096/14 AI generated

2-06-29096/14 · Viru Ringkonnakohus

Case Number 2-06-29096/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

OÜ XXXXXX esitas 12.10.2006 Viru Maakohtule hagi X ja Y vastu ühisvara jagamise nõudes. AS Eesti Maapank ja X vahel sõlmiti 21.08.1995 laenuleping. X lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud. Ida-Viru Maakohtu 13.12.2001 otsusega tsiviilasjas nr.2-734/2001 mõisteti Xlt AS Eesti Maapank (pankrotis) kasuks välja 238 893,25 krooni. AS Eesti Maapank (pankrotis) esitas avalduse kohtuotsuse täitemenetluse algatamiseks. 20.10.2004 loovutas AS Eesti Maapank (pankrotis) nõude OÜ-le XXXXXX. Kohtutäitur Raigo Pärs väljastas teatise, mille kohaselt täitmine ei ole võimalik, kuna võlgnikul puudub lahusvara ja sissetulek. Kostjad on abielus ja omandasid 16.06.2006 Saaremetsa kinnistu.

Legislator headnote

AI generated

2-06-29096/14 · Viru Ringkonnakohus: Viru Maakohtu 04.01.2007 määrusega keelduti OÜ XXXXXX hagi menetlusse võtmisest ja tagastati see esitajale koos kõigi lisadega. Määruse põhjenduste kohaselt vaatamata sellele, et kohus nõudis oma 16.10.2006 määruses hagejalt täiendava riigilõivu tasumist summas 38 500 krooni, hageja seda nõuet ka peale täiendava tähtaja andmist ei täitnud. Kohus juhindus hagi menetlusse võtmisest keeldumisel ja selle tagastamisel TsMS § 372 lg.2.

Keywords

AI generated
credible explanation determination of hypothetical income legal fiction summary statement of reasons lack of economic substance reasonableness
AI generated
2-17-8682/17
02.06.2017 esitas hageja Sonetum OÜ kohtusse hagiavalduse kostja I Indrex Konsultatsioonid OÜ, kostja II XXX ja kostja III XXX (edaspidi kostjad) vastu laenulepingust nr LL-IKSO-01 (edaspidi laenuleping), tagatislepingust nr TL-2016IKSO- 01 ja tagatislepingust nr TL-2016IKSO-02 tuleneva põhivõlgnevuse 13 000 euro, intressijäägi 3,70 euro, viivise 2 418 euro ja leppetrahvi 1 300 euro nõudes. Hageja ja kostja I sõlmisid 23.11.2016 laenulepingu nr LL-IKSO-01. Laenulepingu p 1 kohaselt andis hageja kostjale I laenu summas 14 000 eurot. Laenulepinguga nägid pooled ette, et laenult tuleb tasuda intressi 15% aastas. Laenulepingu p 6 kohaselt oli laenu tagastamise tähtpäev 22.02.2017, mida kostja I kohustus tasuma iga kuu 10. kuupäevaks alates 10.12.2016. Hagi esitamise seisuga oli kostja I hageja ees tagastanud laenu osaliselt, so summas 1000 eurot. Laenulepingu p 8 kohaselt leppisid pooled kokku leppetrahvis, mis p 8.1 kohaselt on kuni 10% laenusummast juhul, kui kostja I ei täida laenulepinguga endale võetud kohustusi ja ei kõrvalda rikkumist hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul. Hageja ja kostja II sõlmisid 23.11.2016 tagatislepingu nr TL-2016IKSO-01 (edaspidi tagatisleping I), mille p 1.1 kohaselt kohustus kostja II hageja ees vastutama hageja ja kostja I vahel 23.11.2016 sõlmitud laenulepingu summas 14 000 euro, intressimääraga 15% aastas, nõuetekohase täitmise eest. Tagatislepingu I p 1.2 kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja II vastutab hageja ees laenulepingu täitmise eest täies ulatuses solidaarselt võlgnikuga ning p 1.4 kohaselt on kostja II vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 25 000 eurot. Hageja ja kostja III sõlmisid 23.11.2016 tagatislepingu nr TL-2016IKSO-02 (edaspidi tagatisleping II), mille p 1.1 kohaselt kohustus kostja III hageja ees vastutama hageja ja kostja I vahel 23.11.2016 sõlmitud laenulepingu summas 14 000 euro, intressimääraga 15% aastas, nõuetekohase täitmise eest. Tagatislepingu II p 1.2 kohaselt vastutab kostja III hageja ees laenulepingu täitmise eest täies ulatuses solidaarselt kostjaga I ning p 1.4 kohaselt on kostja III vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 25 000 eurot (tl 2).
2-09-63621/6
Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peeter Pällin Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 20.12.2010.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-63621 Tsiviilasi KS’a hagi TL’i ja KL’i vastu ühisvara jagamise nõudes. Tsiviilasja hind Kohustada TLi andma tahteavaldus kinnistu reg osa nr XXX omanikukande kustutamiseks ja uute omanikukannete tegemiseks vastavalt resolutsiooni pdele 2 ja 3.
2-24-8489/7
K. L. (hageja I) ja L. L. (hageja II) esitasid 29. mail 2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse K. (kostja) vastu, milles paluvad kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxx kantud kinnisasjale asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 4. jakku 2. järjekohale kostja kasuks kantud hüpoteegi summas 47 457,10 eurot. Samuti paluvad hagejad kohustada kostjat andma nõusolek hüpoteegi kustutamiseks ja asendada kostja nõusolek toimingute ja kinnistusraamatu kande tegemiseks kohtuotsusega.
2-19-15982/10
A. L. (lepingulise esindaja vahendusel) esitas 14.10.2019. a kohtule hagiavalduse T. L. vastu hüpoteegikande kustutamiseks nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kinnistusraamatusse hagejale kuuluva kinnistu, registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, registriosa IV jakku esimesele järjekohale 23.10.2000. a seatud kostja T. L. kasuks hüpoteek summas 200 000 Eesti krooni, intressiga 15% alates. Hüpoteegi seadmise aluseks on hageja, kostja ja A. L. vahel 11.10.2000. a sõlmitud notariaalselt tõestatud kinnistu jagamise, kinnistute ostu-müügi, kinnistule hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping. Hüpoteegi seadmise lepingu kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja (kostja) nõuded hageja suhtes, mis tulenevad nende vahel sõlmitud ja sõlmitavatest rahalistest kohustustest summas kuni 200 000 krooni. Hagi esitamise seisuga ei ole kostjal hageja vastu ühtegi rahalist kohustust, mida hüpoteek tagaks. Samuti ei ole ette näha selliste kohustuste tekkimist tulevikus. Kuna kostja keeldub hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmisest, siis taotleb hageja, et kohus kohustab kohtuotsusega kostjat vastavat nõusolekut andma, millisel juhul asendab kohtuotsus jõustumise korral kostja nõusolekut.
2-08-67967/12
Kostja kohustub tasuma Hagejale 150 000.- krooni (ükssada viiskümmend tuhat Kui Kostja ei täida Lepingu p-s 1 sätestatud kohustust Lepingu p-s 2 sätestatud

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Olev Mihkelson, liikmed Sirje Aitsen ja Anne Palmiste Määruse tegemise aeg ja koht 26.02.2007 Jõhvi Tsiviilasja number 2-06-29096 Tsiviilasi OÜ XXXXXX hagis X ja Y vastu ühisvara jagamise nõudes. Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 16.10.2006 ja 04.01.2007 määrused Menetlusosalised ja nende esindajad Määrusekaebuse esitaja OÜ XXXXXX (registrikood xxxxxxxxx, asukoht: Uus-Sadama 21-201 Tallinn) esindaja Tarmo Villman ning X (isikukood xxxxxxxx, elukoht: x küla xxx vald Ida-Virumaa) ja Y (isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: x küla xxx vald Ida-Virumaa). Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses 26.02.2007 RESOLUTSIOON Tühistada Viru Maakohtu 16.10.2006 ja 04.01.2007 määrused tsiviilasjas nr.2-06-29096 ja saata tsiviilasi tagasi samale esimese astme kohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

I. Asjaolud ja menetluse varasem käik

OÜ XXXXXX esitas 12.10.2006 Viru Maakohtule hagi X ja Y vastu ühisvara jagamise nõudes. AS Eesti Maapank ja X vahel sõlmiti 21.08.1995 laenuleping. X lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud. Ida-Viru Maakohtu 13.12.2001 otsusega tsiviilasjas nr.2-734/2001 mõisteti Xlt AS Eesti Maapank (pankrotis) kasuks välja 238 893,25 krooni. AS Eesti Maapank (pankrotis) esitas avalduse kohtuotsuse täitemenetluse algatamiseks. 20.10.2004 loovutas AS Eesti Maapank (pankrotis) nõude OÜ-le XXXXXX. Kohtutäitur Raigo Pärs väljastas teatise, mille kohaselt täitmine ei ole võimalik, kuna võlgnikul puudub lahusvara ja sissetulek. Kostjad on abielus ja omandasid 16.06.2006 Saaremetsa kinnistu.

Viru Maakohtu 16.10.2006 määrusega jäeti OÜ XXXXXX hagiavaldus käiguta ja kohus andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks – riigilõivu summas 38 500 krooni tasumiseks, allkirjastatud hagiavalduse esitamiseks 15 päeva alates määruse kättesaamisest.

Määruse põhjenduste kohaselt puudub hagiavaldusel allkiri. Riigilõiv hagiavalduselt on tasutud osaliselt summas 1000 krooni. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et Saaremetsa kinnistule on seatud hüpoteek summas 1 040 000 krooni. Seega on hageja väide, et talle ei ole teada kinnistu väärtus, põhjendamatu. Riigilõivuseaduse Lisa 2 kohaselt hagihinnalt kuni

1 100 000 krooni tuleb tasuda riigilõivu summas 39 500 krooni. Kuna hageja on tasunud juba 1000 krooni, tuleb tal täiendavalt tasuda 38 500 krooni (t.l.20-21).

Hageja märkis oma 21.11.2006 vastuses, et hagiavaldus ei ole puudustega. Hagiavaldus on digitaalselt allkirjastatud lepingulise esindaja poolt 11.10.2006 ja on edastatud kohtule elektrooniliselt. Hageja on esitanud tuvastushagi. Tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Esitatud hagist ei ole võimalik hüve väärtust kindlaks määrata ning haginõue tuleb lugeda mittevaraliseks nõudeks. Mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15000 krooni, millelt riigilõiv on 1000 krooni (t.l.24-25).

II. Maakohtu määrus ja selle põhjendused

Viru Maakohtu 04.01.2007 määrusega keelduti OÜ XXXXXX hagi menetlusse võtmisest ja tagastati see esitajale koos kõigi lisadega. Määruse põhjenduste kohaselt vaatamata sellele, et kohus nõudis oma 16.10.2006 määruses hagejalt täiendava riigilõivu tasumist summas 38 500 krooni, hageja seda nõuet ka peale täiendava tähtaja andmist ei täitnud. Kohus juhindus hagi menetlusse võtmisest keeldumisel ja selle tagastamisel TsMS § 372 lg.2.

III. Määruskaebus ja selle põhjendused

Hageja esitas Viru Maakohtu 04.01.2007 määrusele 15.01.2007 määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 04.01.2007 määrus millega keelduti hagiavalduse menetlusse võtmisest ja 16.10.2006 määrus, millega jäeti OÜ XXXXXX hagi käiguta. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puudus hagejal võimalus vaidlustada 16.10.2006 määrust, kuid selles tuvastatud asjaolud ja esitatud seisukohad on ebaõiged ning takistavad asja edasist menetlemist. Hageja on seisukohal, et tegemist on tuvastushagiga ja käesoleval juhul ei ole võimalik määrata hüve väärtust, mida hageja saaks hagi rahuldamisel. Kuna hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, siis tuleb haginõuet lugeda mittevaraliseks ja mittevaralise hagi esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv on 1000 krooni, mis on hageja poolt tasutud. Kohtumäärusest ei selgu, mis asjaoludel on kohus määranud hagihinnaks summa, millelt kuulub tasumisele riigilõiv summas 39 500 krooni. Määruses on üksnes viide Saaremetsa kinnistule seatud hüpoteegile summas 1 040 000 krooni. Kohus ei ole hagihinda määranud ka TsMS § 136 lähtuvalt, sest sel juhul saanuks hageja seda vaidlustada. Hageja on seisukohal, et hagihinna määramisel hüpoteegisummast lähtumine on väär. Hüpoteegisumma ei tõenda kinnistu väärtust. Hagi rahuldamisel ei saa hagejast kinnistu omanikku. Hageja eesmärgiks on saavutada võimalus, et pöörata sissenõue X kinnisasja osale.

IV. Ringkonnakohtu määruse põhjendused

Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leidis, et maakohtu määrus tuleb tühistada protsessiõiguse normide rikkumise tõttu.

TsMS § 465 lg.2 p.8 kohaselt peab kirjalik määrus sisaldama kohtu põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et maakohtu 16.10.2006 määrusest ei selgu, mis alusel kohus hagihinna kindlaks määras. Määruses on viidatud asjaolule, et kostjatele kuuluvale kinnistule Saaremetsa on seatud hüpoteek summas 1 040 000 krooni AS Sampo Pank kasuks. Juhul, kui kohus leidis, et kinnistule seatud hüpoteegi suurusest on tuletatav ka kinnistu väärtus, tuleb seda seisukohta pidada oletuslikuks väiteks, mille alusel hagihinda ei ole võimalik määrata. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu 16.10.2006 määrus OÜ XXXXXX hagiavalduse käiguta jätmisest ja 04.01.2007 määrus OÜ XXXXXX hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisest ja esitajale koos kõigi lisadega tagastamisest tühistada.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väidetega, et OÜ XXXXXX hagi puhul on tegemist tuvastushagiga, kuid ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et antud juhul ei ole võimalik hagihinda määrata.

TsMS § 368 lg.1 sätestab tuvastushagi mõiste, mille kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on hageja esitanud hagi kohtulahendi täitmiseks vajalike asjaolude tuvastamiseks, so. tuvastada võlgnik X omandi suurus X ja Y ühisomandis, et täitemenetluse käigus oleks võimalik pöörata sissenõuet võlgniku varale.

TsMS § 125 järgi määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral.

Hageja on esitanud nõude jagada TMS § 14 lg.2 alusel kostjate ühisvara, so. hageja taotleb kostjatele ühisomandiõiguse alusel kuuluva kinnistu jagamist, mille tulemusena moodustuks kostjate kaasomandis olev kinnistu. Ida-Viru Maakohtu 13.12.2001 otsuse (tsiviilasi nr.2- 734/2001) ja AS Eesti Maapank (pankrotis) poolt 20.10.2004 hagejale nõude loovutamisest tulenevalt (t.l. 9-13) omandas hageja nõudeõiguse summas 238 893 krooni kostja X vastu. Hageja eesmärgiks ei ole saada kinnistu kaasomandiks jagamise läbi kinnistu omanikuks, vaid realiseerida läbi kaasomandis oleva kinnistu müügi oma rahaline nõue summas 238 893 krooni kostja X vastu.

Ringkonnakohus on seisukohal, et hüve väärtuseks, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral (TsMS § 125) on 238 893 krooni.

Vastavalt Riigilõivuseaduse Lisale 2 tuleb hagis, mille hagihind on kuni 240 000 krooni, riigilõivu maksta 12 250 krooni.

Eeltoodust tulenevalt on ebaõige ka maakohtu 16.10.2006.a määrus OÜ XXXXXX hagiavalduse käiguta jätmisest, sest maakohus on ebaõigesti ja põhjendamatult määranud tasumisele kuuluvaks riigilõivusummaks 38 500 krooni. Ekslik oli ka kohtu seisukoht, et hagiavaldusel puudub hageja esindaja allkiri. Tsiviilasjamaterjalide kohaselt on hagi allkirjastatud digitaalallkirjaga (t.l.8). Nimetatud protsessiõiguse normide rikkumise tõttu tuleb tühistada ka maakohtu 16.10.2006 määrus hagiavalduse käiguta jätmisest.

Eeltoodust tulenevalt tuleb tsiviilasi saata samale esimese astme kohtule TsMS § 372 ettenähtud toimingute tegemiseks.

Lähtudes sellest, et hageja on hagi esitamisel juba tasunud riigilõivuna 1000 krooni, tuleb maakohtul anda hagejale täiendavalt aega vähemmakstud riigilõivu summas 11 250 krooni tasumiseks.

Ringkonnakohus juhindus määruse tegemisel TsMS §-dest 371 lg.1 p.10, 372 lg.4, 372 lg.5,

639 lg.1, 664, 666 lg.2 ja 667.

Olev Mihkelson Sirje Aitsen Anne Palmiste