Legislator Case Law & Legislation
2-07-4196/3 AI generated

2-07-4196/3 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-07-4196/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Vi. T.esitas 01.02.2007 hagiavalduse L. T. vastu ühisvara jagamise nõudes. 01.02.2007 esitas hageja taotluse menetlusabi saamiseks ehk riigilõivu tasumisest vabastamiseks. TsMS § 139 lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt sõltuvalt tsiviilasja hinnalt. TsMS § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 135 kohaselt tsiviilasja hinna nimetab hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Hageja on hagiavalduses nimetanud ühisvara väärtuseks 567 000 krooni. Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 kohaselt kuulub nõudelt hinnaga 567 000 krooni tasumisele riigilõiv summas 24 250 krooni. Seega ühisvara nõudelt tuleb tasuda riigilõivu 24 250 krooni.

Legislator headnote

AI generated

2-07-4196/3 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Vi. T.esitas 01.02.2007 hagiavalduse L. T. vastu ühisvara jagamise nõudes. 01.02.2007 esitas hageja taotluse menetlusabi saamiseks ehk riigilõivu tasumisest vabastamiseks. TsMS § 139 lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt sõltuvalt tsiviilasja hinnalt. TsMS § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 135 kohaselt tsiviilasja hinna nimetab hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Hageja on hagiavalduses nimetanud ühisvara väärtuseks 567 000 krooni. Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 kohaselt kuulub nõudelt hinnaga 567 000 krooni tasumisele riigilõiv summas 24 250 krooni. Seega ühisvara nõudelt tuleb tasuda riigilõivu 24 250 krooni.

Keywords

AI generated
living expenses medical expenses cost-effectiveness of treatment legal fees cost estimate economic hardship
AI generated
2-07-4483/4
T. esitas 01.02.2007 hagiavalduse N. T. vastu abielu lahutamise, ühisvara jagamise ja elatisraha väljamõistmise nõudes. 14.02.2007 esitas hageja taotluse menetlusabi saamiseks ehk riigilõivu tasumisest vabastamiseks. TsMS § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni. Riigilõivuseaduse § 56 lg
2-06-38485/2
K. esitas 08.11.2006 hagiavalduse V. K. vastu ühisvara jagamise nõudes. 15.12.2006 esitas hageja taotluse menetlusabi saamiseks ehk riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 139 lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt sõltuvalt tsiviilasja hinnalt. TsMS §
2-06-25349/3
J M esitas 18.09.2006 hagi A M ´i vastu ühisvara jagamise nõudes.
2-07-3407/4
V. esitas 25.01.2007 hagiavalduse kaasomandi lõpetamiseks ja jagamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse menetlusabi saamiseks ehk riigilõivust tasumisest vabastamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 139 lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt sõltuvalt tsiviilasja hinnast.J. V. esitatud hagiavalduses on kaks eraldi nõuet st kaasomandi lõpetamine ja kaasomandi jagamine. TsMS § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni. Lähtudes asjaolust, et kaasomandi lõpetamine on mittevaraline nõue, kuulub Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 kohaselt nõudelt hinnaga 15 000 krooni tasumisele riigilõiv summas 1000 krooni. TsMS § 135 kohaselt tsiviilasja hinna nimetab hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Hageja on hagis kaasomandi jagamise nõudes nimetanud jagatava vara (korteri) väärtuseks 550 000 krooni. TsMS § 134 kui on hagiavalduses kaks eraldi nõuet, liidetakse kokku ühes hagis sisalduvad nõuded. Seega on eeltoodust tulenevalt hagihinnaks 551 000 krooni. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 kohaselt kuulub nõudelt hinnaga 551 000 krooni tasumisele riigilõiv summas 25 750 krooni.
2-15-128599/5
AS Starman esitas hagi V. P.i vastu võlgnevuse nõudes ja menetluskulude hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga 05.04.2012. a liitumise ja teenuse osutamise lepingu, mille alusel osutati kostjale Start R-DigiTV, kostja rentis sama lepinguga hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevaid seadmeid. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole korrektselt esitatud arveid tasunud. Hagiavalduse esitamise ajaks on kostja põhivõlgnevus 68,49 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 25,25 eurot – kokku 93,74 eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Kohtunikuabi Katrin Lell Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2007. a Rakvere Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-4196 Tsiviilasi

V. T. hagi L.T. vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlustoiming Riigipoolse menetlusabi andmine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V. T. (i.k xxx), elukoht: xxx xxx Kostja: L. T. (i.k.xxx), elukoht: xxx xxx RESOLUTSIOON Menetlusabi taotlus rahuldada. Vabastada V. T. täielikult riigilõivu tasumisest. Kohaldatud õigusnormid TsMS § 16 lg 2; § 180; § 181; § 182; § 184; § 186, 187 lg 1,2 ja 4, § 191 lg 1; § 463; § 464 lg 4; § 465; § 475 lg 2; § 477 lg 1 ja 2; § 478 lg 1; § 661 lg 2. Edasikaebamise kord Maakohtu määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määrus saata tähitult V. T. ja teadmiseks Rahandusministeeriumile.

Asjaolud

Vi. T.esitas 01.02.2007 hagiavalduse L. T. vastu ühisvara jagamise nõudes. 01.02.2007 esitas hageja taotluse menetlusabi saamiseks ehk riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

TsMS § 139 lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt sõltuvalt tsiviilasja hinnalt. TsMS § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 135 kohaselt tsiviilasja hinna nimetab hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Hageja on hagiavalduses nimetanud ühisvara väärtuseks 567 000 krooni. Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 kohaselt kuulub nõudelt hinnaga 567 000 krooni tasumisele riigilõiv summas 24 250 krooni. Seega ühisvara nõudelt tuleb tasuda riigilõivu 24 250 krooni.

TsMS § 180 lg 1 kohaselt on riigipoolne menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude kandmisest.

TsMS § 181 lg 1 kohaselt menetlusosalisele antakse menetlusabi, kui: 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, ja 3) menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik. TsMS § 181 lg 2 kohaselt menetluses osalemise edukust võib eeldada, kui menetlusosalise esitatud taotlus on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusosalisele.

Menetlusabi taotlusele on lisatud majandusliku seisundi teatis, millest nähtub, et V. T. töötab ning tema igakuine sissetulek on töötasu 3600 (bruto) krooni. Hagejal on 2 alaealist last. Hagejalt on väljamõistetud elatis, mõlemale lapsele 1500 krooni kuus. Hageja väidab oma taotluses, et ei ole saanud elatist maksta kuna on väike sissetulek ja võlgnevus elatise maksmises kasvab. Hageja omab arveldusarveid AS Hansapangas ja Sampo Pangas, kuid taotluse esitamise hetkel tal rahalised vahendid puuduvad. Muu oluline kinnisja vallasvara, mida võõrandada, hagejal puudub. Hageja vältimatud püsikulutused kuus on eluasemele 800 krooni, toidule 1000 krooni ning sidekulud 300 krooni, Starman TV 100 krooni, tervishoiukulud 100 krooni.

Kohtumääruse põhjendused ja selgitused

Kohtunikuabi, vaadanud läbi kirjalikus menetluses menetlusabi taotluse, leiab et riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus tuleb rahuldada. Vastavalt TsMS § 180 lg 1 p 1 võib kohus menetlusabina menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni vabastamisest.

Kohtunikuabi hinnanud esitatud materjale, tutvunud Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse poolt väljastatud teatise, vararegistrite (kinnistusraamat, äriregister, sõidukite register, ehitusregister) andmetega, leiab, et tulenevalt hagi olemusest, asja tähendusest menetlusabi taotlejale ning taotleja majanduslikust olukorrast ja võimalustest, on põhjendatud anda V. T. riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks TsMS § 181 alusel vabastades taotleja täielikult riigilõivu tasumisest.

Kohtunikuabi: /allkiri/

K. Lell

Ärakiri õige Nooremreferent

A.Teppan

Kohtumäärus jõustus 05. märts 2007.a Nooremreferent

A.Teppan