2-06-5462/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2007, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

Aade

Luksi

hagi

Koit

Jatsa

vastu

4700

krooni

väljamõistmiseks

Tsiviilasja number

2-06-5462

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Aade Luks

kostja: Koit Jatsa

Menetlus

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aade Luksi hagi Koit Jatsa vastu 4700.- krooni väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud Aade Luksi kanda.

Edasikaebamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Otsuse kättetoimetamine

1. Toimetada kohtuotsus kätte Aade Luksile.

2. Toimetada Koit Jatsale kohtuotsus kätte avalikult. Avaldada väljaandes Ametlikud

Teadaanded otsuse väljavõte, milles märkida, et Tartu Maakohus tegi tsiviilasjas nr

2-06-5462 (Aade Luksi hagi Koit Jatsa vastu 4700 krooni väljamõistmiseks)

01.02.2007 otsuse, ning otsuse resolutsioon. Otsus loetakse Koit Jatsale avalikult

kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

HAGEJA NÕUE

1. Hageja avaldas ajalehes Soov kuulutuse selle kohta, et soovib ravivõimlemise teenuse

tegijat insuldihaigele. 07.03.2005 helistas hagejale keegi meesterahvas ja ütles, et temal on

ravim, mis aitab insuldihaiget, maksumus 4700 krooni. Hageja oli nõus. 08.03.2005 helistas

kostja jälle, sõitis Raasikule ja andis hagejale pudeli veesarnase ravimiga, lisaks kilekoti

ioniseeritud saviga. Kostja õpetas, kuidas ravimeid kasutada, ning arvas, et tulemused

ilmnevad 3-6 kuu pärast. Hageja vend lõpetas tilkade võtmise 22. septembril, ioniseeritud

savi võtmise paar päeva varem; ravi oli viidud läbi korralikult ja järjekindlalt.

2. 21.10.2005 saatis hageja kostjale kirja, milles palus tagastada endale 4700 krooni, sest

ravim ei aidanud tema insuldihaiget venda, ning lubas anda kostjale tagasi järelejäänud

ravimi ja ioniseeritud savi. Kiri tuli hagejale tagasi märkega “ei olnud kodus”.

3. Hageja soovib, et kostja tagastaks 4700 krooni, sest tema poolt pakutud ravim on kahtlane

(tl 3, 22-27).

KOSTJA VASTUS

4. Kohus toimetas kostjale hagiavalduse, asja menetlusse võtmise määruse ning lihtmenetluse

kohaldamise määruse kätte avalikult, avaldades 20.10.2006 ja 27.10.2006 väljaandes

Ametlikud Teadaanded menetlusdokumentide väljavõtted. Kostja ei ole kohtule vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

5. Hageja soovib, et kostja tagastaks 4700 krooni, sest kostja poolt pakutud ravim on kahtlane

(tl 3, 22-27).

6. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna

rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama

lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS

§ 217 lg 2 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole

kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud

eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis

või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või

teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS

§ 218 lg 1 näeb ette, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui

mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale,

isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.

7. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit kostjaga ravimi ostu-müügilepingu sõlmimise,

kostjalt ravimi saamise ega kostjale raha maksmise kohta. Isegi kui hageja sõlmis kellegagi

lepingu, sai kelleltki asja ja maksis kellelegi raha, puuduvad tõendid selle kohta, et tegemist

oli just kostjaga.

8. Hageja on kohtule esitanud vaid oma avalduse Ida-Harju politseiosakonnale (tl 4-13), Põhja

Politseiprefektuuri Ida-Harju politseiosakonna 28.12.2005 vastuse avaldusele (tl 14)

Ravimiameti 07.01.2006 avalduse (tl 15) ning Tarbijakaitseameti 01.03.2006 kirja

menetluse lõpetamise kohta (tl 16). Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju politseiosakonna

vastuse kohaselt puudub juhtumis süüteokoosseis (tl 14). Ravimiameti kirja kohaselt ei

tõenda toimunud müüki ükski dokument ning hageja poolt saadetud näidistel puudub

märgistus; hr Jatsa keeldus lisainfo andmisest, eitades ka müüki (tl 15). Tarbijakaitseameti

kirjast nähtuvalt eitas kostja Tarbijakaitseametis menetluse läbiviimisel hagejale ravimi

müümist ja teenuse osutamist (tl 16).

9. 10.10.2006 lihtmenetluse kohaldamise määruses andis kohus pooltele aega 30 päeva

määruse kättetoimetamisest alates taotluste ja tõendite esitamiseks (hagejal nt

telefonikõnede eristuse esitamiseks ja tunnistajate ülekuulamise taotlemiseks, samuti

teatamiseks, kas pool soovib enda ärakuulamist) (tl 58). Hageja sai määruse kätte

14.10.2006 (tl 61), kuid ei esitanud kohtule asja kohta ühtegi täiendavat tõendit ega

taotlenud ka kohtu abi tõendite väljanõudmisel, samuti ei taotlenud hageja tunnistajate

ülekuulamist ega enda ärakuulamist.

10. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

11. Kuna hageja ei ole tõendanud kostjaga lepingu sõlmimist, kostjalt asja saamist ega kostjale

raha maksmist, ei saa kohus võtta seisukohta ka asja lepingutingimustele mittevastavuse

ning õiguskaitsevahendite kohaldamise osas. Hagi tuleb jätta rahuldamata.

12. TsMS § 162 lg 1, 2, § 173 lg 1, 3 alusel ja hagi rahuldamata jätmist arvestades tuleb

menetluskulud jätta hageja kanda.

13. Kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada ei posti teel ega kordnikuga

ei hagiavalduses toodud aadressil (tl 26, 34, 35, 45, 46, 47) ega aadressil, millelt kostja on

kätte saanud äriregistri teated (tl 48, 50, 51, 52). Lõuna Politseiprefektuuril ja

rahvastikuregistris puuduvad andmed kostja elu- ja viibimiskoha kohta (tl 16, 36, 37, 38).

Samuti ei ole kohtul õnnestunud kostjaga ühendust võtta e-posti teel (tl 42-44). Maksu- ja

Tolliameti andmebaasi kohaselt tehti viimane väljamakse septembris 2000 (tl 39). Kostja

poja väitel puudub perekonnal kostjaga igasugune kontakt juba kümme aastat (tl 45).

Eeltoodust ja TsMS § 317 lg 1 p 1 lähtudes tuleb toimetada käesolev otsus kostjale kätte

avalikult. TsMS § 317 lg 3, 4 p 1 ja 3 alusel tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded

avaldada kohtuotsuse väljavõte, kus märkida asja arutav kohus, pooled ja menetluse ese

ning lahendi resolutsioon.

Kohtunik