3-06-2009/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Asja läbivaatamise kuupäev

Kohtuistungist osa võtnud

menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Tallinna Halduskohus

Dagmar Maastik

19.jaanuaril 2007.a. Tallinnas

3-06-2009

H.R.i kaebus Maksu- ja Tolliameti 11.09.2006.a. käskkirja nr

1547-k osaliseks tühistamiseks

15.01.2007.a.

kaebaja esindaja advokaat Vahur Kivistik, Maksu- ja Tolliameti

esindaja Ülle Velling

1 .Kaebus rahuldada osaliselt.

2.Tühistada Maksu- ja Tolliameti 11.09.2006.a. käskkirja nr 1547-k

punkt 2. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

3.Välja mõista Maksu- ja Tolliametilt H.R.i kasuks 1000

(üks tuhat) krooni menetluskulusid.

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata vahetult Tallinna Ringkonna-

kohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arva-

tes.

ASJAOLUD

3.01.2003.a. Maksuameti direktori käskkirjaga nr 7-k nimetati H.R. Tallinna Juriidiliste

Isikute Maksukeskuse IV revisjoni osakonnajuhataja ametikohale kohusetäitjana. 27.01. 2004.a.

teatisega teavitati teda Maksuameti ja Tolliameti ühendamisest ning tehti ettepanek üleviimiseks

Maksu- ja Tolliameti(MTA) põhja maksukeskuse(PMK) III kontrolliosakonna I kontrolli-talituse

juhtivrevidendi ametikohale. Samal päeval H.R. keeldus pakutud ametikohast. 30.01. 2004.a.

teatisega teavitati H.R.it uuesti tema ametikoha koondamisest ja korrati üleviimise ettepanekut ning

teatati palgatingimused; samuti teatati, et üleviimisega mittenõustumisel koondatakse ta alates

25.02.2004.a. H.R. vastas 4.02.2004.a., et ei nõustu pakutud ametikohaga ja on nõus enda

koondamisega, andis 19.02.2004.a. aktiga asjaajamise üle ja alates 25.02.2004.a. enam teenistusse

ei ilmunud.

27.02.2004.a. sai H.R. teatise, millega koondamisteatis loeti õigustühiseks, kuna alla 3-

aastast last kasvatavat ametnikku ei luba avaliku teenistuse seaduse(ATS) § 133 lg 2 koondada, ja

kohustati H.R.it teenistust jätkama MTA süsteemis. 3.03.2004.a. käskkirjaga nr 1470-k loeti H.R.i

teenistus jätkuvaks MTA koosseisus alates 1.03.2004.a. PMK maksude tagastamise kontrolli

osakonna III maksude tagastamise kontrolltalituse juhataja ametikoha kohusetäitjana ja määrati

kuupalga määr. H.R. vaidlustas käskkirja halduskohtus, taotledes käskkirja tühista-

1(5)

mist, teenistussuhte puudumise tuvastamist, ametist vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, 6

kuu ametipalga ulatuses hüvitise väljamõistmist ning tööraamatu ja lõpparve väljamaksmisega

viivitamise õigusvastaseks tunnistamist. Tallinna Ringkonnakohtu 3.06.2005.a. jõustunud otsusega

haldusasjas nr 2-3/282/05 käskkiri tühistati, sest puudus H.R.i nõusolek teisele ametikohale

üleviimiseks, muus osas jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et seadus ei keela alla 3-aastast last

kasvatava ametniku koondamist, kui ametnik seda ise soovib. Kuna H.R.i nõusolek teisele

ametikohale üleviimiseks puudus, on käskkiri õigusvastane. Et aga teenistusest vabastamist pole toi-

munud ja see poleks ka olnud õigusvastane, puudub H.R.il alus nõuda teenistusest vabastamise

õigusvastaseks tunnistamist ning hüvitiste maksmist koondamise, tööraamatu kinnipidamise ja

lõpparve väljamaksmata jätmise eest.

31.03.2004.a. käskkirjaga nr 1854-k määrati H.R.ile distsiplinaarkaristuseks noomitus

põhjuseta teenistusest puudumise eest ATS § 84 p 1 alusel ning 25.05.2004.a. käskkirjaga nr 2706-

k teenistusest vabastamine alates 15.05.2004.a. ATS § 85 lg 1 p 1 ja § 118 alusel. H.R. vaidlustas

käskkirjad kohtus, taotledes nende tühistamist, koondamisest keeldumise õigusvastaseks

tunnistamist, teenistusse ennistamist revisjoniosakonna juhataja ametikohale või ennistamise või-

matuse korral kaebaja ennistamisest loobunuks lugemist ning 6 kuu ametipalga ulatuses hüvitise

väljamõistmist. Tallinna Halduskohtu 15.05.2006.a. jõustunud otsusega haldusasjas nr 3-04-101

käskkirjad tühistati. Kohus leidis, et puudus alus H.R.i distsiplinaarkorras karistamiseks tee-

nistusülesannete täitmisele mitteasumise eest ametikohal, millele nimetamiseks ta nõusolekut ei ole

andnud. Muus osas jäeti kaebus rahuldamata.

16.05.2006.a. MTA peadirektori käskkirjaga nr 887-k loeti Tallinna Juriidiliste Isikute

Maksukeskuse IV revisjoni osakonna juhataja kohusetäitja H.R.i teenistus jätkuvaks MTA

koosseisus alates 16.05.2006.a. PMK suurettevõtete kontrolli osakonnajuhataja ametikohal kohuse-

täitjana, määrati tema kuupalgamääraks 29. palgaastme järgi 6910 kr, rakendati palgamäära 50-

protsendilist diferentseerimist kuni 10 365 kr ning otsustati maksta talle lisatasu teenistusaastate

eest 5 % ametipalgast. H.R. vaidlustas käskkirja kohtus. 26.09.2006.a. otsusega haldusasjas nr 3-

06-1201 jättis Tallinna Halduskohus H.R. taotluse käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks

rahuldamata, leides, et H.R.il puudub põhjendatud huvi juba kehtetuks tunnistatud teenistusalase

käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks olukorras, kus tema suhtes on antud uus, küsimust teisiti

lahendav teenistusalane käskkiri.

11.09.2006.a. MTA peadirektori käskkirja nr 1547-K vabastati MTA Juriidiliste Isikute

Maksukeskuse IV revisjoni osakonnajuhataja kohusetäitja H.R. teenistusest seoses koondamisega

alates 25.02.2004.a.(p 1), makstes talle hüvitusena 2 kuu ametipalga(p 2) ning tühistati 16.05.2006.a.

käskkiri nr 887-k(p 3). Käskkirja kohaselt ei ole H.R. alates 30.01.2004.a. koondamisteatise

saamisest ja koondamiseks nõusoleku andmisest näidanud üles soovi teenistuse jätkamiseks, kuigi

erinevatel aegadel on ta muuhulgas ka sellele viidanud. Faktiliselt on H.R. käitunud oma esialgse

soovi kohaselt - mitte jätkata teenistust MTA-s ning tema tegevus on olnud suunatud üksnes

tekkinud olukorras võimalikult suure lahkumishüvitise saamisele. Seda kinnitavad varasemates

kohtuvaidlustes väljendatud erisuunalised seisukohad, milles väljendub soovimatus leida lahendust

tekkinud olukorrale, samuti asjaolud, et juba 2004.a. aprillis asus H.R. tööle uue tööandja juurde

ning et 2006.a. juunis esitas H.R. MTA-le töötasu nõude aja eest, mil ta faktiliselt

teenistuskohustusi ei täitnud. Kuna H.R. pole kasutanud MTA poolt korduvalt pakutud võimalusi

teenistuse jätkamiseks ning faktiline teenistussuhe on lõppenud juba 2004.a. veebruaris, on õiglane

lõpetada H.R.i teenistussuhe 25.02.2004.a. seoses koondamisega vastavalt 30.01.2004.a.

koondamisteatisele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja palub tunnistada seadusevastaseks tema teenistusest vabastamine alates 25.02.

2004.a. ning tühistada käskkirja punktid 1 ja 2. Kuna Tallinna Ringkonnakohtu 3.06.2005.a. ja

Tallinna Halduskohtu 15.05.2006.a. otsustega on tuvastatud teenistussuhte jätkumine, ei ole võima-

2(5)

lik pidada seda lõppenuks 25.02.2004.a. Taandkuupäevaga on analoogiliselt töölepingu alusel tööta-

jaga ka ametnikku võimalik teenistusest vabastada vaid surma korral surmapäevale järgnevast päe-

vast(ATS § 129), süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel vahi alla võtmise päevast(ATS § 123), dist-

siplinaarkaristusena teenistusest vabastamisel omavoliliselt teenistusest lahkumise päevale järgne-

vast päevast(ATS § 118) arvates. Riigikohus on töövaidlustes(otsused nr 3-2-1-156-05 ja 3-2-1-65-

02) asunud seisukohale, et taandkuupäevaga pole võimalik lugeda töölepingut lõppenuks ning see

seisukoht on kohaldatav ka ametnike teenistusest vabastamisele. Taandkuupäevaga teenistusest va-

bastamisel on rikutud kaebaja õigusi saada: l)lõpparve kätte teenistusest vabastamise päeval, 2)tee-

nistusest vabastamisest teada hiljemalt teenistusest vabastamise hetkel, 3)reservi arvatud. Õigusvas-

tane on ka kaebajale kahe kuu suuruse hüvitise määramine - arvestades kaebaja avaliku teenistuse

staaži 4 a 2 k 24 p seisuga 25.02.2004.a., tulnuks kaebajale koondamishüvitisena maksta kolme kuu

palk. Samuti pole järgitud seaduses sätestatud etteteatamise korda ja tähtaegu. Ametnikule tuleb

koondamisest ette teatada vähemalt üks kuu(ATS § 130 lg 1) ja vabastada ta etteteatamistähtajale

järgnevast päevast arvates(ATS § 116 lg 5). Seega tulnuks kaebaja teenistusest vabastada 1.03.

2004.a., kuid selle asemel teatas vastustaja 27.02.2004.a. kirjaga, et koondamisteade on õigustühine.

Nimetatud kiri on tahteavaldus TsÜS § 69 mõttes ning MTA ei saa vaidlustatud käskkirjas enam

2004.a. koondamisteatest lähtuda. Sellele koondamisteatele tuginemine on vastuolus ka vastustaja

kahe aasta jooksul tehtud toimingutega. Kui MTA soovib kaebajat vabastada koondamise tõttu,

peab ta esitama uue koondamisteate, arvestades seejuures, et kaebajal on 2005.a. sündinud laps.

Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vaatamata sellele, et haldusasja nr 3-04-101

arutamise käigus esitas kaebaja taotluse teenistusse ennistamiseks ja MTA oli loonud talle kõik

tingimused teenistuse jätkamiseks, kaebaja teenistusse ei asunud ning vaidlustas kohtus MTA pea-

direktori 16.05.2006.a. käskkirja nr 887, väites, et käskkiri on õigusvastane üksnes seepärast, et ta

pole andnud nõusolekut koondamisest loobumiseks. 22.08.2006.a. esitas kaebaja järjekordse nõude

enda koondamiseks, viidates Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale 3.06.2005.a. otsuses „sõltumata

sellest, kas etteteatamine toimus õiguspäraselt või õigusvastaselt, saab asutus sellest ATS § 130 lg 3

kohaselt loobuda vaid ametniku kirjalikul nõusolekul". Kuivõrd vastustaja on esitanud kaebajale

ainult ühe koondamisteate - 30.01.2004.a. -, mille kohaselt ta vabastatakse teenistusest alates

25.02.2004.a., kui teda pole võimalik tema nõusolekul nimetada teisele ametikohale, puudus MTA-1

võimalus ja seaduslik alus kaebaja vabastamiseks mistahes muul ajal. Kaebaja viited Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi otsustele ei ole asjakohased, sest TLS § 73 lg 2 ja ATS § 116 lg 5 ei ole identsed

ning TLS pole ametnikele kohaldatav. Kaebaja õigust olla reservi arvatud pole rikutud, reservi ni-

mekirjas ei saa isik olla kauem kui kuus kuud ning nimekirja võidakse lülitada ka taandkuupäevaga

koondatud ametnik tema avalduse alusel. Kaebaja pole sellist avaldust esitanud. Vaidlustatud käsk-

kirjas on kaebajale küll ekslikult makstud kahe kuu ametipalk, kuid sellega pole kaebaja saanud

varalist kahju, sest 8.09.2006.a. kandis MTA ekslikult kaebaja arvelduskontole tema augustikuu

töötasu 8162 kr, mida kaebaja pole tagastanud vaatamata MTA 18.09.2006.a. märgukirjale. Vastus-

taja loeb väljamakstud töötasu, mis on täpselt sama suur kui kaebaja 1 kuu ametipalk, tasaarves-

tatuks ning ei esita kaebajale selles osas nõuet.

KOHTU PÕHJENDUSED

30.01.2004.a. koondamisteatisest alguse saanud sündmustest ajendatud kohtuvaidluste ja-

das on käsitletav kaebus arvult neljas. Kaebaja on esitanud vastandlikke nõudeid, taotledes l)teisele

ametikohale üleviimise käskkirja tühistamist, teenistussuhte puudumise tuvastamist, ametist vabas-

tamise seadusevastaseks tunnistamist, 6 kuu ametipalga ulatuses hüvitise väljamõistmist ning töö-

raamatu ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise õigusvastaseks tunnistamist; 2)koondamisest

keeldumise õigusvastaseks tunnistamist, teenistusse ennistamist revisjoniosakonna juhataja ameti-

kohale või ennistamise võimatuse korral kaebaja ennistamisest loobunuks lugemist ning 6 kuu ame-

tipalga ulatuses hüvitise väljamõistmist; 3)teisele ametikohale üleviimise käskkirja õigusvastaseks

tunnistamist.

Praeguses kohtuvaidluses taotleb kaebaja enda koondamise ja koondamishüvitise maksmi-

ses)

se seadusevastaseks tunnistamist ja vaidlustatud käskkirja tühistamist selles osas. Teenistusest va-

bastamise seadusevastaseks tunnistamisel tuleb ametnik kas teenistusse ennistada või mõista talle

välja hüvitis 6 kuu ametipalga ulatuses. Kaebaja pole esitanud sõnaselget taotlust teenistusse ennis-

tamiseks, kuid kuna kaebusest nähtuvalt nõuab kaebaja, et vastustaja esitaks talle uue koondamis-

teate, misjärel temal oleks võimalus valida, kas nõustuda koondamisega või vastustaja pakkumisega

asuda teisele ametikohale, siis soovib kaebaja teenistusse ennistamist. Kaebaja väidab, et tema

koondamine taandkuupäevaga alates 25.02.2004.a. on õigusvastane, sest Tallinna Ringkonnakohtu

3.06.2005.a. ja Tallinna Halduskohtu 15.05.2006.a. otsustega on tuvastatud tema teenistussuhte jät-

kumine. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kuivõrd viidatud kohtuotsuste tegemise ajal kaebaja

teenistussuhe MTA-ga polnud lõpetatud, siis tuvastasid kohtud õigesti teenistussuhte jätkumise. See

aga ei võtnud vastustajalt õigust hiljem kaebaja teenistusest tagasiulatuvalt vabastada. ATS seda ei

keela, töölepinguseadus(TLS) aga pole ametnikele kohaldatav. Kaebajat poleks ka kuidagi võimalik

teenistusse ennistada, sest tema ametikoht on koondatud juba 1.02.2004.a. Kaebaja on varasemates

kohtuvaidlustes järjepidevalt kinnitanud, et pole andnud vastustajale nõusolekut koondamisteatest

loobuda, ATS § 130 lg 3 kohaselt saab asutus etteteatatud vabastamisest loobuda aga ainult ametni-

ku kirjalikul nõusolekul, nõusolekust keeldumisel vabastatakse ametnik alusel, millest talle ette tea-

tati. Järelikult on 30.01.2004.a. koondamisteade kehtiv, kaebaja viide TsÜS §-le 69 on asjakohatu.

Kaebaja on väljendanud selget tahet, et teda vabastataks teenistusest seoses koondamisega ning pole

oma tahteavaldusest enne vaidlustatud käskkirja tegemist loobunud, kinnitades seda veel 12.06.

2006.a. kirjas vastustajale(tl 69) Kaebaja tahte muutumatust kinnitab ka fakt, et alates 25.02.

2004.a. pole kaebaja enam teenistusse ilmunud. Seetõttu pole ka oluline, et kaebaja kasvatas koon-

damiskäskkirja vormistamise ajal alla 3-aastast last.

Koondatav ametnik vabastatakse etteteatamistähtajale järgnevast päevast arvates(ATS §

116 lg 5), teatades talle sellest kirjalikult ette vähemalt üks kuu(ATS § 130 lg 1). Kuna kaebaja sai

koondamisteate kätte 4.02.2004.a.(tl 41), tulnuks ta teenistusest vabastada alates 5.03.2004.a. Mitte

alates 25.02.2004.a. Sellega on küll rikutud kaebaja õigust etteteatamisele, mis ei saa olla põhjuseks

vaidlustatud käskkirja p 1 tühistamiseks, sest seaduses sätestatud etteteatamistähtaja mittejärgimisel

peab vastustaja maksma kaebajale palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest(ATS

§ 130 lg 2). Kaebaja viide Riigikohtu 21.12.2000.a. määrusele nr 3-3-1-52-00 on asjakohatu, sest

selles käsitletakse ametnikule teenistusest vabastamise käskkirja teatavakstegemist, mitte teenistu-

sest vabastamisest teatamist. Kaebaja õigust saada reservi arvatud ei ole rikutud, sest tulenevalt

ATS §-dest 138 -140 vormistatakse reservi arvamine ametniku teenistusest vabastamisel ametniku

kirjaliku avalduse alusel. Kuivõrd teenistusest vabastamine vormistatakse käskkirja või korralduse-

ga(ATS § 132 lg 1), sai reservi arvamine võimalikuks alates vaidlustatud käskkirja vormistamisest

11.09.2006.a., kuid kaebaja peab selle teostumiseks esitama kirjaliku avalduse.

Põhjendatud on aga kaebaja nõue kõnealuse käskkirja p 2 tühistamiseks. Vastavalt ATS §-

l e § 1 3 1 1 g l p 2 makstakse teenistusest vabastamisel koondamise tõttu ametnikule, kel on avaliku

teenistuse staaži 3-5 aastat, hüvitusena kolme kuu ametipalk. Vastustaja tunnistab, et on kaebajale

määranud hüvituseks kahe kuu ametipalk ekslikult, kuid leiab, et kuna MTA kandis ekslikult

8.09.2006.a. kaebaja arvelduskontole tema 1 kuu ametipalgale vastava summa, mida kaebaja pole

tagastanud, saab selle summaga lugeda vähemmakstud 1 kuupalga suuruse hüvitise tasaarvestatuks.

Kohus vastustaja seisukohaga ei nõustu. Palgaseaduse § 36 lubab tööandjal töötajale arvutusvea tõt-

tu liigselt makstud summasid kinni pidada töötaja palgast(lg 2), töölepingu lõpetamisel töötajale

makstavatest hüvitustest aga mitte(lg 5). Muudel põhjustel töötajale ekslikult makstud või tema

pangakontole ülekantud summad tagasinõudmisele ei kuulu, välja arvatud juhul, kui maksmise alu-

seks olid töötaja poolt teadvalt esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid(§ 37 lg 2). Seega

pole vastustajal seaduslikku alust vähemmakstud hüvitise tasaarvestamiseks ekslikult makstud pal-

gasummaga. Vastustajal tuleb kaebajale maksta täiendavalt 1 kuupalga ulatuses hüvitust ja palka iga

etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest.

Kaebaja palub vastustajalt menetluskuludena välja mõista 5900 kr tasu õigusabi eest.

Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) §-le 92 lg 2 tuleb vastustajalt kaebaja kasuks

4(5)

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega välja mõista 1000 kr menetluskulusid.

Kohtunik D.Maastik

5(5)