3-07-123/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2007, Tallinn

Haldusasja number

3-07-123

Haldusasi

O.G.’i kaebus Loksa Linnavolikogu 18.09.2006 otsuse nr

51 tühisuse tuvastamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja O.G.;

Vastustaja Loksa Linnavolikogu;

Vastustaja esindaja Kai Amos.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus;

2. Tuvastada Loksa Linnavolikogu 18.09.2006 otsuse

nr 51 tühisus;

3. Sekretäril saata otsuse ärakirjad menetlusosalistele ning

teadmiseks Rein Hein’ale ja Jüri Sirelile.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28;

§ 31 lg 4).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

1. Loksa Linnavolikogu 18.09.2006 otsusega nr 51 (edaspidi volikogu otsus nr 51) otsustati

vabastada ennetähtaegselt Loksa linna valimiskomisjoni (edaspidi valimiskomisjon) liikme

kohustustest Märt Praks, Härmo Pajulaja Mare Jõgis ning nimetada valimiskomisjoni

liikmeteks Tiina Murdvee, Jaan Paesüld ja Õnnela Tedrekin.

2. Valimiskomisjoni 10.01.2007 koosolekul osalesid valimiskomisjoni esimees T. Metsma

ning valimiskomisjoni liikmed S. Granström, Õ. Tedrekin ja J.Paesüld. Valimiskomisjoni

10.01.2006 otsusega nr 1 peatati O.G.i volikogu liikme volitused.

3. Kaebaja leiab, et volikogu otsus nr 51 on tühine, Õ. Tedrekin ja J. Paesüld ei olnud

10.01.2007 valimiskomisjoni liikmed ning neil puudus õigus valimiskomisjoni koosolekul

osaleda. Kaebaja on seisukohal, et kuivõrd volikogu otsus nr 51 on tühine, siis ei saa

õiguspärane olla ka valimiskomisjoni 10.01.2007 otsus nr 1. Volikogu otsuse nr 51 tühisuse

tuvastamist soovib O.G. oma õiguste kaitseks seoses eelnimetatud valimiskomisjoni otsusega.

4. Volikogu otsuse nr 51 tühisuse nõude esitamisel leiab kaebaja esmalt, et Riigikohtu

07.03.2003 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-21-03 tulenevalt võib isik põhjendatud huvi korral

taotleda kohtult haldusakti tühisuse või kehtivuse kindlakstegemist. Kaebaja leiab, et volikogu

otsus nr 51 on tühine, kuna selle on allkirjastanud Rein Heina, kes ei olnud kõnealuse otsuse

tegemise ajal Loksa Linnavolikogu esimees.

5. Kaebaja selgitab, et Loksa Linnavolikogu (edaspidi ka volikogu) 01.09.2006 istungi kutsus

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 42 lg 1 p 1 alusel kokku ja

päevakorra tegi teatavaks volikogu esimees O.G.. Pärast 01.09.2006 kell 8.30 alanud volikogu

istungi päevakorra kinnitamist lahkusid volikogu aseesimehe Viktor Fjodorovi ettepanekul

istungiruumist volikogu kuus liiget, kohale jäid volikogu esimees O.G. ja ülejäänud volikogu

liikmed. O.G.i juhatatav istung jätkas tööd ja võttis vastu otsused. Teises ruumis kutsus

volikogu aseesimees V. Fjodorov kokku alternatiivse istungi, kus samuti võeti vastu volikogu

nimel otsuseid. Muuhulgas võeti vastu otsused numbritega 31 kuni 42, mille hulgas avaldati

umbusaldust linnavolikogu esimehele O.G.ile ning valiti uueks volikogu esimeheks R. Heina.

6. Viidates Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi (edaspidi RKPJK)

29.09.2006 otsusele asjas nr 3-4-1-11-06 ja Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2006 määrusele

haldusasjas nr 3-05-1290, leiab kaebaja, et olukorras, kus volikogu esimehe juhatusel toimub

volikogu istung, ei ole kellelegi teisel õigust volikogu istungit juhatama asuda. Samuti ei näe

seadus ette võimalust, et volikogu liikmetest osa lahkub istungilt ja jätkab pärast seda

volikogu istungit volikogu aseesimehe või mõne teise isiku juhatusel.

7. Kaebaja järeldab viidatud RKPJK 29.09.2006 seisukohast, et 01.09.2006 V. Fjodorovi ja

R. Heina juhatusel toimunud volikogu istung ei olnud õiguspärane, kuna seda ei juhatanud

volikogu esimees O.G.. O.G. oli viidatud ajal oma ametiülesandeid täitmas, ta ei puudunud, ta

juhatas seaduse ja põhimääruse nõuete kohaselt kokkukutsutud volikogu istungit, mistõttu ei

saanud istungilt lahkunud volikogu liikmed teises ruumis istungit kokku kutsuda ega vastu

võtta otsuseid.

8. Kaebaja on seisukohal, et 01.09.2006 Loksa Linnavolikogu nimel V. Fjodorovi ja R. Heina

juhatamisel vastuvõetud volikogu otsused, samuti nende isikute poolt allkirjastatud

linnavolikogu istungi protokoll nr 10, ei vasta KOKS §-de 42 lg 1 p 1 ning p 3, § 42 lg 4 ja §

44 lg 1 nõuetele. Kaebaja järeldab HMS §-de 54, 60 ja 63 sätestusest, et Loksa

Linnavolikogu nimel V. Fjodorovi ja R. Heina juhatamisel vastuvõetud linnavolikogu

otsuseid ei ole andnud pädev haldusorgan, need 01.09.2006 vastuvõetud otsused numbrite all

31 kuni 42 on tühised algusest peale ja ei loo õiguslikke tagajärgi.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

9. Vastustaja teatab, et toetab esitatud kaebust ning jagab kaebuse esitaja seisukohti. Seega

palub vastustaja kaebuse rahuldada.

10. O.G. esitas halduskohtule tuvastuskaebuse ja palub tuvastada HKMS § 6 lg 3 p 1 ja HMS

§ 63 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel Loksa Linnavolikogu 18.09.2006 otsuse nr 51 õigusvastasus ja

tühisus. Üldteadaolevalt algasid R. Heina volitused volikogu 01.09.2006 istungil vastuvõetud

otsusega nr 33. Otsuse nr 33 võttis vastu linnavolikogu, mille istungit juhatasid 01.09.2006 V.

Fjodorov ja R. Heina. Vastustaja esindaja teatab, et on 01.09.2006 V. Fjodorovi ja R. Heina

poolt juhatatud volikogu istungi ja seal vastuvõetud otsuste osas kujundanud seisukoha,

millise esitas Tallinna Halduskohtule 05.01.2007 seletusena haldusasjas nr 3-07-32 ega soovi

käesoleva kaebuse osas neid seisukohti muuta. Kokkuvõtvalt tugines vastustaja RKPJK

29.09.2006 otsusele asjas nr 3-4-1-11-06, samuti haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS)

sätetele. Eeltoodu alusel asus vastustaja seisukohale, et volikogu liikmed, kes lahkusid O.G.i

juhatatud istungilt, ei olnud õigustatud kõrvalruumis kokku kutsuma uut volikogu istungit.

Samuti ei olnud nad õigustatud võtma volikogu nimel vastu otsuseid, sealhulgas 01.09.2006

otsust nr 33 volikogu esimehe valimise kohta. Vastustaja hinnangul tulenes Riigikohtu

otsusest sõnaselgelt, et seadus ei näe ette võimalust, et volikogu liikmetest osa lahkub

istungilt ja jätkab pärast seda volikogu istungit volikogu aseesimehe või mõne teise isiku

juhatusel.

11. HMS §-dele 54, 60 lg 1, 63 lg 1, 63 lg 2 p 3 ja 63 lg 3 tuginedes on vastustaja seisukohal,

et 01.09.2006 V. Fjodorovi eestvedamisel kogunenud volikogu liikmed ei saanud läbi viia

linnavolikogu istungit, neil ei olnud pädevust võtta volikogu nimel vastu otsuseid, mistõttu on

R. Heina volikogu esimeheks valimise otsus HMS § 63 lg 2 p 3 alusel tühine.

12. Eeltoodust tulenevalt ei olnud R. Heina pädev kutsuma kokku Loksa Linnavolikogu

18.09.2006 istungit ega seda juhatama. Vastustaja rõhutab, et ka pärast 01.09.2006 oli

jätkuvalt Loksa Linnavolikogu esimees edasi O.G. ning viitab selles osas ka Tallinna

Ringkonnakohtu 15.12.2006 määrusele haldusasjas nr 3-05-1290. Eeltoodu põhjal asub

vastustaja seisukohale, et kuna volikogu kutsus kokku ja juhatas seda R. Heina, kellel selleks

mingisugust pädevust ei olnud, siis ei olnud Loksa Linnavolikogu pädev kogunema ja võtma

18.09.2006 linnavolikogu nimel vastu otsuseid. Kõik sellel päeval vastuvõetud otsused

numbrite 51 kuni 58 all on tühised.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis,

leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Alljärgnevalt analüüsib kohus esmalt

Loksa

Linnavolikogu

esindusõigust

käesolevas

kohtumenetluses,

seejärel

käsitleb

kaebeõiguse eelduseks oleva O.G.i põhjendatud huvi ja kaebuse tähtaegsusega seonduvaid

küsimusi ning seejärel asub hindama, kas vaidlustatud haldusakti puhul esinevad haldusakti

tühisuse alused.

14. Loksa Linnavolikogu esindusõigus käesolevas kohtumenetluses

14.1. Menetlusosaliste ringi määratlemine ja esindajate esindusõiguse küsimused tuleb kohtul

HKMS kohaselt lahendada eelkõige eelmenetluses. Kuna Loksa Linnavolikogu esindusõigus

vajas eraldi analüüsi, peab kohus vajalikuks märkida ka otsuses, millest lähtudes kohus Loksa

Linnavolikogu esindusõiguse määratles.

14.2. Vastustaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kai Amos on kinnitanud kirjalikus

vastuses, tuginedes advokatuuriseaduse §-le 571, et tal on esindatavaga kliendisuhe, mis

põhineb 29.12.2006 sõlmitud lepingul. Advokatuuriseaduse § 571 kohaselt piisab

õigusteenuse osutamise käigus kliendi esindamisel või kaitsmisel kolmandate isikute ees

advokaadi kinnitusest, et ta on kliendi esindaja või kaitsja ning vastava volituse olemasolu

eeldatakse (volituse eeldus). Kohus on Loksa Linnavalitsust ja Loksa Linnavolikogu

teavitanud 09.01.2007 kirjaga, et seoses vaidlusega Loksa Linnavalitsuse ja Loksa

Linnavolikogu esindusõiguse üle kontrollib kohus advokaatide volitusi. Kai Amos edastas

kohtule Loksa Linnavalitsusega 29.12.2006 sõlmitud kliendilepingu nr 29122006. Lepingu

kohaselt on Advokaadibürool Amos OÜ õigus esindada Loksa linna kohtuasjades kõikides

astmetes esindajale ettenähtud õigustega, välja arvatud osaline või täielik hagist loobumine,

hagi õigeks võtmine ja kompromissi sõlmimine. Lepingu kohaselt hõlmab käsund vajadusel

ka Loksa Linnavolikogu esindamist. Lepingu on allkirjastanud volikogu esimees O.G. ja

linnavalitsuse esindajana Eldar Toonverk. E. Toonverk’i allkirjale on andnud 02.01.2007

heakskiidu Loksa linnapea Andres Kaarmann.

14.3. Täiendavalt vajab kontrollimist küsimus, kas O.G.il oli õigus 29.12.2006 aastal Loksa

Linnavolikogu esindamiseks volitust anda. Tallinna Halduskohtu menetluses olevate

haldusasjade nr 3-05-1290, 3-06-1958, 3-06-1982, 3-06-2022, 3-06-2086 ja 3-07-32

materjalide kohaselt kogunes Loksa Linnavolikogu istungile 01.09.2006. Istungit asus

juhatama volikogu esimees O.G.. Pärast istungi päevakorra kinnitamist jäi osa volikogu

liikmeid volikogu esimehe O.G.i juhtimisel istungit pidama ning volikogu aseesimehe Viktor

Fjodorovi ettepanekul lahkusid volikogu liikmed V. Fjodorov, R. Heina, Galina Nikitina,

Jelena Täht, Vladimir Grill, Evald Stranberg, Hilleri Treisalt ja Külli Veidemann kõrvalruumi

istungit isekeskis jätkama. Seal avaldasid viimatinimetatud volikogu liikmed muu hulgas ka

umbusaldust volikogu esimehele O.G.ile ning valisid uueks volikogu esimeheks R. Heina.

14.4. Haldusasjas nr 3-05-1290 on Tallinna Ringkonnakohus ja haldusasjades nr 3-06-1916,

3-06-1958, 3-06-1982, 3-06-2022, 3-06-2086 ja 3-07-32 Tallinna Halduskohus asunud

seisukohale, et ka pärast 01.09.2006 tuleb Loksa Linnavolikogu esimehena ja seega volikogu

kokku kutsumise pädevusega isikuna käsitleda O.G.it. Tuginedes RKPJK 29.09.2006 otsusele

asjas nr 3-4-1-11-06, on kohus seisukohal, et ei KOKS § 44 lg 1 ega Loksa linna põhimääruse

§ 10 lg 2 ei anna olukorras, kus volikogu esimehe juhatusel toimub volikogu istung, kellelegi

teisele õigust juhatada volikogu istungit või jätkata selle juhatamist volikogu esimehest

sõltumatult. Ka ei näe seadus ette võimalust, et volikogu liikmetest osa lahkub istungilt ja

jätkab pärast seda volikogu istungit volikogu aseesimehe või mõne teise isiku juhatusel.

01.09.2006 toimunud Loksa Linnavolikogu istungi puhul on oluline, et O.G. kui istungi

juhatamiseks pädev isik juhatas istungit, ei katkestanud seda ega lahkunud sellelt. Seega ei

saanud V. Fjodorovi initsiatiivil kogunenud linnavolikogu liikmed jätkata volikogu istungit ka

Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-35-01 toodud

seisukohtadele tuginedes. Viimatinimetatud otsuses aktsepteeris Riigikohus kohaliku

omavalitsuse volikogu istungi jätkamist, kui valla põhimääruse järgi istungi juhatamiseks

pädev isik on kuulutanud istungi katkenuks ja lahkunud istungilt.

14.5. Linnavolikogu esimehele umbusalduse avaldamiseks ning linnavolikogu esimehe

valimiseks pädev organ on KOKS § 22 lõike 1 punktide 15 ja 18 kohaselt linnavolikogu.

Linnavolikogu on kollektiivorgan, mis koosneb KOKS § 4 p 1 kohaselt kohaliku

omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valitud esindajatest. Volikogu töövormiks on

Loksa linna põhimääruse § 9 kohaselt istung, mille kutsub sama põhimääruse § 23 lg 4

kohaselt kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees.

14.6. HMS § 63 lõike 2 p 3 sätestab, et haldusakt on tühine, kui seda ei ole andnud pädev

haldusorgan. Kohus on seisukohal, et volikogu kui kollegiaalorgani pädevust kannab see

organ tervikuna. Tegemist ei ole üksnes erinevate kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel

volikogusse valitud isikute pädevuste summaga. See tähendab muuhulgas, et volikogu nimel

teatava otsustuse teinud organit saab volikoguks pidada üksnes juhul, kui vastava otsustuse on

teinud selle organi kandjad selleks ettenähtud vormis. Käesoleva otsuse eelmises punktis

viidatu kohaselt on Loksa Linnavolikogu töövormiks kindlas korras kokku kutsutav istung.

Volikogu otsuse on pädev organ vastu võtnud juhul, kui selle otsuse on teinud istungile

kogunenud volikogu liikmed. Väljaspool volikogu istungit kogunenud volikogu liikmed

volikogu otsustuspädevust ei kanna. Kuivõrd V. Fjodorov’il ei olnud õiguslikku alust

volikogu kokku kutsumiseks 01.09.2006, siis ei saa tema initsiatiivil kogunenud linnavolinike

kogunemist pidada volikogu istungiks ega kogunenud kolleegiumi volikoguks. See, et

nimetatud kolleegiumi poolt tehtud otsustused olid kohaselt allkirjastatud ja ka volikogu

õigusaktidele vastavalt avalikustatud, ei oma antud juhul tähtsust. Eeltoodust tulenevalt leiab

kohus, et 01.09.2006 omavoliliselt ilma volikogu esimeheta istungit jätkanud Loksa

Linnavolikogu poolt vastu võetud haldusaktid on HMS § 63 lõike 2 p 3 toodud põhjusel

tühised. Sealhulgas on tühine 01.09.2006 otsus nr 32 volikogu esimehele O.G.ile

umbusalduse avaldamise ja 01.09.2006 otsus nr 33 R. Heina volikogu esimeheks valimise

kohta.

14.7. Tühisus on haldusakti seadusest tulenev „automaatne” kehtetus. Kohus saab seejuures

haldusakti tühisuse tuvastada, kui selline tühisus on ilmselge. Käesoleval juhul leiab kohus, et

Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 eelmises punktis viidatud otsuste nr 32 ja nr 33 tühisus on

ilmselge. Sisuliselt on linnavolikogu nimel teinud otsustusi omaalgatuslikult kogunenud

kolleegium, mille näol ei ole sootuks tegemist õigusaktides ette nähtud haldusorganiga.

Seetõttu tuleb ka pärast 01.09.2006 toimunud Loksa Linnavolikogu istungit lugeda volikogu

esimeheks O.G.it. Kuivõrd kohtule ei ole teada, et Loksa Linnavolikogu oleks ajavahemikul

01.09.2006 kuni 29.12.2006 O.G.i asemele valinud uue volikogu esimehe, on ka käesolevas

kohtumenetluses Loksa Linnavolikogu esindamise õigus O.G.il kui volikogu esimehel või

tema poolt volitatud isikutel. Kuna kahtlust ei ole selles, et vandeadvokaat K. Amos on

saanud volituse Loksa Linnavolikogu esimehelt O.G.ilt ning kuna eelpooltoodust nähtuvalt oli

O.G.il 29.12.2006 vastava volituse andmise õigus, siis käsitleb kohus käesoleva asja

läbivaatamisel vastustaja lepingulise esindajana vandeadvokaat K. Amost.

15. Vastustaja teatab, et toetab esitatud kaebust, jagab kaebuse esitaja seisukohti ja palub

kaebuse rahuldada. Halduskohtu uurimisprintsiibist tulenevalt ei saa kohus sellises olukorras

siiski lugeda pooltevahelist vaidlust automaatselt lõppenuks ja kaebust rahuldada, nagu

toimiks kohus tsiviilasjas hagi õigeksvõtmise puhul. Seetõttu analüüsib kohus järgnevalt

kaebuse põhjendatust ja tõendatust vaatamata sellele, et vastustaja on kaebust tunnistanud.

16. Kaebuse esitaja põhjendatud huvi olemasolu

16.1. 07.03.2003 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-21-03 on Riigikohtu halduskolleegium asunud

seisukohale, et haldusakti tühisuse või kehtivuse kindlakstegemist võib isik kohtult taotleda

juhul, kui tal on selleks põhjendatud huvi. Halduskohtu hinnangul saab isiku põhjendatud

huvi olemasolu hinnata lähtudes kahest aspektist. Esiteks eeldab põhjendatud huvi olemasolu

nõude esitanud isiku isiklikku puutumust vaidlusaluse haldusakti või toiminguga. Teiseks

peab soovitud tuvastus andma isikule ka mingisuguse eelise ehk õigusliku kasu. Haldusakti

tühisuse tuvastamise nõude puhul tähendab see eelkõige, et haldusakt, mille tühisuse

tuvastamist isik taotleb, peab seda isikut kuidagi puudutama. Lisaks peab tühisuse

tuvastamine aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma õiguste teostamisel või kaitsel.

Halduskohtute praktikas sagedaste haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõuete

puhul tuuakse kõnealuse õigusliku kasuna reeglina välja eelis mõne järgneva nõude (näiteks

kahju hüvitamise nõude) esitamisel. Oluline on, et põhjendatud huviks ei saa olla lihtne

inimlik või emotsionaalne huvi haldusakti või toimingu õigusvastasuses või tühisuses

veenduda.

16.2. Käesoleval juhul on 2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Loksa

Linnavolikogu liikmeks ning 27.10.2005 Loksa Linnavolikogu istungil sama volikogu

esimeheks valitud O.G. esitanud halduskohtule kaebuse Loksa Linnavolikogu 18.09.2006

otsuse nr 51 tühisuse tuvastamise nõude. Vaidlusaluse otsusega otsustas Loksa Linnavolikogu

muuta Loksa linna valimiskomisjoni koosseisu. Seejuures ei ole O.G. vaidlustatud otsuse nr

51 adressaadiks: tema ei kuulunud valimiskomisjoni koosseisu ei enne ega pärast kõnealuse

otsuse vastuvõtmist. Seega näib, et otseselt ja vahetult O.G.il otsusega nr 51 isiklikku

puutumust ei ole. Samas nähtub haldusasja materjalidest, et Loksa Linna Valimiskomisjon,

mille koosseisu volikogu otsusega nr 51 olulisel määral muudeti, on 10.01.2007 teinud otsuse

O.G.i volikogu liikme volituste peatamise kohta. Nimetatud otsus puudutab kahtlemata O.G.i

õigusi vahetult. Kaebusest nähtuvalt soovib O.G. volikogu otsuse nr 51 tühisuse tuvastamist

just sel põhjusel, et tugineda muuhulgas selle otsuse tühisusele vaidluses Loksa linna

valimiskomisjoni 10.01.2007 otsuse õiguspärasuse üle. Seega nähtub kaebusest ka konkreetne

õiguslik kasu, mida kaebuse esitaja otsuse nr 51 tühisuse tuvastamisega saada loodab. Kohus

möönab, et vaidlusaluse otsuse tühisuse tuvastamine võib kaebuse esitajale sellise õigusliku

kasu põhimõtteliselt anda, kuivõrd sisuliselt tähendaks otsuse nr 51 tühisus seda, et nimetatud

otsusega kooskõlas oleva Loksa linna valimiskomisjoni edaspidised otsused on õigusvastases

koosseisus tehtud kollegiaalorgani otsused.

16.3. Lisaks nähtub kaebusest ja sellele lisatud taotlusest, milles kaebuse esitaja palub kohtul

asi võimalikult kiireloomulisena lahendada, et kõnealust tuvastust peab kaebuse esitaja

kaudselt vajalikuks ka muude erinevate kohtumenetluse esemeks olevate Loksa linna organite

haldusaktide ja toimingute õiguspärasuse ja/või kehtivuse üle toimuvate vaidluste

lahendamise seisukohast. Kohus möönab, et ka sellist kaebuse esitaja soovi saab antud juhul

vaadelda tema põhjendatud huvina.

16.4. Ehkki O.G.i isiklik puutumus käesolevas asjas vaidlustatud otsusega nr 51, samuti talle

nimetatud otsuse tühisuse tuvastamisest tekkida võiv õiguslik kasu, on kaudsed, peab kohus

siiski vajalikuks märkida, et alates 01.09.2006. aastal toimunud Loksa Linnavolikogu

istungile järgnes ja kestab seniajani Loksa linna valitsemisel õiguslik segadus. Arvestades

selle olukorra käigus tõusetunud küsimuste keerukust ja vastastikkusi seoseid ning pidades

silmas linnavolikogu ja linna valimiskomisjoni pädevust (nimetatud organid otsustavad

vastastikku teise organi koosseisu üle), on käesolevas asjas kaebuse esitaja põhjendatud huvi

möönmine ka avalikes huvides ja aitab tagada tõhusat menetlust erinevate Loksa linna

valitsemisel tekkinud vaidluste lahendamisel.

16.5. Loksa linnas alates 2006. aasta septembrikuust tekkinud olukorda ilmestab just asjaolu,

et kohaliku võimu teostamisel eri meelt olevad munitsipaalpoliitilised jõud on osavalt

kasutamas ära ringskeemi, mille kohaselt sõltub linna valimiskomisjoni koosseis volikogust,

volikogu liikmete volituste üle otsustamine on aga jälle linna valimiskomisjoni pädevuses.

Kohus leiab, et võttes käesolevas asjas seisukoha O.G.i põhjendatud huvi puudumise kohta,

tekkiks olukord, kus kohus protsessinormi ära kasutades tõhusast õigusemõistmisest keeldub.

Selline toimimine ei oleks kooskõlas õigusriigi põhimõttega.

17. Kaebetähtaeg

17.1. Kaebaja on esitanud taotluse tuvastada Loksa Linnavolikogu 18.09.2006 otsuse nr 51

tühisus. Vastustaja kaebuse tähtaegsusele vastu vaielnud ei ole. Kohus leiab, et taotlus on

tähtaegne.

17.2. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud määruses haldusasjas nr 3-3-1-23-03, et

haldusmenetluse seaduses ei ole sätestatud, millise tähtaja jooksul võib isik põhjendatud huvi

korral pöörduda halduskohtusse haldusakti tühisuse kindlakstegemiseks. On tähtis teha vahet

tühistamiskaebusel ja tühisuse tuvastamise kaebusel. Tühisuse tuvastamise kaebus tuleb

lugeda hõlmatuks HKMS § 6 lg 3 punktis 3 nimetatud õigussuhte tuvastamise kaebusega,

mitte aga sama lõike punktis 1 nimetatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamise kaebusega.

Haldusakti tühisuse, s.o kehtivuse puudumise tuvastamine läheb kaugemale kui üksnes

õigusvastasuse tuvastamine. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ei pruugi mõjutada

haldusakti alusel kujunenud õigussuhteid. Haldusakti tühisuse tuvastamine seevastu ei kinnita

mitte ainult haldusakti õigusvastasust, vaid ka seda, et haldusakt oli kehtetu algusest peale ega

saanud seetõttu õigussuhteid reguleerida.

17.3. HKMS § 9 lõike 6 kohaselt võib esitada kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või

puudumise kindlakstegemiseks tähtajatult. Seejuures ei tohi isik sellise kaebuse esitamisega

põhjendamatult kaua venitada, vaid peab kaebuse esitama mõistliku aja jooksul arvates

hetkest, mil ta saab teada oma õiguste kaitsmise vajadusest. Kaebaja on esitanud tühisuse

tuvastamise taotluse kohtusse neli ja pool kuud peale vaidlustatud haldusakti vastuvõtmist.

Eelnevalt on kaebaja proovinud kõrvaldada vaidlustatud haldusakti mõjusid Loksa

Linnavolikogu 21.09.2006 otsusega nr 32/9 (allkirjastanud O.G.), millega tehti kindlaks

Loksa Linnavolikogu nime all 01.09.2006, 12.09.2006 ja 18.09.2006 koosolekutel vastu

võetud otsuste nr 31-58 tühisus. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kaebaja ei ole kaebuse

kohtusse esitamisega venitanud. Seega on kaebus tähtaegne.

18. Volikogu otsuse nr 51 tühisus

18.1. Kohus tuvastas otsuse punktides 14.5 ja 14.6., et V. Fjodorovi ja hiljem R. Heina

juhatatud alternatiivset volikokku valitud isikute koosolekut ei saa pidada volikogu istungiks

ega sellisele koosolekule kogunenud isikute poolt tehtud otsuseid volikogu otsusteks.

Vastavalt protokollile ja kutsele kutsus volikogu 18.09.2006 istungi kokku ja juhatas R.

Heina, kes ei olnud sel ajal linnavolikogu esimees ja kellel puudus pädevus volikogu istungi

kokku kutsumiseks ja juhatamiseks. Seega on Loksa Linnavolikogu 18.09.2006 otsus nr 51

HMS § 63 lõike 2 p 3 alusel tühine, kuna seda ei ole andnud pädev haldusorgan.

18.2. Õige on ka kaebuses esitatud märkus, et KOKS § 42 lg 4 kohaselt kirjutab linnavolikogu

otsustele alla linnavolikogu esimees, ent Loksa Linnavolikogu 18.09.2006 otsuse nr 51

otsusele kirjutas alla R. Heina, kes ei olnud volikogu esimees. Kohus märgib siiski, et

ainuüksi vale isiku poolt otsuse allkirjastamine otsuse tühisust kaasa ei tooks, tühine on

kõnealune otsus siiski seetõttu, et selle on teinud omaalgatuslikult ja ilma mingisuguse

seadusest tuleneva pädevuseta kollegiaalorgan; samasuguselt kogunenud organi otsus oleks

tühine ka juhul kui sellele oleks mingil moel antud ka linnavolikogu tegeliku esimehe allkiri.

19. Kohus märgib lõpetuseks, et ka Vabariigi Valimiskomisjon on oma 25.01.2007 otsuses nr

76 Igor Ignahhin’i, Sander Piibemann’i, Tatjana Mištšenko, Valentina Verbova, Margus

Kröönströmi ja O.G.i kaebustes leidnud otsuse punktis 10, et HMS § 63 lõike 2 punktist 3

tulenevalt on haldusaktid, mida ei ole välja andnud pädev haldusorgan, tühised. HMS § 63

lõike 1 kohaselt on sellised haldusaktid kehtetud algusest peale. Sellest tulenevalt on ka

Vabariigi Valimiskomisjon leidnud, et R. Heina allkirjastatud Loksa Linnavolikogu

18.09.2006 otsus nr 51 muudatuste kohta Loksa Linna Valimiskomisjoni koosseisus ja

praegune Loksa Linna Valimiskomisjoni koosseis on ebaseaduslik.

20. Taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks esitatud ei ole.

Kadriann Ikkonen

kohtunik