Legislator Case Law & Legislation
2-06-24016/4 AI generated

2-06-24016/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-06-24016/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile

Legislator headnote

AI generated

2-06-24016/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kaja võib esitada sõltumata esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile

Keywords

AI generated
medical expenses disability-related expenses reduction of premiums hail insurance right to higher insurance cover performance in lieu of fulfillment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Peet Teidearu

Otsuse tegemise aeg ja koht

26 .jaanuaril 2007.a , Tartu Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-24016

Tsiviilasi

Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi X vastu 47 417,80

krooni nõudes

Menetlusosalised

Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank ( reg.kood:

10183757; asukoht : Rüütli 23 Tartus, 51006)

Hageja esindaja: Artur Maljukov( e-post:juristid@big.ee Tartu,

Rüütli 23)

Kostja : X

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

Välja

mõista X Balti Investeeringute

Grupi Pank AS-le 16.01.2006 sõlmitud

tarbijakrediidilepingu 0600090/15 tt alusel 47 417(nelikümmend seitse tuhat nelisada

seitseteist ) krooni ja 80 senti.

Menetluskulud, ka riiginõuded , jätta kostja X kanda.

Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega,

võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, §

420 lg 1). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule

või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Kajalt tasutakse

kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata

sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata

jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS

§ 142 lg 1, 2).

HAGIAVALDUSE SISU

1. Faktilised asjaolud

Hageja ja kostja sõlmisid 16.01.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600090/15tt (edaspidi leping,

koopia lisatud). Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 30 000 kr krediiti,

millest peeti hageja poolt kinni lepingu sõlmimise tasu 300 kr. Lepingu järgi on kostja kohustatud

maksma hagejale intressi 29.77% krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepingu perioodi eest

on kostja kohustatud hagejale tasuma intressi summas 18 594.41 kr. Krediidi brutosummaks

kujunes 48 894.41 kr. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule Balti

Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S 1.1 (edaspidi

üldtingimused).

Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, oli hageja 22.02.2006,

17.03.2006 ning 25.04.2006 sunnitud saatma kostjale kirjalikke meeldetuletusi (koopiad

lisatud) võla sissenõudmiseks. Kostja ei ole hageja meeldetuletuskirjadele lepinguliste

kohustuste täitmisega reageerinud.

Hageja saatis 22.05.2006 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (koopia lisatud), mille kohaselt

paluti 2 nädala jooksul likvideerida lepingust tulenevad võlgnevused, teavitades kostjat lepingu

ülesütlemise ohust ja andes samas võimaluse täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe

sõlmimiseks. Kuna kostja ei tasunud vaatamata korduvatele meeldetuletustele ning hoiatusele

hagejale kolme järjestikust makset ning kuigi hageja andis kostjale võla tasumiseks vähemalt 2-

nädalase tähtaja, mille jooksul kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 13.06.2006

ülesütlemisavaldusega (koopia lisatud) lepingu üles, nõudes kostjalt 42 990.02 kr tasumist,

millest 30 000 kr moodustas

tagastamata krediidisumma, 5 776.43 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 6 000 kr

leppetrahv, 122.59 kr viivis ja 1 100 kr võla sissenõudmisega seotud kulud.

Pärast lepingu ülesütelmist tasus kostja 25.07.2006 kokku 4 000 kr, millest 1 100 kr arvestas

hageja üldtingimuste p 2.5 alusel võla sissenõudmisega seotud kulude katteks ning 2 900 kr

tagastamata krediidisumma katteks. Kuna kostja ei ole hagejale kogu lepingust tulenevat

võlgnevust tasunud, siis on hageja üldtingimuste p 9.2 ning TsMS § 79 lg 1 alusel sunnitud oma

subjektiivsete õiguste kaitseks pöörduma Tartu Maakohtusse.

2. Õiguslikud põhjendused

2.1. Lepingu sõlmimine ja ülesütlemine

VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 30 000 kr krediiti. VÕS § 76 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse

rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud

kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule.

VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda

kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise

korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid,

mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul

krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või

osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja

nõuab kogu võla tasumist. Üldtingimuste p 4.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping

ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on

osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt

kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta

ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles.

Hageja hoiatas 22.05.2006 kirjaliku teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei

tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja VÕS §

416 lg 2 alusel kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata

eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles

põhjendatult 13.06.2006 kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 4.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel

krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu

ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud

kohustused. Seega nõuab hageja kostjalt üldtingimuste p-de 2.1, 4.3, 5.1, 5.3 ja 8.3 ning VÕS

§ 100, § 101 lg 1 p-de 1,3 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja § 128 lg 1, 2, 4

alusel lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostja lepinguliste kohustustena käsitleb hageja

kostja kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata

intress, viivis, leppetrahv, võla sissenõudmisega seotud kulud ning kahjuhüvitis.

2.2. Tagastamata krediidisumma

Kuna kostja on pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasunud krediidisumma katteks vaid 2

900 kr, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 27 100 kr, mis tuleb

üldtingimuste p-de 2.1 ja 4.3 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel kostjalt välja

mõista.

2.3. Intress

Lepingu põhitingimuste alusel on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 29.77%

krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist

intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb üldtingimuste

p-de

2.1 ja 4.3 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel kostjalt välja mõista lepingu

ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 5 776.43 kr.

2.4. Viivis

VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab et,

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Üldtingimuste p 5.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega

viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva

krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale

viivist seaduses sätestatud määras ning p

5.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest

aastast.

Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja

intressilt

viivist ei arvestata. Alates 01.01.2006 kehtiv VÕS § 113 lg 1 ls 3 redaktsioon sätestab, et kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on alates 01.01.2006 lepingujärgselt viivise

määraks 29.77% võlgnetavalt summalt aastas.

Lepingu ülesütlemisel 13.06.2006 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis

122.59 kr. Kuna hageja andis kostjale lepingu ülesütlemisavalduses 7-päevase tähtaja

võlgnevuse tasumiseks, millele hageja lisab veel juurde 3 päeva, arvestamaks lepingu

ülesütlemisavalduse kostjani jõudmise aega, alustab hageja viivise arvestamist alates

24.06.2006.

Kuna kostja on pärast ülesütlemist tasunud krediidisumma katteks 25.07.2006 osalise makse,

siis hageja viivisenõue on perioodil 24.06.2006-25.07.2006 suurenenud 782.99 kr (30 000 kr

* 29.77% * 32 päeva / 365 päevaga) võrra ning lisaks viivisenõue perioodil 26.07.2006-

31.08.2006 suurenenud 817.82 kr (27 100 kr * 29.77% * 37 päeva/ 365 päevaga) võrra .

Seega 31.08.2006 seisuga tuleb üldtingimuste p-de 5.1, 5.2 ja 4.3 ning VÕS § 100, § 101 lg 1

p 6 ja § 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 1 723.40 kr

(122.59 kr + 782.99 kr +817.82 kr).

2.5. Leppetrahv

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p

5.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale

tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu

alusel leppetrahvi suuruseks 6 000 kr (30 000 kr * 20%), mis tuleb üldtingimuste p-de 5.3 ja

4.3 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 158 lg 1 alusel kostjalt välja mõista.

2.6. Kahju hüvitamine

Lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele, esitab hageja leppetrahvi ületavas osas kostja

vastu kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude summas 6 817.98 kr, mille moodustab

osa lepingu ülesütlemisele järgenenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja

lepingu ülesütlemisel kaotas.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil vastavalt lepingus

sätestatule. Hageja on kõik oma lepingulised kohustused kostja ees nõuetekohaselt täitnud.

Kostja on hagejaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, jättes tasumata

kokkulepitud krediidi- ja intressimaksed ning täitmata pärast lepingu ülesütlemist tekkinud

kohustused. Kostjapoolsest lepinguliste kohustuste rikkumisest on hagejale tekkinud varaline

kahju.

VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju

hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane

olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei

oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu,

mis seisneb kasus, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud

ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks

esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja

poolt saamata jäänud tuluna ehk kasuna tuleb antud juhul mõista intressi, mille tasumises on

hageja ja kostja kokku leppinud ja mille saamisega hageja krediidisumma väljastamisel

mõistlikult arvestas. Intressi ehk planeeritud tulu saamise võimaluse kaotas hageja lepingu

ülesütlemisel VÕS § 416 lg-s 3 sätestatud korras. Vastavalt nimetatud sättele vähendatakse

lepingu ülesütlemisel krediidiandja poolt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata

jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Seda hageja ka tegi, nõudes

lepingu ülesütlemisel üksnes selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi. VÕS

§ 161 lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud.

Lepingu põhitingimuste alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29.77%

krediidisummast aastas ehk kogu kredudisummalt tulnuks kokkuleppe kehtivuse korral tasuda

18 594.41 kr intressi. Nimetatud intressi oleks hageja olnud õigustatud saama, kui ei oleks

esinenud kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid, st kostjapoolset lepinguliste kohustuste

rikkumist ning lepingu ülesütlemist.

Lepingu rikkumisest tuleneva saamata jäänud tulu leidmiseks tuleb kokkulepitud intressist

maha arvata lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 5 776.43

kr ning leppetrahv 6 000 kr. Seega on on hagejal üldtingimuste p-de 4.3 ning VÕS § 100, §

101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja § 128 lg 1, 2, 4 alusel õigus nõuda kostjalt lepingu

rikkumisest tuleneva kahjuhüvitist summas 6 817.98 kr (18 594.41 kr - 5 776.43 kr - 6 000

kr). Seega palub hageja eeltoodud õiguslikel põhjendustel kostjalt välja mõista lepingu

rikkumisest tulenev kahjuhüvitis summas 6 817.98 kr.

Kahjuhüvitise väljamõistmine on põhjendatud ka asjaoluga, et pärast lepingu ülesütlemist on

kostja lepingust tuleneva võlgnevuse katteks hagejale tasunud vaid osalise makse. Sellest

johtuvalt on hageja veendunud, et ka tulevikus venib kohtuotsuse täitmine pikemale ajale, kui

lepingu kehtivus oleks olnud. Seeläbi on hageja huvid kahjustatud, sest hageja ei eeldanud

kostjaga lepingu sõlmimisel, et kostja hakkab lepingut rikkuma ning et hageja saab kostja

poolt võlgnetavad summad tunduvalt hiljem tagasi, kui lepingu sõlmimisel kokku lepiti.

Hageja palub kohtult:

1) mõista kostjalt välja 47 417.80 kr, millest 27 100 kr on tagastamata krediidisumma, 5

776.43 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1 723.40 kr viivis, 6 000 kr

leppetrahv ning 6 817.98 kr kahjuhüvitis;

2) jätta hageja menetluskulud kostja kanda;

3) jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

Hageja on nõus kirjaliku menetlusega, sest TsMS § 404 lg 1 alusel on võimalik kirjalikku

menetlust kohaldada , kuna hagihind ei ületa 50 000 krooni.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või

omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kätte 25.11.2006 ja

kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul kirja kättetoimetamisest. Kohus

hoiatas kostjat, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole käesoleva ajani kohtule vastanud.

Hageja on kohtule esitanud tõenditena koopia hageja ja kostja vahel 16.01.2006 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr 0600090/15tt.; koopiad hageja poolt 22.02.2006, 17.03.2006 ning

25.04.2006 kostjale saadetud võla sissenõudmisega seotud kirjadest; koopia hageja poolt

22.05.2006 kostjale saadetud tarbijakrediidilepingu 0600090/15tt ülesütlemise hoiatusest;

koopia hageja poolt 13.06.2006 kostjale saadetud tarbijakrediidilepingu nr 0600090/15tt

ülesütlemisavaldusest ; koopia hageja laenuteenuste hinnakirjast ; koopia riigilõivu tasumist

tõendavast maksekorraldusest.

Hagiavaldusest ja lisatud dokumentidest nähtub, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud.

Hageja tuginemine VÕS §-le 100: kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmise juhtumil on põhjendatud. Samuti on hageja VÕS § 101 lg 2

alusel kostja–poolsel kohustuse rikkumise õigustatud kasutama eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada.

Hageja on õigusatud VÕS § 76 lg 1 nõudma kostjalt lepingu täitmist vastavalt lepingus

sätestatule. Esitatud tõenditest nähtub, et kostja on hagejaga sõlmitud lepingust tulenevaid

kohustusi rikkunud, jättes tasumata kokkulepitud krediidi- ja intressimaksed ning täitmata

pärast lepingu ülesütlemist tekkinud kohustused.

VÕS § 115 lg 1 alusel on hagejal õigustus nõuda kostjalt kui võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja viited VÕS § 128 lg 1, 2 ja 4 temal varalise

kahju tekkimisel lepingust tulenevalt saamata jäänud tulule on asjakohased.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks

välja võla kokku 47 417, 80 krooni.

KOHTUKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

Kuna kohus rahuldas hagi, peab ta põhjendatuks mõista menetluskulud välja kostjalt hagejale.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse

jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Samuti tuleb kostjalt välja nõuda riiginõuded, tulenevalt käesolevast menetlusest.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik