2-06-20922/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Tsiviilasja number 2-06-20922 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2007, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom Tsiviilasi S.J hagi * AS vastu mittevaralise kahju 30 000 krooni hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 06.11.2006 määrus hagi läbivaatamata jätmiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad S.J määruskaebus

Hageja S.J (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja Eino Tamm Kostja * AS (registrikood xxxxxxxx), esindaja Mare Põldre Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 06.11.2006 määrus tühistada ja saata asi menetlemiseks esimese astme kohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse EV Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. S.J esitas 07.08.2006 kohtule hagi * AS vastu mittevaralise kahju 30 000 krooni hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt osales hageja reklaamija müügikampaanias „x“. Hageja kogus * kaubamärgiga pakenditelt kampaaniamärke ning saatis need kostjale. 15.05.2006 kuulutas kostja hageja avalikult – raadio teel – peaauhinna rolleri võitjaks, samuti eksponeeriti hagejat võitjana kostja koduleheküljel. Kostja keeldus hagejale auhinda kätte andmast, sest kostja leidis, et hageja on rikkunud kampaania reeglite punkti 11, mille kohaselt on kampaania korraldajal õigus kontrollida kõikide saadetud kampaaniamärkide ehtsust ning punkti 5, mis piiras kampaanias osalemise õigust - hageja kasupoeg töötas * AS-is. Hageja leiab, et kostjal oli küll õigus nõuda ostutšeki esitamist, kuid seda juhul, kui kampaaniamärgid on võltsitud, lubamatult moonutatud või omandatud ebaseaduslikke vahendeid kasutades, seda aga hagejale ette heidetud ei ole.

2. Hagejale oli solvav ja hingelist valu põhjustav, et kostja, kes oli ta avalikult kuulutanud peaauhinna võitjaks, tühistas loosimistulemused alusetute süüdistuste põhjal. Kostja ebaausa tegevusega põhjustatud stressi tõttu kõrgenes hagejal vererõhk ning ägenes psoriaas ja ta oli sunnitud korduvalt pöörduma arsti poole.

3. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt põhjustas kostja hagejale hingelist valu oma ebakohase väärtushinnanguga, käsitledes hagejat ebaausa isikuna, kes osales ostukampaanias selle reegleid rikkudes, mistõttu tühistas loosivõidu. Hageja peab väärateks faktiväideteks, et M.L on S.J kasupoeg ja et hageja ei esitanud kõiki ostutšekke. Võitjaks kuulutatud isiku kahtlustamine tegudes, mida ta polnud teinud, põhjustas hagejale hingelist valu.

4. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et kohtu poolt välja toodud puudused täiendavate tõendite esitamiseks ei ole täies ulatuses hageja poolt kõrvaldatud ning hagi menetlusse võtmisest tulnuks keelduda.

Esimese astme kohtu määrus

5. TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbivaatamata ka juhul, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Nimetatud säte võimaldab kohtul kontrollida hagi edulootusi ja lootusetuid hagisid mitte menetleda.

6. Hageja esindaja selgituste kohaselt on tegemist ebaõigete faktiväidetega, seega ei ole VÕS § 1046 kohaldatav. Sellest tulenevalt on hageja õiguste rikkumine võimalik üksnes sel juhul, kui ebaõiged andmed on avaldatud üldsusele. Nr 1 faktiväite puhul leiab kohus, et faktiväidet ei ole avaldatud, kuna mainitud ei ole hageja nime ning üldsus ei seosta avaldatut hagejaga. Avaldatud on, et loosimistulemused on tühistatud. Teise faktiväite puhul leiab kohus, et kuna seda pole üldsusele avaldatud, ei ole hageja õiguste rikkumine üldse võimalik. Isiklike õiguste rikkumine saab toimuda üksnes ebaõigete/au teotavate andmete avaldamise teel.

7. Kohus tuvastas, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Hagiavalduses vaieldakse tegelikult kampaaniareeglite ja nende tarbija(te)le avalikustamise üle.

Määruskaebus

8. Määruskaebuses palub S.J maakohtu määruse tühistada ja asi saata tagasi esimese astme kohtu menetlusse. Kohus on vääralt tõlgendanud materiaalõiguse normi ja rikkunud protsessinormi.

9. Tõlgendades VÕS § 1046 lg 1 on kohus ajanud segi „väärtushinnangu” ja „faktiväite” kategooriad. Hageja on hagiavalduses ning oma selgitustes korduvalt ja selgelt näidanud, et kostja käsitles teda alusetult ebaausa isikuna. See on hageja isiklikke õigusi kahjustav väärtushinnang, mitte faktiväide. Hageja väidab, et kostja tugines väärtushinnangut andes ja avaldades kahele väärale faktiväitele, milleks on: 1) hageja poolt esitatud kampaaniamärgid on võltsitud või lubamatult moonutatud; 2) hageja esitatud kampaaniamärgid on omandatud ebaseaduslikke vahendeid kasutades.

10. Kohus on juba asja menetlusse võtmisest keeldumise otsustamisel asunud tõendeid sisuliselt hindama, kuigi tõendite hindamine eelmenetluses on vastuolus TsMS § 438 lg 1 sätestatule, sest kohus hindab tõendeid sisuliselt alles asja arutamise ajal ja kohtuotsust tehes.

Vastustaja seisukoht

11. * AS vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused

12. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbivaatamata ka juhul, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja on hagi alusena esile toonud järgmised asjaolud: hageja osales reklaamija müügikampaanias „x“; hageja kogus * kaubamärgiga pakenditelt kampaaniamärke ning saatis need kostjale; 15.05.2006 kuulutas kostja hageja avalikult peaauhinna rolleri võitjaks, samuti eksponeeriti hagejat võitjana kostja koduleheküljel; kostja keeldus hagejale auhinda kätte andmast, sest kostja leidis, et hageja on rikkunud kampaaniareegleid.

13. Eeltoodust nähtub, et hagi alusena toodud asjaolud võimaldavad järeldada, et hageja õigusi on rikutud. Seda eeldusel, et hagi avalduses toodud faktiväited on õiged. Maakohus on aga vaidlusaluses määruses asunud tõendeid hindama. TsMS § 423 lg 2 p 1 sätte mõtteks ei ole anda hinnangut hagile lisatud tõenditele, ilma et asjas oleks eelmenetlust läbi viidud ja jätta hagi läbi vaatamata sisuliselt selle tõendamatuse tõttu.

14. Ülaltoodu alusel tuleb maakohtu kaevatav määrus tühistada ja asi saata edasiseks menetlemiseks esimese astme kohtule. Määruskaebus rahuldada.

Gaida Kivinurm Reet Allikvere Tiit Kollom