2-06-20428/4 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Tsiviilasja number 2-06-20428 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

28. detsembril 2006, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ulvi Loonurm, Margo Klaar Tsiviilasi Z.R hagi T.B vastu müügilepingu täitmiseks, müügilepingu objekti ja omandi üleandmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 24.10.2006 määrus hagi läbivaatamata jätmiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Z.Ri määruskaebus Hageja Z.R (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Vladimir Sadekov Kostja T.B (isikukood xxxxxxxxxxx)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 24.10.2006 määrus tühistada ja saata asi menetlemiseks esimese astme kohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse EV Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Z.R esitas 01.08.2006 hagi OÜ * vastu ostja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks. 30.08.2006 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse, mille kohaselt on kostjaks T.B.

2. 26.10.2005 müüs kostja T.B teiste kaasomanike teadmata, oma mõttelise osa ehitisest OÜ-le *, kes ei ole isikuks, kellel on õigus ostueesõigust teostada. Oma tegevusega rikkus kostja hageja ostueesõigust. Hageja pöördus notari poole ja sai teada, et ei ole võimalik koostada notariaalselt tõestatud avaldust, kuivõrd 01.03.2006 on jõustunud seaduse parandus, mille kohaselt ei ole enam kinnistamata ehitis tsiviilkäibes. Hageja leiab, et kostjapoolse venitamise eesmärgiks on takistada hagejat astumast ostja õigustesse.

3. Kostja hagi ei tunnista.

Esimese astme kohtu määrus

4. TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbivaatamata ka juhul, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Nimetatud säte võimaldab kohtul kontrollida hagi edulootusi ja lootusetuid hagisid mitte menetleda.

5. Hagejal õiguskaitse vajadus puudub, kuna puudub notariaalselt tõestatud ostueesõiguse teostamise avaldus, mille alusel tekiks hagejal kostja vastu nõudeõigus. TsMS § 2 kohaselt tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kuna kohus on tuvastanud, et hagi on lootusetu, jätab kohus hagiavalduse menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes läbivaatamata.

Määruskaebus

6. Määruskaebuses palus Z.R maakohtu määruse tühistada ja asjas menetlus taastada. Kohus on valesti tõlgendanud protsessinorme.

7. Avalduse läbivaatamata jätmine ei ole põhjendatud, kuivõrd protsessiosalistel on õigus esitada tõendeid ja taotlusi kuni kohtueelmenetluse lõpuni. Kohus ei andnud pooltele võimalust esitada kõiki tõendeid, kuigi nende esitamise tähtaeg ei ole TsMS § 329 piiratud (eelmenetluse lõppemisega). Ka pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi tõendite esitamise vajadust põhjendada. Vastavalt TsMS § 4 lg 4 peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga. Antud juhul ei andnud kohus pooltele võimalust jõuda sellisele kokkuleppele. Kohus rikkus TsMS § 232 normi, sest ei leidnud, et tõendite kogumiga või poolte kokkuleppega võivad pooled jõuda nõude osalisele rahuldamisele või kompromissile.

8. TsMS § 423 lg 2 p l kohaldamisel peab kohus lähtuma optimaalsuse põhimõttest, võttes arvesse, vaidluse tekkimise keerukust ja võimalikke õiguslikke tagajärgi. Jättes hagiavalduse läbivaatamata, kannab hageja olulist kahju, mis on seotud kostja poolt õiguste rikkumisega aga samuti kaotab võimaluse vaidluse õiguslikule lahendusele. Peale selle võtab avalduse läbivaatamata jätmine hagejalt õiguse teostada oma ostueesõigust põhjusel, mis ei sõltu temast. Seega, ei oleks kohus aidanudki hagejat oma õiguste taastamisel, vaid vastupidi on raskendanud tema olukorda.

9. Võttes arvesse suulise ja vahenditu läbivaatamise põhimõtet, peab protsessiosalisele igal juhul tagama võimaluse olla vähemalt üks kord kohtu poolt ära kuulatud. Kirjalik menetlus on lubatud üksnes seaduses ettenähtud juhul. Pooltel on võimalus taotleda menetluse taastamist ja suulist arutamist kui kohus tegi otsuse kirjalikus menetluses.

Vastustaja seisukoht

10. T.B vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta kaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused

11. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbivaatamata ka juhul, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja on hagi alusena esile toonud järgmised asjaolud: hageja omandis on 1/9 mõttelist osa ehitisest aadressil x Tallinnas; peale hageja on hoonel veel 4 kaasomanikku; 26.10.2005 müüs üks kaasomanikest N. B oma osa ära ja kaasomanikele oma osa võõrandamisest ei teatanud; hageja esitas oma õiguste rikkumisest teada saamisest avalduse ostueesõiguse teostamiseks. Hageja taotleb müügilepingu nr 5809 alusel kanda talle üle ostja õigused.

12. Eeltoodust nähtub, et hagi alusena toodud asjaolud võimaldavad järeldada, et hageja õigusi on rikutud. Seda eeldusel, et hagi avalduses toodud faktiväited on õiged. Maakohus on aga vaidlusaluses määruses asunud tõendeid hindama. TsMS § 423 lg 2 p 1 sätte mõtteks ei ole anda hinnangut hagile lisatud tõenditele, ilma et asjas oleks eelmenetlust läbi viidud ja jätta hagi läbi vaatamata sisuliselt selle tõendamatuse tõttu. Seda enam, et määruskaebusele oli hageja lisanud ka notariaalse ostueesõiguse teostamise avalduse.

13. Ülaltoodu alusel tuleb maakohtu kaevatav määrus tühistada ja asi saata edasiseks menetlemiseks esimese astme kohtule. Määruskaebus rahuldada.

R. Allikvere U. Loonurm M. Klaar