2-06-28935/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Tsiviilasja number 2-06-28935 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

27. detsember 2006. a, Tallinn Kohtunik Ülle Jänes Tsiviilasi V.O hagi OÜ * vastu 236 000 krooni ja viivise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 12.10.2006 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ * määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 12.10.2006 määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Määruse peale ei saa edasi kaevata.

Asjaolud ja menetluse käik

1. V.O esitas 11.10.2006 Harju Maakohtule hagi OÜ * vastu ja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 236 000 krooni, viivisevõla 8639, 86 krooni ja alates 03.10.2006 kuni põhinõude täitmiseni viivise seadusjärgses määras. Samuti taotles hageja hagi tagamist, paludes arestida hageja kasuks kõigis Eesti Vabariigi pankades asuvatel kostja kontodel olevad ja laekuvad rahalised vahendid või Eesti Autoregistrikeskuses registreeritud sõiduk, tehes registrisse käsutamise keelumärge, hagihinna 244 639, 86 krooni ulatuses. Taotluse kohaselt võib hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Vararegistrite andmetel kuulub kostjale üksnes autoregistris registreeritud sõiduk. Kostjale ei kuulu kinnistuid ega ehitisi. Kostja halvast majanduslikust seisust annab tunnistust asjaolu, et kostja ei ole äriregistrile esitanud 2005. a majandusaasta aruannet, ning kostja on keeldunud hageja korduvatele nõudmistele vaatamata oma lepingulisi kohustusi täitmast. Hagi tagamine ei takista kostja igapäevast majandustegevust, hagi tagamine ei ole ebaproportsionaalne, ei kahjusta kostja huve ega tekita temale kahju. Hageja tasus hagi tagamise kautsjoni 12 232 krooni.

2. Harju Maakohus arestis hagi tagamiseks kostjale kuuluvad arveldusarved kõikides Eesti Vabariigi pankades ja Eesti Autoregistrikeskuses registreeritud sõiduki (auto ja mootorratta haagis, reg.nr. xxx XX) hagihinna 244 639, 86 krooni ulatuses. TsMS § 377 lg 1 järgi võib kohus hagi tagada, kui tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha, ning § 378 lg 1 p 2 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine, muuhulgas vara käsutamise keelumärke tegemine vararegistris. Sama paragrahvi lõike 4 alusel tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kohus leidis, et hageja on hagi tagamise vajadust veenvalt põhistanud. Kostja ei ole äriregistrile esitanud 2005. a majandusaasta aruannet, mistõttu on alust arvata, et aktiivne majandustegevus kostjal puudub, 2004. a majandusaruandest nähtuvalt on kostja materiaalse põhivara suuruseks 31.12.2004 seisuga 14 757 krooni. Kostjale ei kuulu kinnistuid ega ehitisi. Eeltoodust leidis kohus, et kostja varanduslik olukord ei võimaldaks hagi rahuldavat otsust, mistõttu tuleb hagi tagada.

Määruskaebuse põhjendus, vastus kaebusele ja maakohtu seisukoht

3. Kostja palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada, kuna rakendatud hagi tagamise abinõu pole põhjendatud. Kostja on aktiivselt tegutsev äriühing, tal pole esinenud maksehäireid. Kohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et 2004. a majandusaasta aruanne sisaldab pikaajalisi finantsinvesteeringuid ja kajastab äriühingu omakapitalina 2 257 446 krooni. 2005. a majandusaasta aruanne on auditeerimisel. Kostja omab osalusi erinevates äriühingutes. Kostjale on teadmata hagi sisu, mille tagamiseks arest seati, kostjal puuduvad hagejaga lepingulised suhted, millest nõue võinuks tekkida.

4. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.

5. Harju Maakohus võttis 27.10.2006 määrusega määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu määruse tühistamiseks. Antud juhul on üheselt tuvastatud eeldused, mille puhul on võimalik hagi tagamist kohaldada. Maakohus on määrust piisava põhjalikkusega motiveerinud, leides, et hagi tagamata jätmisel võib hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine osutuda raskendatuks. Ringkonnakohtul ei ole alust teha teistsugust järeldust. Apellandi väited seda ei võimalda. Hagi tagamise vajaduse üle otsustamisel ei hinda kohus hagi sisu, vaid lähtub hagiavalduse õiguslikust põhjendatusest ja vastava taotluse põhjendustest.

Ü.Jänes Kohtunik