2-03-114/3 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-03-114

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja

Urmas Reinola

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.detsembril 2006, Tallinn

Tsiviilasi

OÜ * hagi W AS-i vastu 289 559, 33 krooni saamiseks

ja W AS-i vastuhagi OÜ * vastu 176 447, 76 krooni

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 7. juuli 2005.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ * apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

27. november 2006. a, avalik kohtuistung

Menetusosalised ja nende

esindajad

Istungist võttis osa

Hageja OÜ * ja tema lepinguline esindaja Martin Pärn,

kostja W AS ja tema esindajad Rein Kask ja Kersti

Aasamäe

Apellandina hageja OÜ * seaduslik esindaja Peeter

Parre, esindaja Martin Pärn ja vastustajana kostja W

AS esindaja Kristi Aasmäe.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 07.07.2005 otsus osas, millega rahuldati W AS-i

vastuhagi OÜ * vastu summas 176447,76 krooni ja jäeti rahuldamata OÜ * hagi

viiviste nõudes summas 155 192,73 krooni, kohtukulude väljamõistmise osas ja

tasaarvestuse teostamise osas. Muus osas jätta otsus muutmata.

2. Jätta W AS-i vastuhagi 176 447,76 krooni nõudes rahuldamata.

3. Välja mõista W AS-ilt OÜ * kasuks viivised summas 155 192,73 (ükssada

viiskümmend viis tuhat ükssada üheksakümmend kaks kr ja 73 s), kohtukuluna

48000,00 (nelikümmend kaheksa tuhat) krooni.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

apellatsioonimenetluse

apellant

või

vastustaja

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kassaatorile

kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. OÜ * esitas 11.03.2003 hagi Tallinna Linnakohtusse T AS-i (uus ärinimi W AS) vastu

289 559, 33 krooni saamiseks.

2. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 13.12.2000 leping nr 2000-8, mille objektiks oli x asuva

hoone kütte, ventilatsiooni, jahutuse, tugevvoolu, nõrkvoolu ja automaatika osade

tehnilised projektid ja tööjooniste koostamine ning nimetatud projekti osade üle

autorijärelevalve teostamine. Maksegraafiku alusel kohustus kostja tasuma hagejale

tööjooniste eest kokku 244 260 krooni, millest ettemaksuna 62 693, 40 krooni tasuti

22.12.2000 ja täiendavalt 181 566, 60 krooni pidi tellija tasuma peale objekti üleandmist

ja heakskiitmist. Vastavalt tellija ja töövõtja kokkuleppele vähendati tellija poolt

täiendavalt tasumisele kuuluvat summat tööjooniste eest 134 366, 80 kroonini. Seda

kohustist ei ole kostja seisuga 07.03.2003 korduvatele meeldetuletustele vaatamata

täitnud. Kostja teatas 03.12.2001 kirjaga nr 162, et hageja poolt koostatud

ventilatsiooniprojekt ei taganud ruumides täpseid projektikohaseid õhukoguseid ning

seega tekkis kostjal otsene kahju objekti kallinemise näol. Sellest tulenevalt ei ole ta nõus

tasuma ventilatsiooniprojekti eest kogu mahus ja palub korrigeerida hinda, arvestades

esialgsest hinnast maha tellija kahjud. Kostja ei ole toonud selles kirjas ega ka järgnevas

välja asjaolusid ega põhjendusi, mis tõestaksid, et hageja koostatud ventilatsiooniprojekt

ei vastanud lepingule ning et tellimuse täitmine ei olnud kvaliteetne ja et võimalikud

lisakulutused oleksid tehtud hageja süül või et vastavad lisakulutused üldse tehti. Ka OÜ

V 17.07.2001 ettepanekust nähtub, et hageja ei ole oma kohustusi vastavalt lepingule

rikkunud.

3. Hageja selgitas enda 11.12.2001 vastuses nr 134 kostjale veelkord, et ettenähtust suurema

rõhukao põhjusteks olid arhitektuur-ehituslikus projektis ette nähtud kõrgustest

madalamad ventilatsioonikambrid, mis omakorda tingisid aerodünaamiliselt ebasobivaid

konstruktsioone; suurema aerodünaamilise takistusega painduvate õhutorude kasutamine

ja tunduvalt suurema aerodünaamilise takistusega ventilatsiooniplafoonide kasutamine kui

projektis ette nähtud. Nendele põhjustele osundas ka OÜ V oma 31.08.2001

ekspertiisiaktis. Need põhjused ei ole tingitud hageja projekti vigadest ning seega ei

tekkinud võimalikud lisakulutused hageja süül.

4. Seega on kostja jätnud ilma põhjuseta tasumata hagejale tehtud töö eest summas 134 366,

60 krooni ja vastavalt lepingu punktile 7.2 võlgneb kostja hagejale viiviste näol seisuga

28.02.2003 310 385, 46 krooni. Esialgu esitab hageja viivisenõude ainult 155 192, 73

krooni ulatuses ja sellest nähtuvalt soovib hageja kokku 289 559, 33 krooni

väljamõistmist kostjalt hageja kasuks.

5. Kostja ei tunnista hagi ning vaidleb sellele vastu. Hageja ei täitnud nõuetekohaselt poolte

vahelisest lepingust tulenevaid kohustusi ja tekitas kostjale kahju summas 169 532 krooni.

Faksidega 16.03.2001 ja 12.04.2001 teatas ehitustööde peatöövõtja AS X kostjale, et

hageja ei ole suutnud tähtaegselt üle anda eritööde teostamiseks tööjooniseid. Kuna

olukord ei paranenud, oli kostja sunnitud hagejale 19.04.2001 kirjalikult teatama lepingu

osalisest lõpetamisest ja elektriprojekti lõpetamise tellima teiselt ettevõtjalt. Lisaks jättis

hageja täielikult teostamata autorijärelevalve enda poolt koostatud projekti järgsete tööde

teostamise üle. Hageja esindajad ehitustööde ajal objektil ei viibinud ja projektikohast

ventilatsioonisüsteemide ehitamist ehitaja poolt ei kontrollinud, kuigi see tegevus oli

hageja otsene kohustus. Lepinguliste kohustuste täitmata jätmine hageja poolt on

tõendatud kirjalike tõenditega.

6. Hageja poolt koostatud projekti järgi välja ehitatud ventilatsioonisüsteemide katsetamisel

OÜ V poolt 2001. a juulis selgus, et ruumides ei olnud tagatud projektis ette nähtud

õhuvahetus. Samuti on koostatud aktis märgitud, et torustike läbimõõdud on liiga

väikesed. Selliste näitajatega oli võimatu saada hoonele kasutusluba. Vajalike õhukoguste

saavutamiseks

ja

õhu

piisavaks

jahutamiseks

tuli

tellida

paigaldatud

ventilatsioonisüsteemide ümberehitamiseks lisatöid AS-ilt X summas 149 532 krooni.

Lisaks jäi projektikohaselt väljaehitatud ventilatsioonisüsteemide osalise ümberehituse

tulemusel osa projektikohaselt paigaldatud ventilatsioonitorustikke kasutult ripplagede

taha. Tulemuseks oli 20 000 krooni eest raisatud materjale ja tööd. Neid kulutusi kinnitab

kirjalikult alltöövõtulepingu alusel tööd teostanud ja torustikud paigaldanud AS J Ehitus.

Nii ventilatsioonisüsteemide projektikohase ehitamise kui ka hilisema ümberehitamise

eest tasus AS-ile x hoone omanik AS W Ärikeskus. Tulenevalt sõlmitud

kontsernilepingust on kostja AS-ile W Ärikeskus hageja poolt tekitatud kahju hüvitanud.

7. Kostja vaidlustas enda 03.12.2001 kirjas viie tööpäeva jooksul tööde üleandmis-

vastuvõtuakti esitamisest selle dokumendi sisu, teatades enda esialgse kahjusumma

suuruse. Selles kirjas on selgitatud, miks ei kuulu arve tasumisele ja tehtud ka ettepanek

tasaarvelduseks. Asjaolu, et hageja koostatud projekt ei taganud projektis ettenähtud

õhuhulki, on tõendatud OÜ V poolt teostatud mõõdistustega ning lisakulutuste teostamise

vajadus on tõendatud OÜ V ettepanekutega x büroohoone ventilatsioonisüsteemide

efektiivsuse tõstmiseks ning osaliseks ümberehitamiseks. OÜ V on selgelt välja toonud, et

projektijärgselt väljaehitatud ventilatsioonisüsteemi tuleb muuta. Hageja on kirjalikult

kinnitanud enda nõustumist OÜ V ettepanekutest tulenevate ventilatsiooniprojekti

muudatustega ja muudatustest tulenevate ümberehitustega ning andnud eraldi kirjaliku

nõusoleku OÜ V ettepanekute punkti 15 suhtes.

8. Hageja viited võimalikele ehitusvigadele ja mitteprojektikohasele ehitamisele ei ole

asjakohased, kuna hageja jättis täitmata lepingust tuleneva autorijärelevalve teostamise

kohustuse, mis on ka tõendatud hageja poolt 26.11.2001 esitatud üleandmisaktiga. Hageja

oleks pidanud võimalikke ehitusvigu või mitteprojektikohast ehitamist autorijärelevalve

teostamisel märkama juba ehituse käigus ja sellele kostja kui tellija tähelepanu juhtima.

Kostja ei ole kunagi teatanud hagejale, et ta ei vaja autorijärelevalvet või et ta loobub

autorijärelevalve tellimisest.

9. Kostja ei ole pidanud vajalikuks ekspertiisi tellida. Hageja poolt esitatud ekspertiisiakt on

kolmanda isiku (W Ärikeskus) poolt enda tarbeks tellitud dokument, mis kinnitab kostja

arvamust, et hageja ei arvestanud piisavalt konkreetsete tingimustega ja olemasoleva

hoone iseärasustega. Projekteerija oli koostanud ilmselgelt mittesobiva projektilahenduse

soklikorruse kohta, mida kinnitavad hageja nõusolek muudatuste teostamiseks, millega

kaasnesid lisakulud ja OÜ V ettepanekud.

10. Kostja esitas enda poolt teostatud tööde kohta üleandmisakti alles 26.11.2001 ja seega ei

saa aktis näidatud tööetappe ka varem lõppenuks lugeda. Hageja ei ole arvestanud kostja

õigusega tasaarvestada enda kahjud vastavalt lepingule ja seadusele ning nõuab viiviste

tasumist, kuigi viivitus tekkis hagejast tingitud asjaoludest. Hageja on kohustatud

tagastama kostjale osa ettemaksuna tasutud elektriprojekti maksumusest vastavalt lepingu

punktile 6.3., mis on 22 222 krooni.

11. WAS esitas 25.10.2004 vastuhagi OÜ * vastu 176 447, 76 krooni väljamõistmiseks.

12. Hageja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mille tõttu tekkis kostjal

kahju, kuna projektide müümisel AS-ile W Ärikeskus jäi kostjal projektide maksumusest

saamata 176 447, 76 krooni, sest AS-i W Ärikeskus nõude summa arvestati maha

projektide hinnast vastavalt sõlmitud ostu-müügilepingule.

13. Asjaolu, et omanikujärelevalve teostaja kinnitab ventilatsiooni vastavust projektile

tõendab ühtlasi, et kõik võimalikud muudatused on projekteerijaga kooskõlastatud. Läbi

viidud katsetuste tulemuste selgumisel ei nõudnud hageja kostjalt mingite ehitajapoolsete

vigade parandamist ega ehitaja poolt kasutatud materjalide ning seadmete analoogide

asendamist projektis ettenähtutega.

14. Hageja muutis OÜ V ettepanekute alusel projekti, esitades kostjale täiendavad joonised

ümberehituste teostamiseks 19. ja 23. juulil 2001. Hagejal oli võimalus ümberehitustega

mitte nõustuda, projekti mitte muuta ja nõuda ehitaja poolt väidetavalt kasutatud

materjalide ja seadmete analoogide asendamist projektikohastega. Asjaolu, et ta seda ei

teinud tõendab ühtlasi seda, et need asendused olid tehtud tema teadmisel ja nõusolekul.

15. Hageja süü kahju põhjustamises seisneb eelkõige autorijärelevalve alaste kohustuste

mittetäitmises

kogu

ehitusperioodi

jooksul,

mille

tulemusel

sai

võimalikuks

ehitajatepoolne projektikohaste materjalide asendamine analoogidega, mis kohtu poolt

määratud eksperdi arvates mõjutas projektikohase tulemuse saavutamist. Hageja poolt

kohustuste mittetäitmist kinnitab 26.11.2001 kostjale esitatud üleandmisakt, milles hageja

oli teostatud tööde lõppmaksumusest maha arvestanud tasu autorijärelevalve eest ja AS X

kiri nr 80, kus peatöövõtja kinnitab hagejapoolsete sissekannete puudumist objekti

ehituspäevikus.

16. Hagejal oli lepinguline kohustus teostada ehitusperioodil ehitusjärelevalvet enda projekti

järgi ehitamise üle, sest poolte vaheline leping on sõlmitud täpses vastavuses hageja poolt

esitatud hinnapakkumisega, kus kostja on soovinud osutada tasulist ehitusjärelevalve

teenust maksumusega 10% tööjooniste maksumuselt. Kuna leping sõlmiti hageja

pakkumisest lähtudes ja pakkumises toodud hinnaga, kinnitab nimetatu, et hageja pakkus

kostjale ehitusjärelevalve teenust, kostja soovis tellida seda teenust ja pooled leppisid

kokku

hinnas.

Lepingus

on

muudetud

üksnes

sõna

„ehitusjärelevalve“

„autorijärelevalveks“, mis ei muuda poolte tahtele vastavat sisulist kokkulepet. Kuna

pooled hindasid nii ehitus kui autorijärelevalve teenuse maksumuse samaks, ei saa ka

kohustuse maht erineda, seda enam, et hea ehitustava ja üldtunnustatud ehitusreeglid

käsitlevad autorijärelevalvet ehitusjärelevalve osana.

17. Hageja ja kostja olid kokku leppinud, et ventilatsioonisüsteem peab vastama kõrgendatud

nõudmistele. Kohtule esitatud ventilatsiooniprojektis on fikseeritud täpsed õhuhulgad,

mida ventilatsioon pidi tagama ning põhiprojekti kirjeldava osa punktis 2 on fikseeritud, et

projekteerimisel tuleb lähtuda soojusliku mugavuse klassi B nõuetest. Nimetatud nõudeid

valmis projekt ei taganud, mis selgus süsteemi esmakordsel katsetamisel.

18. Hageja pidi enda ehitusjärelevalve alaste kohustuste täitmata jätmisel kahju tekkimise

võimalust ette nägema ja tal oli võimalik kahju tekkimine ära hoida. Lepingulise

kohustuse mittetäitmine võtab hagejalt õiguse peale ehitustööde lõpetamist ehitusvigadele

või kooskõlastamata asendustele osutada.

19. Hageja ei nõustu vastuhagiga ja palub jätta see täielikult rahuldamata. Vastuhagi on

tõendamata ja põhjendamata, kuna kajastab sisuliselt vastuväiteid hageja hagile, mis on

ekspertiisi teostanud eksperdi poolt ümber lükatud.

20. Ühes lõigus soovituslikust suurema õhu kiirus ei tähenda arvutuslike õhuhulkade mitte

tagamist, kuna ventilatsiooniseadmete valikul on vastavaid kiirusi arvestatud.

Projekteerija ei tee reeglina sissekandeid ehituspäevikusse, vaid autorijärelevalve žurnaali.

x hoone ehitusel autorijärelevalve žurnaal puudus, mis näitab, et autorijärelevalvega ei

arvestatud. Tegelikult autorijärelevalvet aga tehti. Asjaolu, et omanikujärelevalve teostaja

kinnitab ventilatsiooni vastavust projektile, ei saa kuidagi tõendada, et võimalikud

muudatused oleksid kellegagi kooskõlastatud.

21. Hageja on selgelt väljendanud oma eitavat suhtumist pakutud ettepanekute kasutamisse

ning ta nõustus nende rakendamisega vaid kostja tungival palvel. Ettepanekutega

nõustumisel konstateeriti, et kui sellises teostuses süsteemi ei ole võimalik muul viisil

häälestada, võib teha ümberehitusi. Seda, et ümberehitusi ei tehtud hageja initsiatiivil

kinnitab ka AS J Ehitus kiri.

22. Vastavalt heale ehitustavale ei ole ei omanikujärelevalve ega ka autorijärelevalve korras

võimalik välja selgitada kõiki nüansse. Asenduste kooskõlastamise ja asenduse sobivuse

eest lasub vastutus ehitajal. Autorijärelevalve ülesannete hulka ei kuulu ka tehniliste

ruumide kõrguste ülemõõtmine. Probleemide tekkimisel tuleb vastavate küsimuste

lahendamiseks pöörduda projekteerija poole, mida aga ei tehtud. Tekkinud probleemid ei

olnud tingitud projekti vigadest ega ka mitte järelevalvest, vaid ikkagi asjaolude

kokkusattumisest ehitustegevusel ning seega väidetava kahju ja hageja tegevuse vahel

puudub põhjuslik seos ning kostja ei ole käitunud õigusvastaselt.

Esimese astme kohtu otsus

23. Kohus rahuldas OÜ * hagi W AS-i vastu 289 559, 33 krooni saamiseks põhinõude

summas 134 366, 60 krooni ulatuses ning rahuldas ka W AS-i vastuhagi OÜ * vastu

176 447, 76 krooni väljamõistmiseks. Kohus tehes tasaarvestuse mõistis OÜ-lt * W AS-i

kasuks välja 42 081, 16 krooni ning jättis rahuldamata OÜ * viiviste nõude summas

155 192, 73 krooni. Samuti mõistis kohus OÜ-lt * välja W AS-i kasuks kohtukulude

katteks 5792 krooni.

24. Ventilatsioon Tallinnas x asuvas hoones on välja ehitatud hageja poolt koostatud projekti

kohaselt.

Tuvastatud

kõvalekaldumised

ei

saanud

oluliselt

vähendada

ventilatsioonisüsteemi kui terviku tootlikkust ning ei tinginud seega ümberehitustöid.

Toetuda saab eelkõige OÜ V poolt koostatud hinnangule kui asja tundva isiku arvamusena

esitatud dokumentaalsetele tõenditele ning tunnistaja V. L ütlustele. OÜ V arvamus

põhineb empiirilistel ja metoodilistel arvutustel ning on sisuliselt kooskõlas tema poolt

varem seoses sama vaidlusega antud eksperthinnanguga ja tehtud ettepanekutega, kus on

korduvalt rõhutatud süsteemi projektikohasust, v.a painduvate õhutorude kasutamine

spiraalvalts-ühenduste asemel ja väljatõmbeplafoonide KSO asendamine plafoonidega

DVS.

25. Eelnimetatud tõendite kontekstis ei saa pidada veenvaks FIE M. F poolt antud arvamust

ning selle täiendust. Käesoleval juhul eeldanuks enamike ekspertiisimääruses esitatud

küsimustele

vastamine

eksperdilt

uuringute

või

mõõtmiste

läbiviimist,

kuid

ekspertiisiaktis uuringute või mõõtmiste teostamine ei kajastu. Seega saab nõustuda kostja

seisukohaga, et eksperdi arvamus on käesolevas asjas põhjendamata ega ole seetõttu

sisuliselt kontrollitav. Ekspertiisiaktist ei nähtu ekspertiisi läbiviimisel kasutatud vahendid

ega meetodid, mille põhjal ekspert vastavate järeldusteni jõudnud on. Kohtuistungil antud

selgituste kohaselt mõõtis ekspert kohapeal käies ainult ventilatsioonikambri kõrgust.

Seetõttu ei saa arvestada eksperdi seisukohtadega ventilatsioonisüsteemi projektikohasuse

hindamisel. Samal põhjusel ei ole veenev ka asja tundva isiku OÜ V poolt 03.12.2004

koostatud arvamus.

26. Puudub mõistlik põhjus kahelda OÜ V ja V. L erapooletuses. V. L osales küll vahetult

ventilatsioonisüsteemi katsetamisel 13.07.2001 ning kostja poolt tellitud ümberehitustööd

viidi läbi OÜ V ettepanekute põhjal, kuid need asjaolud iseenesest ei tingi veel nimetatud

isikute huvitatust käesoleva kohtuasja tulemusest. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on

pooled OÜ V ning V. L pädevust asjatundjana varasemalt aktsepteerinud. Tunnistajate R.

P ja T. M ütluste hindamisel arvestab kohus nende võimalikku kaudset huvitatust

käesoleva tsiviilasja vastu, sest tehtav lahend võib hüpoteetiliselt mõjutada nii AS J Ehitus

kui T. M OÜ õigusi ja kohustusi kostja suhtes. Kumbki tunnistaja ei mäletanud

ventilatsioonisüsteemi katsetamisel ilmnenud probleemide põhjuseid. Seega ei oma

kõnealuste tunnistajate ütlused süsteemi projektikohasuse küsimuse üle otsustamisel

tähtsust.

27. Seega saab järeldada, et ventilatsioonisüsteemi puuduliku tootlikkuse tingisid hageja poolt

projekti koostamisel tehtud arvutusvead. Hageja ei ole millegagi tõendanud enda süü

puudumist

projekteerimiskohustise

rikkumisel.

Hageja

on

kohustist

rikkunud

ettevaatamatusest. Nõustuda ei saa kostja väitega nagu oleks hageja pooltevahelist

lepingut tahtlikult rikkunud.

28. Küsimus autorijärelevalve või teostamata jätmisest ei ole käesoleval juhul vaidluse

lahendamise seisukohast iseenesest aktuaalne. Tuvastatud asjaolude kohaselt toimus

ventilatsioonisüsteemi väljaehitamine suuremas osas projektikohaselt. Siiski on vajalik

märkida, et hageja on lepinguga võetud järelevalve kohustust rikkunud. Kuigi

vaidlusaluse lepingu sõlmimise ja täitmise ajal kehtinud seadused ega seadusest

alamalseisvad õigusaktid autorijärelevalve mõiste sisu ega mahtu ei määratlenud, ei saa

poolte vahel sõlmitud lepingu tõlgendamisel siiski järeldada, et see sisaldanuks ainult

konsultatsioonitegevust tellija vastavasisulisel nõudmisel.

29. Tulenevalt lepingu lisast 2 tuli töövõtjal tagada pidev koostöö ja õigeaegne

kooskõlastamine eriosade lõikes. Järelevalvekohustuse ulatuslikumale mahule viitab ka

kõnealuse kohustuse täitmise eest kokku lepitud tasumise viis. Kui autorijärelevalve

teostamine tähendanuks ainult projekteerija konsultatsioone vastavalt tellija vajadusele,

siis poleks nimetatud kohustuse reaalne maht lepingu sõlmimisel veel teada olnud ning

eeldatavalt puudunuks mõistlik põhjus kokku leppida konkreetses tasumääras. Ka hageja

poolt autorijärelevalve mõiste sisustamiseks esitatud tõenditest nähtub, et autorijärelevalve

teostamise kord ja tasustamise alused lepitakse reeglina kokku eraldi, s.t järelevalve

teostamine ei kuulu n.ö vaikivalt projekteerija kohustuste hulka. Lisaks on siin muu

hulgas oluline ka see, et poolte vahel 13.12.2000 sõlmitud lepingu punkti 2.5. kohaselt

laienesid sellele muu hulgas Konsultatsioonilepingu üldtingimused, mille punkti 2.2.5.

kohaselt seisneb ehitusaegne konsultatsioonitegevus autorijärelevalves ja tellija

esindamises, mis omakorda nõuab konsultandi poolt ehitusplatsi regulaarset ülevaatust

ning töö edendamise ja kvaliteedi jälgimist. Arvestades TsK §-st 174 tulenevat kohustuse

täitmisest ühepoolse keeldumise lubamatust, ei oma hageja lepinguliste kohustuste mahu

määramisel iseenesest tähtsust asjaolu, et hageja on loobunud autorijärelevalve eest kokku

lepitud tasu nõudmisest. Sellest ei saa teha järeldust nagu oleks kostja omalt poolt

loobunud

järelevalve

teenusest.

Kuna

aga

ventilatsioonisüsteem

ehitati

välja

projektikohaselt, ei oleks hageja poolt järelevalve nõuetekohane teostamine eeldatavalt ära

hoidnud lepingurikkumist projekteerimiskohustuse täitmise osas.

30. Kahelda ei saa OÜ V ettepanekute põhjal tehtud ümberehitustööde vajalikkuses, sest

nende tulemusena saavutati ventilatsioonisüsteemi projektikohane tootlikkus ning tagati

ruumides vajalik õhuvahetus. Samas tuleb asja lahendamisel hinnata, kas sama tulemuse

oleks kostja võinud saavutada ka väiksemate kuludega. Siinkohal omab olulist tähtsust

kogu ehitise valmimise kavandatud lõpptähtaeg 23.07.2001 ning kostja poolt kolmandate

isikutega sõlmitud rendilepingute rikkumise reaalne oht, mille realiseerumusega

kaasnenuks kostjale täiendavate kulude kandmise vajadus. Kuigi hageja oli teadlik

13.07.2001 läbiviidud ventilatsioonisüsteemi katsetusel ilmnenud probleemidest, ei

pakkunud ta kuni OÜ V poolsete ettepanekute esitamiseni 17.07.2001 välja omapoolseid

lahendusi. Samal päeval saatis ka hageja kostjale omapoolseid ettepanekuid projekti

muutmiseks.

Kõnealused

hageja

ettepanekud

ventilatsioonisüsteemi

tootlikkuse

parandamiseks langevad enda põhiolemuses kokku OÜ V ettepanekutega. Samuti nähtub

AS-i X poolt koostatud hinnapakkumistes toodud tööde loetelust, et kostja lisakulutused

olidki põhjustatud samasisuliste muudatusettepanekute realiseerimisest.

31. Hageja ei esitanud seega 17.07.2001 ega ka hiljem alternatiivseid lahendusi, mis

võimaldanuks projektile vastava tulemuse saavutada ilma ümberehituste või väiksemate

lisakulutustega. Hageja muutis algset projekti tulenevalt OÜ V 17.07.2001 esitatud

ettepanekutest ning saatis kostjale asjakohased uued joonised. Hageja poolt 19.07.2001

kostjale saadetud faksi ning 20.07.2001 OÜ-le V saadetud faksi põhjal võib järeldada, et

hageja

ei

ole

pidanud

kostjale

esitatud

ettepanekuid

ventilatsioonisüsteemi

ümberehituseks

või

täiendamiseks

kõige

optimaalsemaks

ega

ainuvõimalikuks

lahenduseks. Samas pole hageja välja pakkunud muid konstruktiivseid lahendusi

ventilatsioonisüsteemi projektikohase tootlikkuse saavutamiseks.

32. 13.07.2001 toimunud katsetuste järgselt

kujunenud olukorras

võinuks hageja

põhimõtteliselt ümberehitustega mitte nõustuda, jätta projekti muutmata ning nõuda

ehitaja poolt väidetavalt asendatud materjalide ja seadmete analoogide asendamist

projektikohastega.

Arvestades

kostja

positsiooni,

mille

kohaselt

ei

ole

ventilatsioonisüsteemi ehitamine toimunud vastavalt projektile, oli see käesoleval juhul

projekteerija poolt ka mõistlikult oodatav käitumine. Igal juhul tulnuks hagejal eelnevalt

välja selgitada projekti muutmisega kaasnevate ümberehitustööde maksumus ning

vastavate lisakulude kandja. Nõustuda saab kostja väidega, et hageja pidanuks teadma ja

ette nägema, et projekti muutmine toob endaga kaasa ümberehitustööd ning vastavad

lisakulud. Seega saab hinnata kostja poolt kantud lisakulutusi ümberehitusöödele

vajalikeks ja põhjendatuteks. Asjas ei ole leidnud tõendamist, et kostjal oli reaalselt

võimalik kõrvaldada hageja lepingurikkumiste tagajärjed väiksemate lisakuludega.

33. Kostjal oli põhimõtteliselt olemas õiguslik alus lugeda hageja poolt esitatud arves nr 108

väljendatud rahaline kohustis täidetuks tasaarvestamisega. Enne 01.07.2002 kehtinud TsK

§ 191 lõike 3 kohaselt ei olnud kreeditoril õigust nõuda viivise tasumist, kui võlgnik ei

kanna vastutust kohustuse täitmise või mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest,

mistõttu tuleb jätta hagi viivisenõude osas rahuldamata. Samas ei ole kostja käesolevas

asjas, mõnevõrra vastuoluliselt, siiski tuginenud kohustuse lõppemisele tasaarvestuse

tõttu, kuid siiski saab rahuldada hagi põhinõude osas ning vastuhagi täies ulatuses.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

34. OÜ * esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega jäeti

rahuldamata hageja viivisenõue summas 155 192, 73 krooni ja millega rahuldati vastuhagi

summas 176 447, 76 krooni ning ta palub selles osas otsuse tühistada ning mõista kostjalt

hageja kasuks välja ka riigilõivu 18 000 krooni ja õigusabikulu 6608 krooni.

35. Kohtuotsus ei ole seaduslik ja põhjendatud, sest kohus on ebaõigesti kohaldanud

materiaalõigusnorme ja rikkunud protsessiõiguse norme ning vääralt hinnanud tõendeid.

Otsus on ka vastuoluline ja ei põhine asjas esitatud tõenditel ning tuvastatud asjaoludel.

36. Kohus ei ole põhjendanud, mille alusel ta luges kostja esitatud ja tellitud OÜ V hinnangu

asja tundva isiku arvamuseks TsMS § 117 lg 3 mõistes. Sisuliselt on kohus seega

eelistanud vastustaja esitatud tõendit ja kostja kutsutud tunnistaja ütlusi asjas antud

ekspertarvamusele. Ekspertarvamus ütles üheselt, et tegu ei olnud projekti veaga ja

venilatsiooni ei ehitatud välja projektikohaselt ning seetõttu ei saa hageja vastutada ka

võimalike lisakulutuste eest. Kohtul oli võimalus eksperdile esitada täiendavaid küsimusi,

et kõrvaldada võimalikke ebaselgusi, mille alusel kohus leidis, et eksperdiarvamus ei ole

veenev. Kohus ei viidanud menetluse käigus kordagi sellele, et eksperdiarvamus on

põhjendamatu ja sisuliselt kontrollimatu.

37. Kohtuotsusest ei selgu, mille alusel jõudis kohus järeldusele, et poolte poolt eksperdile

esitatud küsimustele vastamine nõudis uuringute või mõõtmiste läbiviimist. Samuti ei

selgu otsusest, millistele konkreetsetele küsimustele vastamine eeldas uuringute või

mõõtmiste läbiviimist. Kohtu sõnastus näitab, et selline seisukoht on alusetu, sest ka

kohus ise ei ole kindel selles, kas teha tulnuks uuringuid või hoopis mõõtmisi ja mis

küsimuste osas

38. Piisavalt on alust kahelda OÜ V ja V. L erapooletuses, kuna neil olid ja võib-olla on siiani

kostjaga tööalased suhted. Samuti leiab hageja vastupidiselt kohtu seisukohale, et asjas

omab tähtsust asjaolu, et V. L osales 13.07.2001 katsetuste läbiviimisel ja

ümberehitustööd viidi läbi OÜ V tehtud ettepanekute põhjal. Samuti ei kasutanud OÜ V

oma arvamust andes ilmselt kohtutoimikus olevaid materjale, vastupidiselt eksperdile.

Kohus leidis tunnistajate R. P ja T. M puhul, et need isikud võivad kaudselt olla huvitatud

tsiviilasja lahendist ja seega on arusaamatu, miks ei näinud kohus sama hüpoteetilist ohtu

OÜ V ning V. L puhul, sest R. P ja T. M ei erinenud oma positsioonilt kuidagi OÜ-st V

ning V. L.

39. Kohtuotsusest ei selgu, milliste konkreetsete arvutusvigade tegemist kohus hagejale süüks

paneb. Kohus leidis, et hageja rikkus kohustust ettevaatamatusest, kuid kohus ei viita

sellele, millist konkreetset asjas esitatud tõendit ta sellisele järeldusele jõudes silmas

pidas. Kuna kohustust ei rikutud, puudub ka kohustus hüvitada väidetav kahju.

40. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvestanud tõenditega autorijärelevalvet puututavat

küsimust lahendades. Ka ekspert kinnitas üheselt, et autorijärelevalve ei tähendanud

paigaldatavate seadmete ja materjalide projektile ja nõuetele vastavuse kontrolli, vaid see

oli omanikujärelevalve ülesanne. Alusetu on süüdistada hagejat lepinguga võetud

autorijärelevalve kohustuse rikkumises.

41. Täiesti tavaline on see, et lepitakse kokku mingisugune kindel tasu, mis sõltuvalt

asjaoludest osutub tellijale hiljem kasulikuks või kahjulikuks ja seetõttu on arusaamatu

kohtu järeldus, et kui autorijärelevalve teostamine tähendanuks ainult projekteerija

konsultatsioone vastavalt tellija vajadusele, siis poleks nimetatud kohustuse reaalne maht

lepingu sõlmimisel veel teada olnud ning eeldatavalt puudunuks mõistlik põhjus kokku

leppida konkreetses tasumääras.

42. Hageja pole väitnud nagu kohus ekslikult leiab, et autorijärelevalve kuuluks n.ö vaikivate

projekteerija kohustuste hulka ja sama nähtub hageja arvates ka kohtu viidatud tõenditest.

Kohtu viidatud järeldus, et autorijärelevalve teostamine võib põhimõtteliselt tähendada ka

ehitusobjekti regulaarse ülevaatamise kohustust projekteerija poolt, ei põhine seadusel,

praktikal, pooltevahelisel lepingul ega ka asjas esitatud tõenditel.

43. Hageja arvates on OÜ V ettepanekute põhjal tehtud ümberehitustööde vajalikkus kahtluse

all. Tõendeid ei ole esitatud selle kohta, et tekiks reaalne kahju seoses kolmandate

isikutega sõlmitud rendilepingute rikkumise tõttu ja seega ei õigusta see OÜ V poolt

kiirustamisega tehtud ettepanekuid. Hageja selgitas kohtule, et sellise olematu aja jooksul

ei olnud võimalik mingeid asjalikke ettepanekuid teha ja seetõttu ei muutnud ta projekti

ning samuti ei esinenud projektis vigu. Seega ei saa nõustuda kohtu väitega, et hageja

pidanuks teadma ja ette nägema, et projekti muutmine toob endaga kaasa ümberehitustööd

ning vastavad lisakulud. Täiendavate tööde eest tuleb maksta, kuid mõistlikult ei saa

eeldada, et maksma peab isik, kes kostja tungival survel koostas OÜ V ettepanekute alusel

täiendavad joonised, kuna olematu aeg ei võimaldanud tegelikke põhjuseid välja selgitada.

Kostja ei saanud tasaarvestada oma väidetavat kahjunõuet, sest hagejal ei ole kohustust

hüvitada kostjale kahju. Samuti ei ole kohus kohtukulusid jaotades võtnud arvesse hageja

taotlust mõista välja kostjalt hageja õigusabikulud. Kostja probleemid põhjustas ehitaja

ning objekti regulaarse ülevaatamise kohustus on omanikujärelevalvel.

44. Asjas tuvastatud asjaolud annavad lisaks põhihagi rahuldamisele aluse ka kostjalt

viivisenõude täielikuks rahuldamiseks, sest tõendamist leidis hageja õigus saada teostatud

tööjooniste eest tasu 134 366, 60 krooni ja seega nõuda kostjalt ka lepinguliste viiviste

155 192, 73 krooni väljamõistmist. Viiviste vähendamist ei ole kostja taotlenud.

Vastustaja seisukoht

45. WAS ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta maakohtu

otsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

46. Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 07.07.2005 otsus tuleb tühistada protsessinormide

olulise rikkumise tõttu osas, millega kohus rahuldas AS-i vastuhagi kahju hüvitamise

nõudes summas 176 447,76 krooni. Kolleegium leiab, et nimetatud osas saab teha

ringkonnakohus uue otsuse, millega jätta vastuhagi rahuldamata.

47. Otsuse tegemise ajal kehtinud TsMS § 90 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune

teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses

sätestatud korras teeb kindlaks poolte või teiste protsessiosaliste nõudeid ja vastuväiteid

põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks

tähtsad asjaolud. TsMS § 95 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt ja objektiivselt ja lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette

kindlaksmääratud jõudu. TsMS § 231 lg 4 kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse

kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused. Kohus peab kõiki tõendeid

analüüsima. Otsus nimetatud nõuetele ei vasta.

48. Kaebuses on õigesti märgitud, et kohtuotsus on vastuoluline. Maakohus leidis otsuses, et

hinnates asjas esitatud tõendeid, on tuvastatud, et ventilatsioonisüsteem Tallinnas x asuvas

hoones on välja ehitatud hageja poolt koostatud projekti kohaselt. Milliste tõendite alusel

kohus sellise järelduseni jõudis, asjast ei selgu. Kohus tugines otsust tehes põhiliselt ühele

tõendile – OÜ V poolt esitatud seisukohtadele ja OÜ V juhataja V. L poolt tunnistajana

antud ütlustele. V. L on allkirjastanud ise ka kõik OÜ V poolt kirjalikult esitatud

seisukohad. Kohus on põhjendamatult jätnud kõrvale tõendina FIE M. F poolt koostatud

ekspertiisiakti ja hageja poolt esitatud väited, samuti hageja seadusliku esindaja seletused,

mis arutamise ajal kehtinud TsMS § 90 lg 2 kohaselt on tõendiks. Ühelgi tõendil ei ole

ette määratud jõudu ja kohus peab neile kõigile hinnangu andma. Kohtu järeldus, mille

kohaselt ta leidis, et vaidlusalune ventilatsioonisüsteem on ehitatud projektikohaselt on

vastuolus kõigi asjas esitatud tõenditega.

49. Juba hagiavalduses tõi hageja esile asjaolu, mille kohaselt ei olnud ventilatsioonisüsteem

x ehitatud projektikohaselt: paigaldatud olid projektis ettenähtud kõrgustest madalamad

ventilatsioonikambrid, mis tingisid aerodünaamiliselt ebasobivaid konstruktsioone,

suurema aerodünaamilise takistusega painduvate õhutorude kasutamine ja tunduvalt

suurema aerodünaamilise takistusega ventilatsiooniplafoonide kasutamine, kui projektis

oli ette nähtud (t.l.5). Neist muudatustest projektis on hageja teatanud kostjale juba 2001.

aastal (t.l.20-21, 25-26). Seda tõendab FIE M. F poolt teostatud ekspertiis (t.l. 366 p. 5) ja

ka OÜ V arvamus, mille kohaselt on kasutatud projektist erinevaid nn seadmete analooge

(t.l.407, 457, 493 p 1.2, 543-544), tunnistaja V. L ütlused (t.l 562), tunnistaja R. P ütlused

kohtule, mille kohaselt osa seadmeid asendati (t.l.566). Kostja ei ole ka sellele kunagi

vastuväiteid esitanud ega kinnitanud, et ventilatsioonisüsteem ehitati ja seadmed

paigaldati täpselt esialgse projektiga kooskõlas. Kõigist eeltoodud tõenditest nähtub

üheselt, et ventilatsioonisüsteem x hoones ei ehitatud kooskõlas hageja poolt koostatud

ventilatsiooniprojektiga.

50. Poolte vahel on vaidlus selles, kas: 1) muudatused ventilatsiooniprojektis tehti kooskõlas

hageja ja kostja vahel 13.12.2000 sõlmitud lepinguga; 2) muudatused projektis

põhjustasid ventilatsioonisüsteemi ebapiisava töö ja põhjustasid kostjale lisakulutusi või ei

taganuks ka projektikohane ehitamine ventilatsioonisüsteemi normaalset tööle hakkamist;

3) hageja pidi nn autorijärelevalve raames kontrollima ventilatsioonisüsteemi ehitamist ja

ennetama muudatused ning on seega vastutav kostjale tekkinud kahju eest.

51. Poolte vahel oli 13.12.2000 sõlmitud leping, mille objektiks oli projekteerimistööde

teostamine x hoone renoveerimiseks: kütte, ventilatsiooni, jahutuse, tugevvoolu,

nõrkvoolu ja automaatika osade tehnilised projektid ja tööjoonised ning nimetatud projekti

osade üle autorijärelvalve teostamise (t.l.10-15). Lepingu p. 5.4 kohaselt, kõik ehitaja

poolt töövõtjale tehtud ettepanekud projektlahenduste, materjalide, seadmete ja

konstruktsioonide asendamiseks või muutmiseks (vastava sobivuse korral) oli töövõtja

kohustatud kooskõlastama kirjalikult tellijaga või omanikujärelvalvet teostava isikuga.

Nimetatud muudatused viiakse projekti sisse autorijärelevalve korras. Kolleegium leiab, et

kõik ventilatsioonisüsteemi ehitamisel tehtud asendused projektis tulnuks kooskõlastada

hagejaga lepingu p 5.4 kohaselt kirjalikult. Hageja eitab selliseid kooskõlastusi

muudatuste tegemiseks. Kostjal tulnuks tõendada, et otsuse punktis nimetatud muudatused

ventilatsioonisüsteemi projektis on kooskõlastatud lepingu p 5.4 kohaselt hagejaga. Kostja

seda tõendanud ei ole. Lepingu p-st 5.4 ei nähtu, et ilma projekteerija kirjaliku

nõusolekuta võinuks asendada seadmeid nn analoogidega. Eeltoodust nähtub, et kostja on

muudatused projektis teinud poolte vahel sõlmitud lepingut rikkudes.

52. Vastuhagis märgib kostja, et asjaolu, kus omanikujärelevalve teostaja kinnitab

ventilatsiooni vastavust projektile, tõendab ühtlasi, et kõik võimalikud muudatused on

projekteerijaga kooskõlastatud. Omanikujärelevalvet antud asjas ei teostanud hageja

esindaja, vaid T. M, kes oli Ehituskonsultant T.M OÜ töötaja. T. M tunnistajana antud

ütlustes

ei

kinnita

samuti

ventilatsioonisüsteemi

projektis

tehtud

muudatuste

kooskõlastamist hagejaga (t.l.570).

53. Ka väidab kostja vastuhagis, et ehitaja paigaldas ventilatsioonisüsteemi ehitamisel küll

mitte projektikohased seadmed, kuid need on projektikohaste analoogid või isegi

paremad. Hageja on seisukohal, et häired ventilatsioonisüsteemi töös põhjustasid just

projekti tehtud muudatused. Kostja väite lükkab ümber ekspert M. F seisukoht, mille

kohaselt

projektikohaste

väljatõmbeplafoonide

KSO

asendamine

DVS-tüüpi

väljatõmbeplafoonidega suurendab väljatõmbe süsteemide aerodünaamilist takistust ja

vähendab samas proportsioonis õhu hulka, samuti suurendab plafoonide ühendamine

õhutorustikuga volditud kanaliga süsteemide aerodünaamilist takistust ja vähendab samas

proportsioonis õhuhulka (t.l.366-367,532). Tunnistaja V. L kinnitab oma ütlustes samuti,

et plafoonid olid mõnes kohas ühendatud painduvate õhutorudega, millel on mõnevõrra

suurem takistus (t.l.562). Sama on kinnitanud hageja seaduslik esindaja oma seletustes

(t.l.98-99).

54. Seega on ülaltoodu alusel leidnud tõendamist, et muudatused hageja poolt koostatud x

hoone ventilatsiooniprojekti on tehtud lepingu p. 5.3 ja 5.4 rikkumisega, kuna muudatused

ei ole eelnevalt hagejaga kirjalikult kooskõlastatud ning seetõttu ei vastuta hageja kostjale

tekkinud kahju eest, mis tekkis ventilatsioonisüsteemi ümberehitusest. Asjas ei ole leidnud

tõendamist, et hageja poolt koostatud ventilatsioonisüsteemi projektis oleks esinenud

projekteerimisest tulenevaid vigu, mis põhjustasid kostjale kahju tekkimise. Asjaolu, et

hageja kostja ettepanekul tegi hiljem muudatused projekti, kus võttis aluseks OÜ V

ettepanekud, ei tõenda, et esialgne ventilatsioonisüsteemi projekt oleks sisaldanud olulisi

vigu. Kostjal oli õigus valida, millisel viisil ja milliseid lisakulutusi tehes ehitaja poolt

ehitamisel tehtud kõrvalekaldumisi projektist parandab, et ventilatsioonisüsteem

nõuetekohaselt tööle hakkaks.

55. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse

seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-le 11 kohaldatakse enne 01.07.2002.a tekkinud

võlasuhtele enne võlaõigusseaduse (VÕS) jõustumist kehtinud seadust. Pooltevahelise

lepingu sõlmimise ja täitmise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 355 kohaselt kohustub

tööettevõtja omal riisikol tegema tellija ülesandel kindlaksmääratud töö kas tellija või

omast materjalist, tellija aga kohustub tehtud töö vastu võtma ja selle eest tasuma. TsK §

363 p 3 sätestas muu hulgas tööettevõtja kohustuse teatada tellijale õigeaegselt töövõtjast

mitteolenevate asjaolude olemasolust, mis ohustavad tehtava töö vastupidavust või

kõlblikkust. Vastavalt TsK § 173 lg-le 1 tuli kohustised täita nõuetekohasel viisil ja

kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste

puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. Kehtinud TsK § 222 lg 1

nägi ette, et kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta

kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahju. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt mõisteti kahjude all muu hulgas kreeditori poolt tehtud kulutusi. Kostja ei ole

tõendanud hageja poolt õigusvastast käitumist ja põhjuslikku seost hageja võimaliku

õigusvastase käitumise ja kostjal kahju (lisakulutuste) tekkimise vahel. Kuna kostja ise ei

täitnud poolte vahel sõlmitud lepingutingimusi tehes omal algatusel muudatusi

ventilatsiooniprojektis, siis vastuhagi rahuldamisele ei kuulu. Autorijärelevalve teostamine

hageja poolt ei vabasta kostjat lepingu p-de 5.3 ja 5.4 täitmise kohustusest, samuti

omanikujärelevalve teostamise kohustusest.

56. Linnakohus rahuldas hagi põhivõla osas summas 134 366,60 krooni ning selles osas ei ole

otsust vaidlustatud. Põhihagi osas jättis kohus välja mõistmata viivised summas

155 192,73 krooni. Hageja leiab kaebuses, et viiviste väljamõistmine kostjalt on

põhjendatud. Linnakohus leidis otsuses, et enne 01.07.2002.a kehtinud TsK § 191 lg 3

kohaselt ei olnud kreeditoril õigus nõuda viivise tasumist, kui võlgnik ei kanna vastutust

kohustuse täitmise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest (§ 227) ja jättis

seetõttu hagi viivisenõude osas rahuldamata.

57. TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (viiviseks) seaduse või lepingiga

kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise

mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Vaidlus

puudub selles, et kostja ei olnud tasunud lepingust tulenevat võlga summas 134 366,60

krooni. Hageja esitas kostjale korduvalt arveid. Viimase arve nr 108 esitas hageja kostjale

14.11.2001 (t.l.15).

58. Lepingu p. 7.2 kohaselt kõigi käesolevast lepingust tulenevate maksete hilinemise korral

tasub tellija viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga hilinenud kalendripäeva eest.

Hageja on arvutanud viiviseid alates 23.11.2001 kuni seisuga 28.02.2003 summas

310385,46 ja palunud kohtul välja mõista sellest poole, st 155192,73 krooni (t.l.35). Kostja

viiviste arvestusele vastuväiteid ei ole esitanud, samuti pole taotlenud viiviste vähendamist.

Sellised väited puuduvad ka vastulauses kaebusele. Ülaltoodu alusel tuleb hageja nõue

viiviste saamiseks summas 155 192,73 krooni rahuldada.

59. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

60. Hageja on esitanud kohtule taotluse kohtukulude hüvitamiseks. Hagi esitamisel on hageja

tasunud riigilõivu summas 16000,00 kr ja kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas

18000,00 krooni. Õigusabi kulud olid esimeses astmes summas 14477,96 krooni ja

apellatsiooniastmes summas 6608,00 krooni. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja

8 ja 61 lg 1 p 1 alusel kuulub taotlus rahuldamisele. Arvestades asja mahtu ja keerukust on

mõistlikud ja põhjendatud kulutused õigusabile kokku summas 14000,00 krooni. Kokku

kuulub kostjalt väljamõistmisele kohtukulu summas 48000,00 krooni.

R. Allikvere

U. Loonurm U. Reinola