3-06-1825/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-06-1825

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht

29. detsember 2006. a Tallinn Haldusasja number 3-06-1825 Haldusasi K.S.’i kaebus KMA viivitusega tekitatud 15 000 krooni suuruse kahju hüvitamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja K.S.; Vastustaja Kodakondsusja Migratsiooniamet, esindaja Merlin Suurna Menetlusviis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta K.S.’i kaebus rahuldamata (HkMS § 26 lg 1 p 6).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

I ASJAOLUD

1. K.S. esitas 28.12.2005.a Kodakondsusja Migratsiooniametile (edaspidi KMA) taotluse tähtajalise elamisloa pikendamiseks välismaalaste seaduse (VMS) § 12 lg 1 alusel. KMA aga viivitas taotluse kohta otsuse tegemisega, pikendades korduvalt taotluse menetlustähtaega ning 12.09.2006.a. esitas K.S. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles KMA kohustamist taotluse suhtes otsuse tegemiseks ning otsuse tegemisega õigusvastase viivitamisega tekitatud

15 000 krooni suuruse kahju hüvitamist. Kuivõrd menetlusosalised nõustusid kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses, andis kohus 14.11.2006.a.a määruses HkMS § 201lg 1 alusel täiendavate taotluste ja dokumentide esitamiseks 7-päevase tähtaja. Nimetatud määruse on K.S. haldusasja toimikus oleva väljastusteate kohaselt saanud isiklikult kätte 16.11.2006.a.

2. 21.12.2006.a. määrusega lõpetas kohus HkMS § 24 lg 4 p 1 alusel osaliselt haldusasja menetluse, nimelt KMA tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamiseks kohustamise nõudes, kuivõrd koos kirjaliku seletusega esitas vastustaja ärakirja oma 13.10.2006.a. otsusest, millega oli kõnealune taotlus lahendatud ning K.S.’i elamisluba pikendatud. Lõpetanud haldusasja menetluse KMA kohustamise nõudes, jätkab kohus aga menetlust esitatud kahju hüvitamise nõudes.

II KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

3. Kaebusest nähtuvalt leiab kaebuse esitaja, et KMA õigusvastase viivitusega ajutise elamisloa pikendamise taotluse lahendamisel on talle tekkinud 15 000 krooni suurune kahju. Kahju seisneb väidetavalt selles, et kaebuse esitaja oli tasunud lennupiletite ja viisade eest, mida tal ei olnud aga elamisloa pikendamise taotluse lahendamata jätmise tõttu võimalik kasutada ning kaebuse esitaja nõuab tekkinud kahju eest rahalist hüvitist.

III VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Vastustaja KMA vaidleb kahju hüvitamise nõudele vastu, leides ühelt poolt, et elamisloa pikendamise taotluse lahendamisega viivitamine ei olnud õigusvastane ning teiselt poolt, et kaebaja ei ole kahju tekkimist tõendanud.

IV HALDUSKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Halduskohus leiab, et K.S.’i kaebus kahju hüvitamise nõudes ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Riigivastutuse seaduse § 7 lõige 2 annab isikule õiguse nõuda haldusorgani tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Seega on kahju hüvitamise üldisteks eeldusteks kahju tekkimine, kahju põhjustanud haldusakti või toimingu (sh. viivituse) õigusvastasus ning põhjuslik seos tekkinud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel. Ükskõik millise eelnimetatud elemendi puudumisel ei saa isikul kahju hüvitamise nõudeõigust olla. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja väited kahju tekkimise ja selle suuruse kohta paljasõnalised ja tõendamata. Vaatamata sellele, et kohus on sõnaselgelt erinevates kohtumäärustes ( 20.09.2006, 25.10.2006, 14.11.2006) juhtinud kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et kahju hüvitamise nõuet tuleb kahju tekkimist tõendavate tõenditega põhistada, ei ole kaebuse esitaja seda teinud. Arvestades, et kaebuse esitaja on eelnimetatud kohtumäärused kätte saanud, on kohtul jätkuvalt põhjendatud kahtlus selles, kas kaebuse esitaja kahju hüvitamise nõude menetlemisest üldse huvitatud on, ent kuna ta kaebusest loobunud ei ole, peab kohus nõude läbi vaatama ja sisuliselt lahendama. Kuivõrd kaebuse esitaja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit kahju tekkimise kohta ega ole ka taotlenud kohtult talle endale kättesaamatuks jäävate tõendite kogumist, siis tuleb asuda vääramatule seisukohale, et kahju tekkimine on tõendamata.

6. Kuivõrd kahju hüvitamine eeldab kõigi eespool loetletud elementide, sealhulgas kahju tekkimise, üheaegset esinemist, siis tuleb kaebus rahuldamata jätta üksnes kahju tekkimise tõendamatuse motiivil ning ülejäänud kahju hüvitamiseks nõutavate elementide olemasolu ei ole kohtul vajalik kontrollida. Sealhulgas ei asu kohus hindama väidetava KMA haldusaktiga andmise viivituse õiguspärasust, kuivõrd kaebuse esitaja ei ole õigusvastasuse tuvastamist eraldi (st. kahju hüvitamise nõudest lahus) taotlenud ega toonud sellise õigusvastasuse tuvastamiseks välja mingisugust muud põhjendatud huvi peale kahjunõude esitamise.

V MENETLUSKULUD

7.HkMS § 92 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd aga vastustaja ei ole enda kantud menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud, siis menetluskulude väljamõistmise küsimust ei tõusetu.

Lea Kuuse Kohtunik