2-06-10235/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-10235

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Katrin Saar Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2006.a Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-10235 Tsiviilasi KP hagi R M’i vastu abielu elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K P ( isikukood xxx, elukoht xxx Hageja esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar Kostja R M ( isikukood xxx, elukoht xxx

Kohtuistungi toimumise aeg

05. detsember 2006.a Istungil osalenud isikud Hageja K P Hageja esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista R M’ilt igakuiselt elatis 3000 ( kolm tuhat ) krooni xxx.a sündinud tütre K ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 13. märtsist 2005.a kuni tütre K täisealiseks saamiseni xxx.a või kuni elatusraha suuruse muutmiseni lapse ema K P kasuks.

3. Kohtuotsus kuulub elatise väljamõistmise osas viivitamatule täitmisele

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta R Mi kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist on õigus nõuda 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest esimese astme kohtult.

Edasikaebe kord

Hagejal ei ole õigust kohtuotsuse peale edasi kaevata.

2-06-10235

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon 1000 ( üks tuhat) krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber 3100057358. Kautsjoni tasumist tõendav dokument esitada koos kajaga.

MENETLUSE KÄIK

KP ( edaspidi hageja ) esitas 13.03.2006.a Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse RM (edaspidi kostja) vastu alaealise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusraha saamiseks summas 3000 krooni. Kohus tegi 20.03.2006.a kostjale ettepaneku asuda alates 13.03.2005.a tasuma lapse K Mi ülalpidamiseks elatist 3000 krooni kuus. Kostja esitas 24.04.2006.a makseettepanekule vastuväite.

Harju Maakohtu 25.04.2006.a kohtumääruse alusel anti avaldus R Mi vastu lapse KM elatisnõudes üle kohtunikule asja menetluse jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus Tartu mnt Kohtumajas.

Harju Maakohtu 04.05.2006.a kohtumäärusega jäeti KPa avaldus käiguta ja teda kohustati esitama nõuetele vastav põhjendatud hagiavaldus.

30. 05. 2006.a esitas K P kohtule hagiavalduse ja 01.06.2006.a. võeti K P hagi R M vastu elatise saamiseks menetlusse.

05.12.2006.a kell 15.00 oli määratud eelistung. Kostjale on edastatud kohtukutse ilmuda 05.12.2006.a määratud eelistungile. Kostja on isiklikult kutse 26.09.2006.a kätte saanud. 05.12.2006.a toimunud eelistungile kostja ei ilmunud ega teavitanud kohut mitteilmumise mõjuvatest põhjustest.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Poolte kooselust sündis xxx.a tütar KM. 2001.a detsembrist elavad pooled lahus ja tütar on hageja ülalpidamisel. Kuna kostja ei ole lapse ülalpidamisel regulaarselt osalenud, palub hageja kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks igakuiselt elatis summas 3000 krooni tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja arvestuste kohaselt on kulutused lapsele kuus keskmiselt 6200 krooni. Hageja väidetel on kostja varaline seis hea. Pooled ehitasid kooselu ajal xx, milline jäi kostja kasutusse ja ta ei ole hüvitanud hagejale seda. Samuti on kostjal auto. Hagejale teadaolevalt on kostjale igakuuliselt väljamakstav töötasu vähemalt 15 000 krooni.

Hageja leiab, et kostja varaline seis on hea ja kostja poolt tehtud ettepanek maksta elatist seadusega kehtestatud miinimummääras on põhjendamatu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS) § 410 kohaselt võib kohus juhul kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile teha kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. 05.12. 2006. a. määratud eelistungile kostja ei ilmunud ega teavitanud kohut

2-06-10235

mitteilmumise mõjuvatest põhjustest. Kohale ilmunud hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.

Kohus, tutvunud kõigi esitatud tõenditega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse.

Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida laste ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lastele elatise nõude esitanud vanema kasuks.

PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lastele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja laste vajadusest. Vastavalt sama sätte 4.lõikele ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PkS §-le 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PkS § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid.

Poolte kooselust on sündinud xx.a tütar K M. Detsembrist 2001.a elavad pooled lahus. Kooskõlas PkS § 61 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja maksma lapse ema kasuks igakuuliselt elatusraha. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid kostja poolt ülalpidamiskohustuse regulaarset täitmist ja lapse vajadustele vastava elatusraha igakuist tasumist, samuti ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid kostja rasket varalist seisu.

Hageja nõue elatise väljamõistmiseks alates 13. 03.2005.a on samuti õiguslikult põhjendatud. Avalduse elatise saamiseks esitas hageja 13.03.2006.a ja kooskõlas PkS § 70 lg 2 on õigus nõuda elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest.

TsMS § 445 lg-st 3 ja § 468 lg 1 p-st 1 lähtudes kuulub käesolev kohtuotsus elatise väljamõistmise osas viivitamatule täitmisele.

TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõivu. TsMS 147 lg 1 kohaselt maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p

2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS § 129 lg 2 järgi on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Antud juhul on hagihinnaks seega 3000x9= 27 000 krooni. Riigilõiv antud hagihinnalt on RLS lisa 2 kohaselt 1750 krooni. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista riigi tuludesse riigilõiv 1750 krooni.

TsMS § 142 lg 2 järgi tuleb kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Hagihind antud tsiviilasjas on 27 000 krooni ja riigilõiv hagihinnalt 13 500 krooni on 1000 krooni. Seega tuleb kautsjonina tasuda 1000 krooni.

TsMS § 162 lg 2 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

164 lg 3 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda. Kuna kohus rahuldas tagaseljaotsusega hagi täielikult, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 138 on menetluskulud

2-06-10235

menetlusosaliste kohtukulud – riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud -ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Katrin Saar Kohtunik