2-06-2800/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Madis Kägu

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2006, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

X OÜ hagi Y OÜ vastu 5876.40 krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja number

2-06-2800

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja: X OÜ hageja esindaja: juhatuse liige M.P.

-

kostja: Y OÜ

-

kostja esindajad: juhatuse liikmed T.V. ja E.V.

Kohtuistungi toimumise aeg

05.12.2006

Protokollija

kohtuistungisekretär Liina Parv

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Y OÜ-lt 5876.40 krooni (viis tuhat kaheksasada seitsekümmend kuus

krooni ja nelikümmend senti) X OÜ kasuks. Väljamõistetud summa tasuda X OÜ

kontole nr 332081780004 Sampo panka.

3. Jätta menetluskulud Y OÜ kanda.

4. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad

dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on

kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma

tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3).

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima;

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442

lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Pooled sõlmisid töövõtulepingu. Kostja tellis hagejalt 03.01.2006 veoauto MAN 8.150 (44

ZGM) kraavist välja tõmbamise Haaslava vallas Tartumaal. Hageja tõmbas auto kraavist

välja, kostja jäi teenusega rahule ja pretensioone ei esitanud. Hageja väljastas kostjale arve nr

3/06, mille sisu ja tingimustega oli kostja enne töö teostamist telefoni teel nõustunud. Kostja

ei ole võlga 3540 krooni tasunud. Vastavalt arvele on viivis 0,2% iga viivitatud päeva eest,

05.12.2006 seisuga on viivise suuruseks 330 päeva eest 2336.40 krooni.

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja kokku 5876.40 krooni ning jätta

menetluskulud kostja kanda (tl 2-3, 22).

KOSTJA VASTUS

Kostja tunnistab hagi osaliselt, 2124 krooni ulatuses, ja palub kohtukulud jätta hageja kanda.

Pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu. 03.01.2006 jäi kostjale kuuluv veoauto MAN (reg nr

44 ZGM) Tartumaal Haaslava vallas Tartu linnast umbes 15 km kaugusel põllule kinni.

Kostja juhatuse liige T.V. helistas hagejale, kes tegeleb puksiirabiteenuse osutamisega. Talle

teatati, et puksiirabiteenuse hind on ilma käibemaksuta 1200 krooni tunnis. Kostja oli hinnaga

nõus ja tellis puksiirauto.

Hageja ei osutanud kostjale puksiirabiteenust 2,5 tundi. Väljatõmbamine kestis umbes 30

minutit ning puksiirauto sõidule Tartust kostja veoauto juurde ja tagasi (kokku umbes 30 km)

ei saanud kuluda rohkem kui 1 tund. Arvelt on näha, et puksiirauto sõitis välja kell 19.33.

Puksiirauto jõudis kostja veoautoni kell 20.00, seega kulus sündmuskohale sõitmisele 30

minutit. Sama aeg pidi puksiirautol kuluma ka tagasi sõitmisele. Kuna teenuse osutamine

kestis kokku mitte üle 1,5 tunni, on hagejal õigus saada osutatud puksiirabiteenuse eest tasu

2124 krooni (1,5 tundi * 1200 krooni + käibemaks 18%).

Ebaõige on hageja väide, et kostja nõustus hageja väljastatud arve nr 3/06 sisu ja tingimustega

enne töö teostamisest telefoni teel. Enne puksiirabiteenuse osutamist ei olnud teada, kaua

teenuse osutamine kestab. Arve nr 3/06 sai kostja kätte posti teel 05.01.2006.

Hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt viivist 0,2% päevas, sest pooled ei ole selles kokku

leppinud. Puksiirabiteenuse tellimisel ei teavitanud hageja kostjat viivise suurusest.

Mingeid akte ega muid dokumente teenuse osutamise kohta ei vormistatud (tl 12-13).

KOHTUISTUNG

Hageja esindaja jäi nõude juurde. T.V. helistas 03.01.2006 kell 19.15 ja soovis tellida puksiiri

veoauto väljatõmbamiseks. Tellimust vastu võttes ütles hageja esindaja, et iga alustatud

pooltund kuni tagasijõudmiseni maksab 600 krooni, lisaks käibemaks. T.V. ütles, et hind on

kõrge, aga helistas tagasi ja oli summaga nõus. Hageja esindaja küsis, kas on kindel, et kostja

maksab, ning ütles ka, et viivis on 0,2%. Kostja esindaja kinnitas, et makstakse kohe, kui arve

saabub. Hageja esindaja võttis tellimuse vastu ning kell 19.33 sai autojuht korralduse kohale

sõita. Seletus, kus kostja auto asub (5 km Reolast Põlva poole), oli segane. Autojuht teatas

kell 20.26, et jõudis Reola ülesõidukoha juurde, ning hageja esindaja andis oma autojuhile

asukoha küsimiseks kostja autojuhi telefoninumbri. Kell 20.50 leiti kostja auto üles, see oli

võsa taga. Kell 21.20 helistas hageja autojuht, et auto on välja tõmmatud. Pärast arve saamist

teatas kostja esindaja E.V. , et kostja nõutud summat ei maksa, summa peaks olema 1500

krooni (tl 20-21).

Kostja esindaja T.V. seletuse kohaselt vastab tõele kõik, mis puudutab temapoolset tellimust,

samuti võivad olla õiged hageja väidetud kellaajad. Arve aga on põhjendamatult suur ja

tõendamata. Kostja on nõus maksma tegelikult tehtud töö eest ja tunnistab kahte tundi – 2400

krooni pluss käibemaks. Kui hageja oleks varem tõendanud nii, nagu ta seda kohtus tegi,

oleks kostja arvega nõus olnud. On selgunud, et hageja auto alustas sõitu AS-i Salvest juurest,

mitte kesklinnast. Auto otsimise aeg on põhjendamatu. Vahemaa läbimiseks kulub ca 30

minutit, teeoludel ei olnud midagi viga. Kostja auto oli teest 60-70 m kaugusel. Kostja

autojuht nägi puksiiri mitu korda suurel kiirusel mööda sõitmas. Hagejal olid kostja esindaja

ja autojuhi numbrid. Keegi asukoha selgitamiseks ei helistanud. Kohapeal läks 15 minutit.

Kui tundide arv tuli suurem, siis see peaks olema tõendatud. Keegi töö lõppu ei märkinud;

autojuht oleks pidanud võtma allkirja. Pärast arve saamist teatas kostja esindaja E.V.

hagejale, et kostja on nõus tasuma 1500 krooni (tl 20-21).

KOHTU SEISUKOHT

1. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine

isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

2. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nad sõlmisid 03.01.2006 suulise töövõtulepingu

kostjale puksiirteenuse osutamiseks, hinnaks 600 krooni + käibemaks iga poole tunni

kohta. Kostja esindaja T.V. helistas 03.01.2006 kell 19.15 hagejale ja soovis tellida

puksiiri veoauto väljatõmbamiseks Tartumaal Haaslava vallas, Tartu linnast umbes 15 km

kaugusel. Hageja tegi kostjale teatavaks teenuse hinna ning kostja nõustus sellega (tl 2,

12-13, 20-21).

3. Hageja esitatud arvest nr 3/06 nähtuvalt kestis teenuse osutamine 19.33-22.00 (tl 4).

Kohus leiab, et teenuse osutamine nimetatud ajavahemiku jooksul on tõendatud.

3.1. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja autojuht sai korralduse välja sõita kell

19.33 (tl 20).

3.2. Kirjalikus vastuses oli kostja seiskohal, et puksiirauto jõudis kohale ca kell 20.00

(tl 12), istungil aga nõustus hageja väitega, et auto jõudis kohale 20.50 (tl 20). Seega

tuleb lugeda puksiirauto kohale jõudmise ajaks kell 20.50.

3.3. Hageja esindaja seletusest nähtuvalt kulus kostja auto väljatõmbamisele 30 minutit

(tl 20), sama märkis ka kostja oma kirjalikus vastuses (tl 12). TsMS § 231 lg 2

kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline

nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus

nõustumine protokollitakse. TsMS § 231 lg 3 kohaselt võib omaksvõtu tagasi võtta

üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide

asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt

oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust; sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks.

Istungil teatas kostja esindaja paljasõnaliselt, et väljatõmbamine võttis aega 15

minutit (tl 20). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud pidada auto väljatõmbamisele

kulunud ajaks 30 minutit.

3.4. Arvestades asjaolusid, et auto väljatõmbamine lõppes kell 21.20, kostja esindaja

leiab, et tagasisõiduks kulus 30 minutit, ning teenuse eest tasu arvestamine toimub

pooltundide kaupa (tl 20), tuleb lugeda teenuse osutamise lõpetamise ajaks kell 22.00.

4. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

5. Hageja on esitanud kostjale teenuse eest arve summas 3540 krooni (2,5 h * 1200 krooni +

käibemaks 540 krooni) (tl 4). Kostja esindaja arvates on arve põhjendamatult suur ja

tõendamata, auto otsimise aeg on põhjendamatu (tl 20). Kohus ei nõustu kostja

seisukohaga ning leiab, et kostja poolt välja toodud asjaolud ei anna alust hagi osaliselt

rahuldamata jätmiseks. Hageja puksiirauto alustas sõitu AS-i Salvest juurest, s.o

kaugemalt, kui kostja esialgu arvas (tl 21). Teenuse osutamine toimus jaanuarikuus pärast

kella 19.30, s.o pimedal ajal. Hageja esindaja kinnitusel oli kostja esindaja seletus auto

asukoha kohta segane ning lõpuks selgus, et kostja auto oli võsa taga (tl 20). Kostja ei ole

hageja viimasele väitele vastu vaielnud. Kostja esindaja seletusest ilmneb lisaks, et kostja

auto oli teest 60-70 m kaugusel ja kostja autojuht nägi puksiiri mitu korda suurel kiirusel

mööda sõitmas (tl 20). Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja autojuht või esindaja

oleksid sellest hoolimata auto asukohast märku andmiseks midagi ette võtnud. Samuti on

kostja esindaja ise istungil märkinud, et kui hageja oleks varem tõendanud nii, nagu ta

seda kohtus tegi, oleks kostja arvega nõus olnud (tl 21). Eeltoodust tulenevalt peab kohus

põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks teenuse osutamise eest välja 3540 krooni.

6. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 näevad ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

7. Hageja poolt esitatud arves nr 3/06 on arve tasumise päevaks märgitud 09.01.2006 ja

viivise suuruseks 0,2% päevas (tl 4). Hageja esindaja väitis istungil, et ütles kostja

esindajale tellimuse esitamise ajal mh ka viivise suuruse (tl 20). Kostja esindaja sellele

vastuväiteid ei esitanud, vaid teatas, et see, mis puudutab tellimust, vastab tõele (tl 20).

Kostja sai arve kätte 05.01.2006 (tl 12). Kostja arvet ei tasunud, ka seda osa mitte, millele

tal vastuväiteid ei olnud (tl 21). Kostja ei ole iseenesest viivisearvestust vaidlustanud (tl

22). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 2336.40 krooni.

8. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 5876.40 krooni.

9. TsMS § 162 lg 1, 2, § 173 lg 1, 3 alusel ja hagi rahuldamist arvestades tuleb

menetluskulud jätta kostja kanda.

10. TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. TsMS § 133 lg 2

sätestab, et hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele,

muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul

lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet; kohus arvestab kõrvalnõudeid mõistlikus

ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne.

11. Hageja nõudeks on põhivõla 3540 krooni ja viivise 2336.40 krooni väljamõistmine (tl 22).

Kuna viivisenõue on põhinõudest väiksem, tuleb hagihinnaks lugeda 3540 krooni, millelt

tuleb RLS § 37 lg-st 1 ja lisast 2 tulenevalt tasuda riigilõivu 250 krooni. Hageja on

tasunud riigilõivu kokku 350 krooni (tl 1, 8, 23), seega ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg

1 p 1 ja lg 3 alusel võib hageja taotleda kohtult enam tasutud riigilõivu tagastamist.

Kohtunik