3-06-1980/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2006. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-1980 Haldusasi O.B.u kaebus Tallinna Vanglalt 280 000 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebuse esitaja – O.B.; Vastustaja – Tallinna Vangla, esindajad Angela Heinsaar ja Eda Oisalu; Järelevalvet teostav ametiisik – Justiitsministeeriumi ametnik Margot Olesk Asja läbivaatamise vorm Avalik kohtuistung 20. novembril 2006. a Tallinnas Resolutsioon Jätta O.B.u kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 10. jaanuaril 2007. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O.B. viibib vahistatuna Tallinna Vanglas. Kartseris viibivale kinnipeetavale annab korrapidaja harja ja kühvli ukseluugi kaudu ust avamata.

2. O.B. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt anti talle 4. oktoobril 2006. a kartserisse hari ja kühvel sama luugi kaudu, kust antakse toitu. Kui kaebaja esitas palve ulatada hari ja kühvel ukse kaudu, keeldus korrapidaja sellest ning mõnitamiseks raputas toiduluugi kohal harja ja kühvlit. Luugi kaudu on harja ja kühvlit antud ka teistel kordadel. Harjalt ja kühvlilt pudenevad bakterid, mis põhjustavad kartseris viibijale sageli palaviku. O.B. peab taolist teguviisi tema peal meditsiinilise katse läbiviimiseks ja tema väärikuse alandamiseks.

3. Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata. Puuduvad riigivastutuse seaduses sätestatud alused kahju hüvitamiseks. Kartserikambri ust ei avata julgeolekukaalutlustel ning kõik esemed antakse luugi kaudu. Vangla ei ole läbi viinud meditsiinilisi katseid.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kartserirežiim on objektiivsetel põhjustel range. Vanglas kehtiva korra kohaselt ei avata julgeolekukaalutlustel kartserikambri ust ning esemed ulatatakse kinnipeetavale luugi kaudu. Ka hari ja kühvel antakse luugi kaudu. Vangla selline praktika ei ole käsitatav meditsiinilise või teaduskatsena ning kaebaja sellekohane väide on täielikult tõendamata. Samuti ei ole harja ja kühvli ulatamine läbi luugi, isegi kui see toob kaasa teatud määral bakterite langemise luugile, käsitatav inimväärikuse alandamisena. Luuki saab vajaduse korral puhastada ning vaidlustamata asjaolude kohaselt ei asetata toitu kunagi vahetult luugi peale. Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et harja ja kühvli edasiandmine luugi kaudu on tekitanud O.B.ule tervisekahjustuse. Seega puuduvad riigivastutuse seaduse §-s 9 lg 1 sätestatud alused mittevaralise kahju hüvitamiseks.

5. O.B. on lühikese aja jooksul esitanud Tallinna Halduskohtule ca 30 kaebust, milles nõutakse Tallinna Vanglalt ja Justiitsministeeriumilt erinevate toimingute eest mittevaralise kahju hüvitamist suures ulatuses. 20. novembril 2006. a toimunud kohtuistungitel, kus arutati kümmet O.B.u kaebust, kinnitas O.B., et esitas kahjunõuded sooviga, et Tallinna Vangla ja Justiitsministeerium saaks karistatud tema arvates õigusvastaste toimingute sooritamise eest (ütlused kantud kohtuistungi protokolli haldusasjas nr 3-06-1839). O.B. väitis, et teda karistatakse vanglas iga vähimagi rikkumise eest ja ta arvab, et vastustajaid tuleks samuti karistada. Kohtu soovitatud teist liiki nõuete esitamist (kohustamisnõue, vabandamisnõue) ei pidanud kaebaja vajalikuks, kuna niiviisi pääseksid vastustajad tema arvates karistusest. Kohus selgitab O.B.ule, et kehtiva õiguse järgi ei saa kahjunõuet esitada vastustaja karistamiseks. Kui kaebuse esitaja peab vangla praktikat ebaõigeks, tuleks tal eeskätt esitada riigivastutuse seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud õiguste kaitsmise või taastamise nõuded.

Villem Lapimaa