2-06-22163/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2006, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

X hagi Y vastu 3999.90 krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja number

2-06-22163

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: X

kostja: Y

Kohtuistungi toimumise aeg

20.11.2006

Protokollija

kohtuistungisekretär Evelin Laansalu

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Y 3999.90 krooni (kolm tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa krooni

ja üheksakümmend senti) X kasuks.

3. Jätta menetluskulud Y kanda.

4. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad

dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on

kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma

tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3).

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE

1. 13.06.2006 hommikul kell 8.55 sõitis kostja jalgrattaga mööda Vanemuise tänavat mäest

alla suunaga Ülikooli tänava poole ega suutnud enne ristmikku peatuda, mistõttu sõitis

tagant otsa hagejale kuuluvale sõiduautole Ford Focus (registrimärk 078 TFK). Otsasõiduga

põhjustas kostja sõiduauto ülemise parempoolse tagatule purunemise ning mõlgi tagaluugile

ja kriimustuse parempoolsele tagaporitiivale.

2. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja tekitatud kahju 3999.90 krooni ja riigilõivu

(tl 3).

KOSTJA VASTUS

3. Kostja tunnistab hagi osaliselt ning palub kahjuhüvitise nõude vähendamist kohtu poolt

järgmistest asjaoludest tulenevalt:

3.1. Kostjale ei saa kahju tekkimist süüks panna, sest temal ei olnud võimalik

liiklusõnnetust vältida. Kostja sõitis 13.06.2006 hommikul kell 8.55 Tartu linnas

jalgrattaga mööda Vanemuise tänavat Ülikooli tänava poole. Enne ristumist Ülikooli

tänavaga Ford Focus (registrimärk 078 TFK) peatus, hakkas uuesti liikuma ning

seejärel pidurdas järsult ja ettearvamatult. Kostja, nähes, et sõiduauto alustas liikumist

ning vasakpööre on võimalik, hakkas pööret sooritama, näidates ühe käega suunda.

Sõidukijuhi käitumine oli kostjale ootamatu, mistõttu sõitis kostja sõidukile tagant otsa.

Kokkupõrke tagajärjel sai kostja näohaavad ja tugevalt põrutada.

3.2. Hageja rikkus LS § 58 ning Vabariigi Valitsuse 20.02.2001 määrust nr 68

„Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise

ja arvestuse kord“, sest ei teavitanud sündmusest politseid, kuigi kannatada sai inimene.

Kostja oli sügavas šokis, kannatas tugeva verejooksu käes ega olnud suuteline hagejalt

politsei teavitamist nõudma. Hageja käitus sündmuskohal väga väljakutsuvalt ja ütles

pidevalt, et ega politsei tema sõiduki remonti ei maksa.

3.3. Arvestada tuleb hageja omavastutust. Kõigil sõidukijuhtidel on liikluses omavastutus,

sest sõidukijuht võtab liikluses alati riski.

3.4. Seletuskirja juhtunu kohta koostas hageja. Arvestades hageja kui õppejõu autoriteeti ja

staatust ning olles vigastatud ja šokis, andis kostja seletuskirjale heauskselt oma

allkirja.

4. Lähtudes sellest, et kostja sai õnnetuses tõsiselt vigastada, on ta nõus tasuma 1000 krooni.

Kohtukulusid palub kostja endalt TsMS § 162 lg 4 alusel mitte välja mõista (tl 13-14).

KOHTUISTUNG

5. Hageja jäi hagi juurde. Õnnetuse ajal oli tipptund. Hageja ees tegid pöörde ära 2-3 autot

ning sel ajal hageja liikus. Hageja hindas kohtumaja poolt tuleva auto kiirust ning otsustas,

et peab pidurdama. Jalgratas põrkas kokku hageja auto tagumise parempoolse nurgaga.

Hageja ei pöördunud politseisse, sest politseiauto oli kohapeal ning samuti ei tahtnud ta, et

kostjat väärteo eest karistatakse. Politseinik küsis, kas pooled saavad omavahel hakkama,

ning hageja arvas, et saavad. Tegemist ei ole kohustusliku liikluskindlustuse juhtumiga.

Kaskokindlustus hagejal puudub. Kostja on saanud kindlustusest 700 krooni ja seega on

kindlustus kostjale kahju hüvitanud. Hageja on nõus kostja poolt võla tasumisega ootama.

6. Kostja seletuse kohaselt oli poolte vahe paar meetrit ning kostja oli kallaku peal. Pööravaid

autosid oli 3-4. Kostja vaatas vasakule ega jõudnud vaadata, kas paremalt auto tuleb.

Hagejal ei olnud vaja ootamatult pidurdada, ta sõitis ebakindlalt ning oleks pidanud

vaatama, mis toimub seljataga. Jalgratas põrkas kokku auto tagumise parempoolse nurgaga.

Ratas jäi üldiselt terveks, kostja kukkus maha. Tegemist oli kostja tavalise marsruudiga ning

ta teadis, et teel on ka ülekäigurada. Õnnetuse ajal oli tipptund. Kostja ei oska öelda, kas

auto kordategemiseks kulus 3999.90 krooni. Vigastused võisid autol olla juba varem, kostja

nägi maas ainult laterna kildusid. Kohapeal ei taotlenud kostja politsei kutsumist. Kostja

läks hageja juurde ja suhtles temaga. Hageja viis kostja traumapunkti ning pärast seda andis

kostja hagejale vabatahtlikult kirjaliku seletuse, juures oli ka kostja ema. Seletuskirjas on

valesti see, et seal pole kirjas hageja tegevus. Hageja oleks pidanud pöörduma kindlustusse,

hageja rikkus LKindlS § 38. Kostja palub kahjuhüvitist vähendada poole võrra, sest

tegemist on segasüüga. Kostja sissetulek on õppetoetus 800 krooni ja sõidutoetus 400

krooni.

KOHTU SEISUKOHT

7. VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele.

8. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see

tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

9. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et

ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

10. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt

peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

11. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja, sõites jalgrattaga 13.06.2006 kell 8.55 Tartu

linnas mööda Vanemuise tänavat Ülikooli tänava poole, sõitis enne ristmikku tagant otsa

hagejale kuuluvale sõiduautole Ford Focus (registrimärk 078 TFK). Seletuskirjast, kostja

vastuses, poolte seletustest ning joonistatud skeemidest nähtuvalt oli õnnetuse ajal tipptund,

enne hagejat sooritasid pöörde mitu autot, hageja aga otsustas enne pöörde sooritamist

pidurdada, sest paremalt tuli auto. Kostja, nähes, et hageja auto alustas liikumist, hakkas

vasakpööret sooritama. Kostja vaatas vasakule ega jõudnud vaadata, kas paremalt auto

tuleb. Kostja näitas vasaku käega suunda ega suutnud piisavalt pidurdada (tl 4, 13, 21, 22).

12. Kohus leiab, et hageja käitumine oli kooskõlas ja kostja käitumine vastuolus

liikluseeskirjaga. LE § 154 kohaselt peab juht olema ristmikule lähenedes ettevaatlik ja

arvestama selle iseärasusi. LE § 91 kohaselt peab juht enne sõidu, manöövri või peatumise

alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. LE § 129

kohaselt peab juht vastavalt kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida

otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile. Toimikumaterjalidest ilmneb,

et kostja ei olnud piisavalt ettevaatlik, ei arvestanud ristmiku iseärasusi ega veendunud enne

liikumise alustamist, et see on ohutu.

13. Kostja põhjustas otsasõiduga sõiduautole ülemise parempoolse tagatule purunemise ning

mõlgi tagaluugile ja kriimustuse parempoolsele tagaporitiivale (tl 3). Kahju tekkimist

kinnitab ka kostja seletuskiri (tl 4) ja istungil antud seletus, mille kohaselt nägi ta

sündmuskohal laterna kildusid ning hageja soovis pöörduda remonditöökotta.

14. Vastuses hagile väitis kostja, et seletuskirja juhtunu kohta koostas hageja ning tema andis

seletuskirjale heauskselt allkirja, arvestades hageja kui õppejõu autoriteeti ja staatust ning

olles vigastatud ja šokis (tl 13). Kohus loeb seletuskirja siiski usaldusväärseks tõendiks, sest

sellel on kostja omakäelised juurdekirjutused (tl 4) ning istungil kinnitas kostja, et andis

seletuskirja vabatahtlikult paar tundi pärast õnnetust ja juures oli ka tema ema.

15. Kohus leiab, et kostja tekitas oma teoga hagejale õigusvastaselt kahju. Kostja ei ole

tõendanud, et tema ei olnud kahju tekitamises süüdi või et tegemist oli segasüüga.

16. VÕS § 128 lg 1 ja 2 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline

ning varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg

3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või

vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3

sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise

mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

17. Kostja poolt tekitatud kahju suurus 3999.90 krooni on tõendatud Info-Auto maksekaardi

arve, kaardimakse kviitungi ja JS Vesneri Töökoda OÜ arvega (tl 5-7).

18. VÕS § 139 lg 1 näeb ette, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel

asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse

kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 140

lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks

kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu.

Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi

suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu.

19. Kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis annaksid alust kahjuhüvitist vähendada.

20. Traumakaardi väljavõttest nähtuvalt diagnoositi kostjal õnnetuse tagajärjel küll näohaavad

(tl 15), kuid Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-i maksmisotsusest nähtuvalt on temale

makstud seoses õnnetusjuhtumiga 700 krooni (tl 16).

21. Asjakohatu on kostja viide LS § 58 ja Vabariigi Valitsuse 20.02.2001 määrusele nr 68

„Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja

arvestuse kord“. Võimalik liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine on

väärtegu (LS § 7431), mida menetletakse väärteomenetluse seadustikus ettenähtud korras,

ning see ei puuduta käesolevat menetlust. Samas selgus kohtuistungil, et sündmuskoha

läheduses viibis politsei, kuid pooled ei taotlenud temalt sündmuse fikseerimist.

22. Samuti on põhjendamatud kostja viited hageja omavastutusele ja sellele, et hageja ei

pöördunud kindlustusse. LKindlS § 3 lg 1 kohaselt on kindlustusandjal või Garantiifondil

liikluskindlustuse seadusest ja liikluskindlustuse lepingust tulenevad kohustused, kui

LKindlS §-s 4 sätestatud sõidukiga tekitati kindlustusjuhtum. LKindlS § 4 lg 1 kohaselt

tuleb leping sõlmida vähemalt kaherattalise mootorsõiduki ja selle haagise suhtes, millele

valmistajatehase poolt lubatud suurim kiirus on üle 15 kilomeetri tunnis ja millel peab

olema registreerimismärk. Eelnimetatud sõidukina käsitatakse ka trammi, trollibussi ja

nende haagiseid. LKindlS § 26 lg 1 kohaselt on liikluskindlustuse kindlustusjuhtum

(liikluskahju) kindlustamisele kuuluva sõidukiga LKindlS §-s 26 sätestatud tingimustel

kahju tekitamine. LKindlS § 26 lg 2 kohaselt on liikluskahjuga tegemist ainult siis, kui

samal ajal esinevad järgmised tingimused: 1) teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele

kuuluva sõidukiga; 2) kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel; 3)

esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel; 4) sõiduki

valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega. Käesoleval juhul põhjustas kahju

kostja, kelle juhitud jalgratta näol ei ole tegemist LKindlS § 4 sätestatud sõidukiga.

23. Hageja väitel temal vabatahtlikku sõidukikindlustust ei ole ning ka kostja ei ole vastupidist

tõendanud.

24. Kahjuhüvitise vähendamiseks ei anna alust ka kostja majanduslik seisund. Kostja väidab, et

käesoleval ajal on tema sissetulekuks õppetoetus 800 krooni ja sõidutoetus 400 krooni.

Samas õpib kostja juba ülikooli 3. kursusel ning hageja on nõus ootama võla

sissenõudmisega.

25. TsMS § 162 lg 1, 2, § 173 lg 1, 3 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja ei

ole esitanud ühtegi asjaolu, mis annaksid alust arvata, et temalt menetluskulude

väljamõistmine oleks ebaõiglane või ebamõistlik.

Kohtunik