2-06-9970/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-9970

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Katrin Saar Otsuse tegemise aeg ja koht

20. november 2006. a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-9970 Tsiviilasi A.L hagi E.R vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A.L (isikukood xxx, xxx); Kostja E.R (isikukood xxx, xxx, töökoht xxx) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista E.R välja elatis A.L kasuks alaealise lapse E.R (sünd 05. 06. 2001. a.) ülalpidamiseks 1.845 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend viis) krooni kuus alates elatisehagi esitamisest, s.o 26. 04. 2006. a., kuni Erik Riibe (sünd 05. 06. 2001. a.) täisealiseks saamiseni 05. 06. 2019. a.

3. Kohtuotsus kuulub elatise väljamõistmise osas viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jäävad täielikult kostja E.R kanda. Edasikaebamise kord Hagejal ei ole õigust kohtuotsuse peale edasi kaevata.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (kuussada viiskümmend) krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber 3100057358. Kajalt ei tule kautsjoni tasuda juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte (TsMS § 415 lg 1).

Tsiviilasi nr 2-06-9970

2(3) ASJAOLUD

26. 04. 2006. a. on A.L (edaspidi „hageja“) esitanud Harju Maakohtule hagi E.R (edaspidi „kostja“) vastu elatise nõudes alaealise lapse E.R (sünd xxx. a.) ülalpidamiseks. E.R on sündinud hageja ja kostja kooselust. Poolte kooselu lõppes veebruaris 2006. a. Laps jäi elama hageja juurde ning on sellest ajast olnud hageja ülalpidamisel. Kostja lapse ülalpidamises ei osale.

Hageja palub kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks igakuise elatise summas 1.500 krooni, millele lisandub elatiselt makstav tulumaks (23%), s.o kokku summas 1.845 krooni

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 313 lg 1 järgi tõendab dokumendi kättetoimetamist dokumendi tähitult saatmise korral väljastusteade, mis tuleb viivitamata kohtule tagastada. Sama paragrahvi 2. lõike 2. lause kohaselt selgitatakse muust isikust dokumendi vastuvõtjale kohustust anda dokument esimesel võimalusel üle saajale. Kättetoimetamise kehtivus selgituse andmisest ei sõltu. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 06. 07. 2006. a., mil need on kohtu poolt saadetud kostja töökoha aadressil xxx kohtule esitatud väljastusteade). Kohus on kostjale hagimaterjalide kättetoimetamist kontrollinud telefoni teel 09. 10. 2006. a., mille kohta on koostatud telefonogramm. Kostja kinnitas kohtule, et sai kohtu poolt saadetud menetlusdokumendid kätte juuli lõpus või augusti alguses. Kostjale saadetud kirjalikus vastuses on kohus andnud vastamise tähtajaks 20 päeva alates kostjale hagimaterjalide kättetoimetamisest. Võttes aluseks kostja poolt nimetatud hilisema menetlusdokumentide kättesaamise tähtaja, s.o augustikuu algus, on kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtajast möödunud ligkaudu 4 kuud. Kostja nimetatud aja jooksul kohtule vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludel õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kostja kohtule tähtaja jooksul ega hiljem vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Asja materjalidest nähtuvalt on E.R poolte ühiseks lapseks (tõendina esitatud lapse sünnitunnistus). Kostja kui E.R isa lapse ülalpidamises osalenud ei ole.

Kohus, tutvunud kõigi esitatud tõenditega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.

Tsiviilasi nr 2-06-9970

3(3) PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lastele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja laste vajadusest. Vastavalt sama sätte 4.lõikele ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PkS § 70 lg-le 1 mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest. 01. 01. 2006. a. jõustunud Vabariigi Valitsuse 22. 12. 2005. a. määruse nr 328 “Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on tunnipalga alammääraks 17 krooni ja 80 senti ja kuupalga alammääraks täistööaja korral 3.000 krooni. Tulumaksuseaduse (TuMS) §

19 lg-le 1 maksustatakse tulumaksuga elatis, mida füüsiline isik saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseaduse §-dele 23, 61–64 või 69. TuMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on tulumaksu määr 2006. aastal 23%.

TsMS § 445 lg-st 3 ja § 468 lg 1 p-st 1 lähtudes kuulub käesolev kohtuotsus elatise väljamõistmise osas viivitamatule täitmisele.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Katrin Saar kohtunik