2-05-18937/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-05-18937

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

15. detsembrist 2006. a.

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Reet Laasmaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. detsembril 2006..a. Tallinnas

Tsiviilasja number

2-05-18937

Tsiviilasi

AS-i hagi MUi vastu

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS-i volitatud esindaja RM;

Kostja MU kohtuistungile ilmumata, istungi toimumisest teadlik.

Kohtuistungi toimumise aeg

16. novembril 2006.a.

RESOLUTSIOON

Rahuldada AS-i hagi MUi vastu õiguse tunnustamiseks hüpoteegile ja hüpoteegikande tegemiseks summas 67 365

krooni MUile kuuluvale korteriomandile asukohaga koos märkega kinnisasja igakordse omaniku kohustusest

kohesele sundtäitmisele allumis ekohta.

Tunnustada AS-i õigust hüpoteegile ja teha hüpoteegi kanne hüpoteegisummaga 67 365 (kuuskümmend seitse

tuhat kolmsada kuuskümmend viis) krooni MUile kuuluva Harju Maakohtu Tallinna jaoskonna kinnistusregistriosa

nr. 34981 all sisse kantud korteriomandi neljandasse jakku esimesele järjekohale AS- kasuks, koos märkega

kinnisasja igakordse omaniku kohustusest kohesele sundtäitmisele allumise kohta.

Kohtukulude jaotus

Välja mõista MUilt AS-i kasuks 4 500 (neli tuhat viissada) krooni kantud kulutuste katteks riigilõivule.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul

kohtuotsuse teatavaks tegemisest 15.12.2006.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Tallinna Linnakohtule .a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti AS-i ja MUi vahel .a. pandileping, mille

alusel seati kostjale kuuluvale korterile nr. asukohaga pant hageja kasuks. Vastavalt pandilepingu p.-le 3 tagati

pandiga TU ja LV ja hageja vahel .a. sõlmitud laenulepingust nr. ja laenulepingu lisadest tulenevate kohustuste

täitmist.

Seisuga .a. on eelmainitud laenulepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku summas 4 305.46 eurot, mis

Eesti Panga ametliku kursi alusel ( 15,64660) moodustab 67 365.81 krooni, millest laenusumma põhiosa võlgnevus

on 4143.07 Eurot (64 824.96 krooni) ja viivisvõlgnevus 36.40 Eurot (569,54 krooni).

Pandilepingu p. 7 lg. 2 kohaselt leppisid pooled kokku, et pandieseme muutumisel kinnisasja oluliseks osaks, on

hagejal õigus nõuda asjaõiguslepingu sõlmimist ja pandiõiguse ümbervormistamist vastavat kinnisasja koormavaks

hüpoteegiks alates vastava registriosa avamise teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Ühtlasi lepiti kokku hüpoteegi seadmises esimesele järjekohale ja tagatavate nõuetena määratleti kõik pandilepingu

alusel seatud pandiga tagatud hageja nõuded. Pandilepingu p. 8 lg. 2 leppisid pooled kokku, et kostja kohustub

alluma kohesele sundtäitmisele pandilepingust ja/või pandiga tagatud nõuete aluseks olevatest lepingutest tulenevate

hageja nõuete rahuldamiseks. Hageja soovib säilitada kohesele sundtäitmisele allumise sätte ka pandiõiguse

ümberregistreerimisel.

Pandieseme aluse maa kohta ilmus Ametlikes Teadaannetes .a. kinnistusregistri osa avamise teade ja .a. on

pandilepingu alusel hageja kasuks panditud korteri alune maa kantud Harju Maakohtu Tallinna jaoskonna

kinnistusregistriossa nr. . Hageja nõuet sõlmida notariaalne pandiõiguse ümbervormistamise leping hageja kasuks

hüpteegi seadmiseks kostja vabatahtlikult siiani täitnud ei ole. Kostja on vältinud kontakte hagejaga ning hageja

püüded lahendada vaidlus poolte vahel kokkuleppel on selle tõttu ebaõnnestunud. Seega on kostja rikkunud

pandilepingu p. 7 lg. 2 sätteid.

Eeltoodut aluseks võttes palub hageja kohtul tunnustada AS-i õigust hüpoteegile ja teha hüpoteegi kanne

hüpoteegisummaga 67 365 krooni MUi omandisse kuuluva Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna

kinnistusregistriossa nr. all sisse kantud korteriomandi neljandasse jakku esimesele järjekohale AS-i kasuks koos

märkega kinnisasja igakordse omaniku kohustusest kohesele sundtäitmisele allumise kohta. Hageja palub jätta kostja

kanda kulutused riigilõivule summas 4 500 krooni.

Kostja vastuväited hagile

Kostja hagi ei tunnista ja palub see kohtul kui põhjendamatu jätta rahuldamata.

Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt ei saa kostja hagiga nõustuda ennekõike põhjusel, et hüpoteegisumma ei

vasta laenulepingu-järgsele tegelikule jäägile ning kostja arvates on see oluliselt väiksem. Kohtukulud palub kostja

jätta hageja kanda.

Hageja vastuväited kostja vastusele

Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja püüab kostjat näidata pahatahtlikuna, väites oma kirjalikus

vastuses .a., et kostja on vältinud notarisse tuöekut. Hageja on .a. teavitanud kostjat kirjalikult hüpoteegi

seadmiseks vajalike toimingute teostamisest, kuid kostja pole sellele reageerinud. Poolte vahelise pandilepinguga .a.

võttis kostja endale kohustuse teavitada hagejat kui toimub maa kinnistamine ja sama lepingu p.-ga 7.2. võttis kostja

endale kohustuse hageja nõudel vormistada pant ümber hüpoteegiks. Kostja ei ole täitnud ainsatki endale lepinguga

võetud kohustust.

Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, ja seda alljärgnevatel põhjendustel.

Vaidlus puudub pooltel selles, et kostja on hagejaga sõlminud .a. pandilepingu, mille alusel seati kostjale

kuuluvale korterile nr. asukohaga pant hageja kasuks. Vastavalt pandilepingu p.-le 3 tagati pandiga TU ja L V ning

hageja vahel .a. sõlmitud laenulepingust nr. ja selle lisadest tulenevate kohustuste täitmist. Vaidlus puudub ka

selles, et pandiesemeks olev eluruum on .a. kantud korteriomandina kinnistusraamatusse registriossa nr .

Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt on laenujääk oluliselt väiksem kui hagis märgitud hüpoteegisumma, samas

kostja asjas ainsatki sellekohast tõendit kohtule esitanud ei ole. Sellest tulenevalt hindab kohus kostja vastuväiteid

hagile kui paljasõnalisi ja ainetuid ning jätab need tähelepanuta.

Pandileping on poolte vahel sõlmitud notariaalses vormis ning selle p. 7.2. kohaselt pandieseme muutumisel

kinnisasja oluliseks osaks on pandipidajal õigus nõuda asjaõiguslepingu sõlmimist ja pandiõiguse

ümbervormistamist vastavat kinnisasja koormavaks hüpoteegiks alates vastava kinnistusregistriosa avamise teate

avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Asja materjalide kohaselt avaldati teade vastava kinnistusregistriosa avamisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadanded .a. (vt. tlk. 32).

Asja materjalidest ilmneb kohtu arvates veenvalt asjaolu, et kostja vabatahtlikult endale pandilepinguga võetud

kohustust pandiõiguse ümbervormistamiseks vastavat kinnisasja koormavaks hüpoteegiks vastava kinnistusregistri osa

avamise teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded täitnud ei ole. Seega on hageja nõue kostja

vastu õigustatud, kuna see põhineb seadusel.

Vastavalt Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13.3. lg.-tele 1 ja 3 on hagejal pandipidajana õigus nõuda

pandiõiguse kinnistamist kinnistut koormava hüpoteegina. Sama paragrahvi lg.-s 4 sätestatu kohaselt saab ehitisele

seatud pandiga tagatud nõuet pärast ehitusaluse maa või hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmist sundtäita

alles pärast ehitisele pandi alusel hüpoteegi seadmist.

Eeltoodut aluseks võttes on hageja kohtu arvates esitanud kostja vastu põhjendatud hagi ning see kuulub

rahuldamisele.

Hageja kantud kohtukulud riigilõivuna summas 4 500 krooni tuleb jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt

hageja kasuks aluseks võttes hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 60 lg. 1 sätteid.

Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri)

15.12.2006.a.