Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-06-5830/9 AI generated

2-06-5830/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Case Number 2-06-5830/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Poolte abielu registreeriti * Läänemaa Perekonnaseisuametis, kanne nr *. Poolte abielust on sündinud kaks alaealist last, kes elavad koos emaga. 2000.a algusest on poolte kooselu ja abilulised suhted lõppenud. T. P. on leidnud endale uue kodu ja loonud uue pere ning soovib lahutust.

Legislator headnote

AI generated

2-06-5830/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas: Poolte abielust on sündinud kaks alaealist last, kes elavad koos emaga. 2000.a algusest on poolte kooselu ja abilulised suhted lõppenud. T. P. on leidnud endale uue kodu ja loonud uue pere ning soovib lahutust.

Keywords

AI generated
curatorship for establishing paternity parental or family leave termination of curatorship parental alienation syndrome modification of parental custody parental allowance
AI generated
2-08-63002/7
juuni 2009.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Tsiviilasi T.K.
2-26-1272/6
Rahuldada Ü.A hagi M.A vastu abielu lahutamise nõudes õigeksvõtul põhineva otsusega.
2-21-15738/10
Lahutada Ü. V. ja M. V. abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx. a Xxx Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas (dokumendi number xxx). Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). ASJAOLUD
2-07-5393/1
hageja nõue ja selle põhjendus Hageja palub abielu lahutada.
2-22-12620/28
J. T. esitas hagiavalduse V. T.i vastu abielu lahutamiseks. J. T.i ja V. T.i abielu sõlmiti xxx. a xxxx. Poolte abielu on faktiliselt lõppenud ning pooled elavad lahus alates augustist 2022. Hageja ei soovi kooselu taastada leides, et see seaks ohtu tema ja laste vaimse ja füüsilise tervise ning ei oleks majanduslikult otstarbekas. J. T. soovib kanda peale abielu lahutamist perekonnanime T. .

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-06-5830 Otsuse tegemise aeg ja koht

01. november 2006.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Ülle Kauts Tsiviilasi

T. P. vastuhagi E P. vastu abielu lahutamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev

17. oktoober 2006.a. RESOLUTSIOON

1. Vastuhagi rahuldada.

2. Lahutada T. P., IK *, elukoht * , ja E. P., IK *, elukoht *, abielu, milline on registreeritud * Perekonnaseisuametis, kanne *.

3. Jätta E. P., IK *, abielujärgseks perekonnanimeks –

P. .

4. Kohtukulud jätta poolte kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Poolte abielu registreeriti * Läänemaa Perekonnaseisuametis, kanne nr *. Poolte abielust on sündinud kaks alaealist last, kes elavad koos emaga. 2000.a algusest on poolte kooselu ja abilulised suhted lõppenud. T. P. on leidnud endale uue kodu ja loonud uue pere ning soovib lahutust.

E. P. on lahutusega nõus, kuna kooselu on lõppenud ja abielulisi suhteid taastada ei ole võimalik. Pärast lahutust soovib E. P. alaealiste laste huvides jätta oma perekonnanimeks – P..

Lastesse puutuvates ja varalistes vaidlustes on pooled saavutanud kompromissi ja paluvad selle kohtul kinnitada oma määrusega.

Kohus, vaaginud kõiki asjaolusid, leiab, et vastuhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooltel on kaks last, nad abiellusid * kuid abielu purunes 2000.a algul ning poolte abielulised suhted on lõppenud ning neid taastada ei ole võimalik. T. P. on loonud juba uue perekonna ning mõlemad pooled on lahutusega nõus. Pärast lahutust soovib E. P. jätta oma perekonnanimeks – P..

Muud, varalised ja laste ülalpidamisse puutuvad, vaidlused on pooled lahendanud kokkuleppega, saavutanud kompromissi ja paluvad selle kohtul kinnitada oma määrusega.

Abielulahutamine kohtus toimub Perekonnaseaduse § 29 sätete alusel ja perekonnanime küsimust pärast lahutust reguleerib Perekonnaseaduse § 31.

Kohtukulud jätab kohus poolte kanda.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 435; 438-442 ja 632 lg 1, lahutab maakohus

T. ja E. P. abielu.

Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik